- Folktronica
- Plinkerpop
- Indie folk
- Post-folk
- Electronic
- Art folk
- Avant-folk
- Musique concréte
- Folk indie
- Field recording
See austraallase Blase Roccisano loodu on ühelt poolt (instrumentaalne) folkmuusika ja teisalt jälle mitte; ühelt poolt see muusika kussutab – sulnid loodushelid ja suvaöine tänavamüra (plaadifirma on juhuslikult-juhuslikult Rain Music) ja pastelsed akustilisel kitarril mängitud-näpuotstega sikutatud akordid, teisalt psühhedeelseid fraktaale tekitab siuglev ning kõrva ja aju irriteeriv elektroonika. See muusikaline kontseptsioon kannatab välja võrdluse suletud kogukondadega (amišid, mennoniidid), mis on piiratud ja tõrges välise suhtes (reeglid on kindlalt paigas!), ent selles eneses on piisavalt värvikirevust, rõõme ja samas ka vapustusi. Või peaks ütlema, et näiliselt väikesed rõõmud pakuvad palju suuremat meeleliigutust. Tõepoolest, pisikesed heliefektid sellel ahtal territooriumil mõjuvad kui 120 detsibelli mõnel staadioniroki etendusel. Kõik on suhteline, kuivõrd inimlikkuse mõtestamist ja sellele lähenemist muusikas saab eri helindeid ja taustsüsteeme pidi konstrueerida. Üks ei ole parem kui teine iseeneses.
7.5 (7.0-8.0)
