- Indie rock
- Post-punk
- Alternative rock
- Shoegazing
- Pub rock
Ei ole paha album, ent ka mitte eeskujulik. Kes armastavad pärisrokki, siis neile on see enam-vähem suutäis. Kuigi leidsin selle albumi kingapõrnitsemist kajastavast blogist, on sellega vähe pistmist. Ainult kõige eksperimentaalsematel hetkedel, kui kitarrid ja elektroonika on välja venitatud, võib leida sarnasusi. Muidu valitsevad kidrad suht tuttavlikul moel, võttes midagi postpungist ja neist aegadest, kui viimatimainitud žanr hakkas omi peamisi tunnusjooni – iseloomulik bassi ja trummi põhine kooskõlaline helipilt – kaotama. Aeg-ajalt huvitavad sündipassaažid lisavad värve suhteliselt monokroomsele ja harjumuspärasele traadisektsioonile. Võib-olla seostamine kingapõrnitsejatega tuleneb venivatest struktuuridest ning laulja maneerist. Avaloos "The Ghost Roads" on huvitav rongi meenutav rütmistik – siuke (pinnale)ujuv ja vahelejättudega. Siin-seal on ka kõrtsurokki ja plõnnivaid akustilisi kidrasid, aga nende mustritega ei öelda kuigi palju. Seda pehmelt öeldes – jääb tegelikult arusaamatuks. Kokkuvõtvalt võib nentida, et rokkmuusika algse mässulise imidžiga on albumil vähe pistmist. Aga kui palju seda üleüldiselt ikka on. Revolutsioonilisi rokk- ja popbände nagu näiteks kunati olid Cocteau Twins ja Stereolab on niikuinii raske hetkel ette näha.
6.5 (6.0-7.5)
