- Shitgaze
- Alternative rock
- Lo-fi
- DIY
- Indie rock
- Garage rock
- Noise pop/rock
- Fuzz pop/rock
Cough Cool'i nagu paljude teiste alustavate artistide jaoks oli oluline väljalasketoru Prantsuse leibel Beko DSL nullindate lõpus ja kümnendate alguses. Jutt käib kümnetest kui mitte sadadest tuhandetest kuulamis- ja allalaadimiskordadest. Cough Cool esindas käredat garaažiroki suunda, mida lo-fi kõlalisuse ja ragisevatest feedback-kajadest küllastatuse järgi nimetati ka shitgaze'ks. Sitapõrnitsemine – kõlab ju hästi, või mis? Sitt, surm, stimulandid, simulaakrum, surrogaatlapseäri, suu- ja sitaauguseks (tsitaat J.M.K.E. laulust „Aidsist”) on sisuka tänapäeva ülendavad orientiirid. Buy some dust kõlab mõneti sarnaselt fraasiga bite (some) dust – justkui oleks meile inimestele tagatud igavene elu; juhul kui elust lõpuks villand saab, on võimalik surma osta. Vikatimees müügiesindajaks. Sellega seonduvalt on muidugi sümboolne, et paljudes riikides on matuseäri libisenud maffia kätte, mis samuti on surma korralikult paaaanustanud (nagu Margus Lepal meeldib raadioeetris huilata). See seitsmelooline oma lärmakuses ja hulluses on samuti maffia, helimaffia. Cough Cool on selle helimaffia (JAMC) derivaat, mis meie rahvuslikule aardele Iffile tekitas seedeprobleeme Rock Summeril umbes kolm aastakümmet tagasi. Tõsi, albumil on paar erandit, mis kõlavad justkui mürarokkarid oleksid peale väsitavat sessi end segi kamminud ja kitarridega parmupilli mänginud. Elektroakustiline muusika riidekapist.
