Blogiarhiiv

8/30/2021

Onde Poussière – Vague seconde (2017)



  • Noise 
  • Experimentalism 
  • Power electronics 
  • Non-music 
  • Avant-garde 
  • Improvised noise

Brutaalsus ei hüüa tulles. Nende kahe loo puhul ei lasta isegi hüüda, pannakse avasekundist alates täisküte peale. Barbaarsus algab kodust, nagu laulis oma teisel albumil The Smiths. Inglise keeles sõnal "barbaarsus" on isegi selgem konnotatsioon rafineerituse, süsteemsuse ning ideoloogiaga. Ka siin on toorusel süsteemsus, olles jõhkruses algusest lõpuni järjekindel, sagedustelt armutu ja intensiivsuselt piinav. Kindlasti popmuusika terminites arusaamatu ja võõras – ühisosa mitteotsiv, pigem vastupidi; seega vastanduv. See on barbarism, mitte barbaarsus. Selle impromüra taga on kaks tüüpi – Doedelzak mängib vastastikku ühendatud analoogsünti ning Kecap Tuyul vehib sisendita mikriga, mida laseb läbi efektibloki. Juhuslikud saundid, aleatoorne pöörasus. Justkui kõrilaulikud laulmas häälikuid, olles seestunud tehisintelligentsest ksenomorfist. Nende 57 ja poole lõbusvaenuliku minuti taga on plaadifirma Eg0cide Productions.