Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Symphonic. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Symphonic. Kuva kõik postitused

10/28/2010

Stubborn Tiny Lights VS Clustering Darkness Forever OK The Infinite Regress (Futurerecordings)


The Californian label Futurerecordings does seem like the valley of plenty for music adorers, containing a lot of undiscovered frontiers of pop music, from really deep and sensible ambient music up to astonishing rock conceptions. If you are up there already to start think about post-rock as some kind of fucked-up misunderstanding, I recommend to listen to such bands like Sunlight Ascending, or Stubborn Tiny Lights vs Clustering Darkness Forever OK?

The last named band, a septet, comes from Cedar Falls, Iowa, starting their debut album at an invisible point and ending at a point wrapped up by silence (silence as invisible conversation). However, inbetween it takes course over the rocks, plateaus, and valleys, offering massive guitar riffs, and some lonely piano chords, and subtle symphonic progressions are entered into here to get reached up for epic melancholy and beauty crossing the borders of each other and blending into a whole. The septet`s sound is full of any kind of key and chord changes, for instance, the experiments with emotionally abrasive male vocals do offer some reminiscence of the like of A Silver Mt. Zion, and some march rhythm passages and pitched vocal orchestrations lead up to the Montrèal`s main post-rock icon itself yet. Some people have suggested The Infinite Regress for to be the best candidate for the post rock album of 2010. Indeed, it may be going out in that way. Amazing music.

Listen to it here

9.8

7/20/2010

[Vana ning oluline] Take Pills Die 07.04.23 Dead Sea Parting (Take Pills Die)

Richmond`is resideeruv Andrew Julian Cauthen on produktiivne muusik, kes on reliisinud oma label`i all üle 90 albumi. Sotsiaalses plaanis väga kriitiliste ja radikaalsete vaadetega jänki muusikas - Take Pills Die on muideks ironiseeriv viide ühele tänapäeva elumotole/tüübile - võib tajuda paljusid elemente, kus põhituuma tinglikult moodustab happeliste sündisaundidega eksperimentaalne IDM. Kolm aastat tagasi ilmavalgust näinud "07.04.23 Dead Sea Parting" on erand selles osas. 19-minutiline träkk (milles olevad pausid näivad vististi erinevatele osadele viitavat) on autori sõnul inspireeritud Stars of the Lid`ist (omalt poolt lisaksin veel teise, kaaslinlastest legendi Labradford`i mõjud). Vaikselt kulgev sümfooniline voog tõuseb-liugleb-langeb, kahaneb-paisub, jättes maha eepilised ja südantlõhestavad kontuurid. Helides on kuulda ka musique concrete`i põiminguid - mis on kooskõlas ameeriklase looduslähedaste vaadetega - ning kummituslikke, justkui kaugustest läbi udu kumavaid aurikusignaale. Cauthen oskab mängida helide ning kuulajaga - liblikatiiva löögi efekti kutsub käesoleva kuulamine esile, kuna üksikud helitehniliselt esilekutsutud mullistused-kollapsid raputavad massiivselt minimalistlikku kulgemist. Üks impressiivseimaid albumeid kaasaegse klassika-ämbiendi-drone`i konkreethelide ristumisalalt üleüldse. Kuula albumit siit