- Improvised music
- Avant-garde
- Bebop
- Experimentalism
- Electro-acoustic
- Psychedelic
- Free jazz
Mäletan üht päeva, kui tööl mängis taustaks meeleolu-jazz ning üks töökaaslastest krimpsutas nina, öeldes, et igav on see lõputu tuututamine. Nojah, eks jatsuga ole see lugu, et eksklusiivsus noh; kas õigustatud või mitte. Minu arust mitte, sama hästi võiks müramuusikat pidada väga eksklusiivseks, aga...paljude kuulajate jaoks ei olevat see muusika, vaid...müra. Tulevad meelde teatud episoodid seoses Klassikaraadio Fantaasia-saadete tagasisidestusega nii toimetajate kui kuulajate poolt. Teisalt ma olen tajunud jazz-muusikas kogu aeg teatud piire, isegi kui tegu on vaba, improviseeritud muusikaga. Teatud instrumendid, teatud käigud, teatud, piiratud potentsiaal arenguteks. See teatud eksklusiivsusele tuginev eelhoiak on ilmselgelt pärssivat mõju omanud. Ma võin kuulata nüüd päkapikudiskot - kuigi lapsik, samas teatud viisil haarav ja nostalgiline -, saades sellest suurema emotsionaalse laengu (90ndatel tõsiselt vastandusin vaibakloppimisele) kui näiteks 16-minutilisest tüütust tuututamisest. Jazz tekitab ja süvendab sageli tühjususest nakatunud anonüümset tunnet; erinevalt mürast ja ehedast industriaalmuusikast (mitte see valdavalt vaimuvaene kontseptsioon, mida tuntakse industriaalrokina) ei püüagi see sulle külje alla pugeda. Püütakse evida autoriteeti selles vaese mehe maailmas, omamata õigustatud alust selleks pretentsiooniks. Ei midagi erilist. Lisaks olen tabanud end mõttelt, et kui universumis on olemas mõtteline kõvaketas jazz-muusika jaoks, kas see ei peaks juba lõhki olema? Tundub, et see on kõik oma võimalused ammendanud, ning kümme ringi takkajärgi. Dadala on oma kontseptsiooni jatsuga ristanud, samas andmata sellele kogu kätt. Siin on lisaks pisikesteks tükkideks lõigatud elektroonikat, mürapurskeid, elektroakustilist koperdamist, mis on kas lineaarses või paralleelses kulgemises. Muideks, Dadala on virtuaalorkester, ning sel viisil rohkem või vähem teadlikult vastandudes jatsu puudutavate laivesituste eksklusiivsusele (tõsi, laivesitustes võibki peituda jatsu tõeline mõte). Kokkuvõttes, käesolev kümnelooline album on pigem positiivse impulsiga nii kunstilises kui tunnetuslikus mõttes.
