Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Piano. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Piano. Kuva kõik postitused

1/07/2011

Bosques de mi Mente Otoño (Clinical Archives/CRLM Office)


The Spanish artist Bosques de mi Mente (translated as Forests of my mind) is being one of those one-man projects having got huge response under Clinical Archives, CRLM Office, and Jamendo. Since 2007, as a "home artist" therein, he has released 5 albums to date. His music is spotted mainly upon the piano-based modern classic backbone, fringed at times by strong found sound and post-rock influences.

Otoño is a record with the longitude of more than 100 minutes of 27 tracks relied entirely upon live improvisations, recorded during 6 days of the fall of 2010. Aside the silence as impossible conversation (as it was sung by Malcolm Mooney of CAN by-and-by) there are intimate yet affective, mainly minor piano chords, spoken word snippets and wide-range samples (from baby babbles and adult people clashes to elderly individuals` memories), musique concrete-drenched flickers and some violins by Sergio Trujillo, all in all filling in your listening times with the restraint sense and playing up the sparse environment over you, thereby offering a sole realm for thinking of your thoughts and planning your future deeds. Of course, some more radical turns and dodges are up here to be driven into huge impact (Berceuse Macabre) All is rolling on in a silent and minimal way, indeed. It might not be Bosques` best notch but a very solid one nevertheless.

Listen to it here

8.8

10/16/2010

Alex Alexandroff Anxiety(Piano album) (Jamendo)


Ukraina artist Alex Alexandroff (tal on ka kõrvalprojekt Resistance) on viimase aasta jooksul meilboksi järjekindlalt teadetega pommitanud. Reeglina on see muusiku uute singlitega seotud olnud. Tõsi, eelmise aasta lõpust pärineb ka album "Tranquillity" (Jamendo), kus ta mängis instrumentaalset kitarrimuusikat post-rock`ilikku kokkupuutepunkti otsides.

Nüüd on järg klaverimuusikasse jõudnud. 4 lugu (kogupikkus 10.13) ei äratanud esimestel ja pealiskaudsetel kuulamistel erilist huvi (muusikat ei tohiks tõepoolest taustaks kuulamise põhjal hinnata). Keskendununa hakkasin üllitise voorusi tajuma ning neid üha juurde leidma. Eile varahommikul aknast välja vaadates ning õrna lumevaipa murul nähes tajusin, et seesugune muusika ongi vaikeluliste olupiltide helindamiseks loodud. Minimalistlik, melanhoolne, samas jõuduandev ning ergastav. Meetod on tõepoolest minimeeritud - kas üksikud piaanoakordid üksteisele samal ja lähiastmestikul järgnemas või siis arpedžode abil õhku tõusmas. Üllitise pealkiri siiski ei ole "õigustatud". Ängi(stust) see õnneks ei tekita, seesugune õrnalt melanhoolne tüünus võib paljude kuulajate jaoks täiesti normaalse hingelise seisundi peegeldajaks osutuda. Teisalt ka mustvalget ning kontuure ähmastavat kaanepilti ei väsi vaatamast. Mis iganes, kuid tulevikus tahaks küll ukrainlaselt mõnd täispikka üllitist kuulda.

Kuula albumit siit

8.6