- Avant-metal
- Drone
- Extreme metal
- Death industrial
- Gorenoise
- Black noise
- Dark ambient
- Ambient drone
- Crust punk
Ägakäken'i arvustamise alustamiseks oli vaja teha jõupingutusi. Nimelt ei saanud kuulata uues seadmes, mis millegipärast ei ühildunud sinikikuga ega ei olnud sellel ka kõrvaklapipesa; mistõttu tuli kolida vanasse aparaati, et naabritel jõulumeeleolu mitte ära rikkuda ja verivorsti kurku ehmatada. Vaikselt ei ole Ägakäken'it mõtet kuulata, sest energia ja füüsiline laine on osa selle duo identiteedist, mis on arhailine, armutu, küüniline, toores ja roostes, mis tasapisi kokku loksunud 10235 aasta vältel. Kui pidada silmas talvist pööripäeva, siis tegu igati kohase helindiga. Nimi "Ägakäken" kõlab kuidagi võikalt ja sarnaneb kõlaliselt sõnaga "kägiveen", mille rebenemiseI on surnud nii mõnigi loll ja tõbras. Täpsemalt olen viimase kahe kuu jooksul vaadanud seriaali "1000 viisi suremiseks", mille iga episoodi lõpumoraali asemel võiks lihtsalt mängida Eesti duo muss. Vähem targutamist ja rohkem uute meeleoIude loomist! Käesolev album eelnes teosele "Seksiori Indrek", mida pean üheks selle aasta parimaks albumiks (tegelikult kõige paremaks). Ent see ei jää Intsu-albumist palju maha. Ent siiski. See on positiivne nietzschelikust filosoofiast kantud meeldetuletus – suru nõrkused ja meeleheide alla ning küta täiega edasi. Ei andesta ühiskond ega ka lõpuks sina ise endale. Et ühiskond võidaks, tuleb kõigepealt ise(ennast) võita. Nagu ütles üks tark mees René ligi 4 sajandit tagasi – valluta end! Samas viha tuleb millalgi ja kusagil välja valada – positiivses kunstilises vormis. Nende kärisev-põrnitsev metall on kokku joodetud tumemürast, toonelaindustriaalist, mudakoorikupungist, ängistatud hümnidest. Ent nad seadsid sisse huvitava traditsiooni – kogu selle mürgli keskel on üks pika kestusega õhuline (kuigi pahaendeline) tumeämbient/droon-laks. Kuigi lühike lõpulugu on raugel kidraplõnnimisel põhinev nõrkushetk, oli see viljakas sõnnik võimsale järjele.
7.5 (7.0-8.5)
