10/19/2010
10/18/2010
Nihilist Assault Group Russian-American EP (Popdesempregada/Amdiscs)
Ma olin alul päris segaduses, kuivõrd ei suutnud mõista, kas tegu on minevikust tuntud rühmitusega või selle nimekaimuga. Nimelt teadsin ühte kultuslikku noise- ja antimuusikarühmitust, mis on reliisinud kassette ning väidetavalt tegutsenud 80ndate keskpaigast saati. Teisalt, kuigi muusika on üldjoontes erinev, võib ka uuelt EP-lt piirjooni ähmastavaid vihjeid leida. Nüüd on selge, et tegu on Portugalist Coimbra`st pärit projektiga, mille kunstiliseks juhiks on Emanuel Botelho (ka tuntud kui Quit).
On võimalik, et ansambel Stereolab on nimetatud projekti ristiisaks- ja emaks (vihje London`i kollektiivi samanimelisele träkile albumil "Mars Audiac Quintet" (1994)). 6-loolise EP võib tahtmise korral kaheks jagada: ühes osas võib tõepoolest varast ja pikeerivat, shoegaze`ist mõjutatud Stereolab`i (ühele venekeelsele muusikaajakirjale antud intervjuus mainisid Sadier ja Gane My Bloody Valentine`i suurt mõju nende muusikale) kuulda. Surisevate kitarrisaundide ja happeliste orelidrive`de kombinatsiooni vettpidavus peab seegi kord paika. Teine osa, mis tekitas siinkirjutajas segadust, põhineb neofolgilikel elementidel ning konkreethelide ja jutusämplite kasutusel (mis reeglina on popkeskmest väga kaugele jäävate ning sageli poliitiliselt ebakorrektsete ansamblite mängumaa). Tõepoolest, lugude tiitlid ja vihjed ei ole ka poliitiliselt neutraalsed (independent vermont, belgrade-mostar, 9_11 responders bill). Kokkuvõtvalt võib nentida instrumentaalse muusika võimet meeldivaid retrospektiivseid assotsiatsioone tekitada. Muuseas, reliis on üllitatud kahe ilusat muusikat väljastava label`i (Popdesempregada ja Amdiscs) vahendusel. Küllap mõistsite mu vihjet edasiseks tegutsemiseks.
Kuula albumit siit
8.8
10/17/2010
[Vana ning oluline] Thierry Massard Staircase And Corridors (Bandcamp)
Rääkides tänapäeva blogide populaarsusest, siis ühed külastatavaimad on kahtlemata vanadele ning väikesetiraažilistele industrial- ja noiseabumitele (reliisitud kassett-või vinüülformaadis) pühendatud leheküljed. Vajadus selle järele on suur, kuivõrd püütakse vaheldust leida tänapäeva (digitaalsetele) saundidele ning liialdavatele obsessiivsetele saundipededele, püütakse tutvuda reliisidega, mis ennekõike olid toored ja jämedad analoogküpsetised (mille tegemiseks kasutati kardinaalselt teistsuguseid meetodeid). Ning teisalt, vanad (ja parimad) tegijad leiavad seeläbi taas tunnustamist ning vajadusel lisatakse muusikaajalukku täidendavaid infopudemeid ja mõjujooni (pärast hindamist ja seoste leidmist).
Thierry Massard salvestas aastatel 1979-1982; tollal 20ndate eluaastate alguses prantslane kasutas ülesvõttekeskkonnana vanemate vana garaaži, mille keskpõrandale asetas monofoonilise rekorderi, asetades selle ümber muu tehnika, kuhu kuulusid antiikne Wem`i kajamasin, lasteorel ning odav kitarr; lisaks olid varustusse hulgas "mõned kontrollimatud ja veidrad pedaalid" ja väike raadio, mida ta kasutas kitarri-, hääle- ja pedaalivõimedina. Ka sämplimisest ei saanud mööduda ilma b-kategooria õudukast katkeid laenamata. Lisaks käesolevale pärineb tollest ajast ka album "SüBE Version", millest Massard tegi 50 koopiat, saates need mööda ilma laiali (nt Cosey Fanni Tutti`le Throbbing Gristle`ist).
13 loo vältel (mis algselt oli üllitatud Metropublik`i alt mõned aastad tagasi) kuuleme vana kooli industrial-muusikale omast nihilistlikku minimeeritud käiamist, monotoonseid delay-efekte, kõikvõimalikke kahinaid - mis pärinevad raadio ebamäärastelt lainepikkustelt, lindisahinatest ja väliste konkreethelide ebamäärasustest -, mikrotonaalseid katsetusi ning elektroakustilist ruumiga manipuleerimist. Uutest, hiljem töötlemise käigus lisatud efektidest tasub märkimist EVP (electronic voice phenomenas) kasutamine, mida võib peaasjalikult kuulda lugudes What² ja What What.
See album on ennekõike mõeldud neile, kes peavad lugu helikunstist, (vana kooli) industrial- ja müramuusikast, inimajaloo muusikalisest pärandist ning selle arhiveerimisest. Peab aru saama, et pärand ei ole ainult see, mida poolpaljad näitsikartiklid MTV kaudu esindavad, ning hea meel on tõdeda, et vähemalt 130 inimest on "Staircase And Corridors"-le juba heakskiidu lisanud.
Kuula albumit siit
10/16/2010
Alex Alexandroff Anxiety(Piano album) (Jamendo)
Ukraina artist Alex Alexandroff (tal on ka kõrvalprojekt Resistance) on viimase aasta jooksul meilboksi järjekindlalt teadetega pommitanud. Reeglina on see muusiku uute singlitega seotud olnud. Tõsi, eelmise aasta lõpust pärineb ka album "Tranquillity" (Jamendo), kus ta mängis instrumentaalset kitarrimuusikat post-rock`ilikku kokkupuutepunkti otsides.
Nüüd on järg klaverimuusikasse jõudnud. 4 lugu (kogupikkus 10.13) ei äratanud esimestel ja pealiskaudsetel kuulamistel erilist huvi (muusikat ei tohiks tõepoolest taustaks kuulamise põhjal hinnata). Keskendununa hakkasin üllitise voorusi tajuma ning neid üha juurde leidma. Eile varahommikul aknast välja vaadates ning õrna lumevaipa murul nähes tajusin, et seesugune muusika ongi vaikeluliste olupiltide helindamiseks loodud. Minimalistlik, melanhoolne, samas jõuduandev ning ergastav. Meetod on tõepoolest minimeeritud - kas üksikud piaanoakordid üksteisele samal ja lähiastmestikul järgnemas või siis arpedžode abil õhku tõusmas. Üllitise pealkiri siiski ei ole "õigustatud". Ängi(stust) see õnneks ei tekita, seesugune õrnalt melanhoolne tüünus võib paljude kuulajate jaoks täiesti normaalse hingelise seisundi peegeldajaks osutuda. Teisalt ka mustvalget ning kontuure ähmastavat kaanepilti ei väsi vaatamast. Mis iganes, kuid tulevikus tahaks küll ukrainlaselt mõnd täispikka üllitist kuulda.
Kuula albumit siit
8.6
Tellimine:
Postitused (Atom)