- Modern classical
- Ambient
- Electronic
- Art music
- Chamber music
- Post-classical
Rääkida Eddie Palmer'i muusika ja tema Brett Zehner'iga kahasse projektide The Fucked Up Beat'i ja CLOUDWARMER'i muusika erinevustest oleks mõneti provokatiivne, kuna artist on eripärase käekirjaga, mistõttu midagi on nii ühes kui teises. Teisalt kui teha sooloasi on mõte kahtlemata distantseeruda eelnenust. Eddie Palmer'i puhul on see õnnestunud. Õnnestunud eemalduda ning teisalt säilitada oma (uus) nägu. Käesoleva teose muusika on hõllanduslikum et mitte öelda ujuvam. Uusklassikaline muusika, mis ühelt poolt tähendab sidet klassikalise kompositsiooniga ning teisalt selle võimestamist elektroonika ning ämbientmuusikaga. Nii lihtne see ongi. Ülejäänud on puhas vaib. Tegelikult nii lihtne see ka ei ole, kuna nauditava vaibi taga peab olema sõmer tekstuur; vastasel juhul oleks tegu muzak'i või mööblimuusikaga. Kui (uus)klassikalise muusika puhul on reeglina juhtinstrumendiks klaver, siis käesoleval on hõrkude orkestratsioonide alla seatud plinkivad kellamängud. Teisalt ei pruugi artisti muusika jääda kuigi kaugele näiteks Zach Condon'i aka Beirut'i ja Josh Todd'i aka Bark Cat Bark'i trillerdamisest. Vähem või rohkem hämusse maetud keelpillinäpped ning siin-seal esilekerkivad (fantoom)meloodiad on meisterliku albumi katalüsaatorid ja ühtlasi tuum.
8.5 (7.5-9.0)
