[Teaser of the day] Take Pills - Fweep

Take Pills Die

• Indietronica 
• Experimental pop
• Ambient pop
• Electronic music
• IDM
• Techno pop
• Art pop

Artist: Take Pills

Release: 06.06.06 Enema

Label: Take Pills Die

Year: 2006

[Teaser of the day] Idmonster - The force may be with you

Free Music Archive 

• Glitchtronica 
• IDM 
• Electronic music 
• Ambient
• Experimental electronica

Artist: Idmonster

Release: The

Label: Free Music Archive 

Year: 2009

[Teaser of the day] Hoz Seca - A deep friendship

• Fantasy music 
• Dungeon synth
• Medieval music
• Electronic 

Artist: Hoz Seca

Release: The Faithful Stone

Label: Mountain Forest Cabin Dweller 

Year: 2025

Bas van Huizen -- Waanzintraan (2016)

Moving Furniture

• Noise music 
• Ambient noise 
• Avant-garde 
• Electro-acoustic 
• Sound art 
• Experimentalism
• Lowercase
• Drone 
• Post-industrial 
• Improvised noise
• Illbient 
• Post-classical 
• Micronoise
• Psycho-acoustic 
• Post-minimalism 
• Reductionism

Mis juhtub, kui võtta prügiosised - kõige üldisemas mõttes - ja tõsta need ühele tasandile, panna võnkuma ja lasta neist elekter läbi (või siis vastupidi -- jätta need erinevatele tasanditele, et tekiks elekter ning pinge oleks võimsam). Tulemus võib olla midagi sellist, mida võib kuulda käesoleva artisti (üllitanud albumeid aastast 2008) 11-loolisel albumil. Jah, see on müramuusika, ometi kasutaksin mõninga ettevaatusega eesliidet "micro" või kasutaksin stiilimääratlust "noise". See ei ole tappev Japanoise-stiilis püstloodis atakk, see on peamiselt atmosfääriline, ruumiliseks paisutatud helisein, mis viitab kindlasti nii Glenn Branca totalismi ihalusele helis kui elektroakustilisele muusikale üldisemalt. Heliseinte sümfooniateks paisutamisel on vaja kontrolli ja oskuseid, kannatlikkust ning selget meelt. Kontroll eeldab - ja siin on seda ka kuulda - mürarohkete seinte mahasurumist ning lagede madaldamist. Imaginaar-visuaalselt ma kujutaksin end kusagil tühermaal keset hüljatud asju ja prügi ning pilvi mõõduka kiirusega üle liuglemas. Kaunis nägemus ju! Seda mürarohket idülli häirivad kohati FM-sageduslikud raadiolainete kruttimised, toored helikillukesed, mis on kukkunud eelpoolmainitet massiivist välja, ent on haaratud gravitatsiooniliselt tervikusse tagasi -- eriti lugude alguses või lühemapoolsetes kompositsioonides ilmnevad erisused. Sümfooniad on siin erinevate intesiivsustega. Näituseks "Stoppermot" kõlab klassikalise muusika järgse edasiarendusena. Väga efektne. Üldiselt on see album näide sellest, kuidas "ebanormaalsusest" elik ebakõladest, "mittemusikaalsetest" helialgetest ja kombinatsioonidest on loodud (uus) normaalsus (kui uus on, siis kui uus ta tegelikult on?) See ju ei ole heli, mis kuulajat pelutaks. Enamjaolt mitte. Kas me peame külmkapi undamist või pesumasina kuivatusfaasi mürgeldamist jälestusväärseks? Ilmselt mitte. Ilmselt seetõttu, et seesugune heli on praktilise kasuga kaasnev kahju. Võib-olla me siiski salaja päriselt naudime seda avalikult väljendatud põlguse varjus. Lugu "Reigerspijns" võiks küll pretendeerida kodumasina sumina võimendusele. Siuke sulnis sahinatest pikitud droonmuusika viirg, milles on elu tänu õrnalt tõusvatele ja langevatele helinditele. Mõnikord hääbub kompositsioonist impulss -- justkui jookseks veel eelmise loo inertsist (nt nimiloos). Lõpuloo "Zinnesikkel" teinepool meenutab katkendlikus ja müraelementidest laetud ioonkambris kohati My Bloody Valentine`i seestunumaid hetki -- segu seksuaalsest laetusest ning vappuma panevast ülevusest. Kui meid miski hirmutab, siis on see apokalüptiline nägemus lõpust -- konkreetsemalt inimolendi üksinda jäämise ja minemise maisest otsast ning võimalikust sellele järgnevast osast (apokalüptilised filmid seevastu püüavad alateadvusesse süstida kollektiivse lahkumise lunastust). Peab möönma, et üllitise lineaarsus kuidagi illustreerib seda -- seda on läbimas mingi pelutav vari -- kujutage ette edasi kihutavat (surma)lafetti, millel on inimene peal rappumas. Kokkuvõtvalt on need 55 minutit igati haaravad, st ei pressi kuulaja meeleolu ja kindlust kokku, vaid süstematiseerivad mõtteilma ja kannavad lisaväärtust. 9.0 (8.0-9.5)

ASSUAJE -- E kest va' pe kell (2013/2015)

Attenuation Circuit

• Post-industrial 
• Noise music 
• Musique concrète 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 
• Glitchtronica 
• Death industrial 
• Experimental rock 
• Radiophonic art

"Jou vennas, mulle väga meeldib su muusika. Hoia ikka kõva ning jätka tasemel muusika produtseerimist". Ma alandlikult tänasin. "Kus sa muusikat avaldad ja kas sulle on tagasisidet antud?". Vastasin, et avaldanud olen Archive.org'i ja Bandcamp lehekülgedel. "Kas sa tahaksid, et teeksime sinuga intervjuu, et seejärel linkimise kaudu saaksid 800 000 kuni 1,5 miljonit promoklikki?" Loobusin põhjendusega, et mu muusika on spetsiifiline ja eksperimentaalne ning osa vabalt väljastatava muusika ja DIY-skeenest; ning see, kes ise huvitub, on igati teretulnud. Igatahes on rohkem kui kummastav, et kiidetakse su loomingut, samas üks järgmisi küsimusi on (väidetavatelt Pitchfork'i ja The Rolling Stone'i kaastöölistelt -- tõsi, nimed ja töökohad nagu sobivad omavahel), et kus sa oma muusikat välja andnud oled? Ilmselt Discogs'i saidi külastamine ning internetist otsimine on neile võõras tegumood. Iseasi, kuidas nad kõne all olevat muusikat kuulasid. Mulle internetist otsimine niivõrd võõras ei ole, mistõttu sain teada, et selle esinejanime taha peitub itaallane Alesssandro Quintavalle (AQ), kelle 4-looline taies üllitati juba 2013. aastal CD-R-l ning paar aastat hiljem digitaalselt. Heligraanulite krõbin ja elektrikitarri möirged lõhestavad siin vaikust, näitlikustades düsfunktsionaalset laulukirjutamisoskust ning asjadest "valesti" arusaamist. Kitarri kaikumine mürapoomina on muljetavaldav, uhudes ühest seinast teisse -- olles väljakutsuv mitte ainult mentaalselt, vaid ka füüsiliselt -- on tunda, kuidas õhk kitarrivõngete all põleb ning tuhk langeb kuulaja paljastunud päikesest parkunud peanahale. Ometi ei ole see 30-minutiline taies digitaalajastule omane ilming, kui toores digitaalsus sageli ei ärkagi ellu. AQ muusikas seevastu on tajutavad tektooniliste helilaamade nihked, andes särtsu ja lisades vunki nagu eikunagi varem; kohati kõlades natuke katkiläinud hiigeldidžeriduuna. Kõik elab ja hingab, ning artist doseerib helilist tervikut uute helidega -- mis lõpupoole omandab nii helikollaaži mõõtmed kui raadiokuuldemängu omadused. Ei saa üle ega ümber lähisidaliku muusika viirgudest, mis alati kõlab lummavalt ja ebamaisena (olles ühtlasi kummardus Muslimgauze'le). Siin on ka ilmseid liialdusi, ent need lisavad veelgi muutust ja dünaamilist impulssi (kuigi müramuusika puhul liialdustest rääkimine reeglina on tautoloogia). Näiteks lühilaineraadio kruttimine on alati põnev ja natuke hirmutav. AQ teeb au oma rahvuskaaslastest (müramuusika) pioneeridele -- alates vendadest Russolodest ja futuristidest Mauthausen Orchestra ja Maurizio Bianchi'ni ning lõpetades Atrax Morgue'i ning Giancarlo Toniutti'iga. Plaadiümbrisel kenitlevale keldule lasti üks korralik surakas elektrit sisse. 9.0 (8.5-9.5)

Drill Folly -- No Love Lost (2013)

Wood & Wire/Bandcamp

• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Abstract 
• Drone 
• Electronic music
• Ambient 
• Indietronica 
• Dubtronica 
• Ambient drone

Erinevalt Wood & Wire'i plaadiümbriselt vaatab tema enda Bandcamp'i leheküljelt vastu veetlev brünett, kes mikserpuldi taga häbelikult keerab nuppe ja lükkab heebleid üles-alla. Mulje muutub veelgi paremaks, kui visuaalset pilti toidab ajukeemiat ergutav muusika selle taga (millise tervemõistusliku mehe unistus pärast seda ta ei oleks!). Kuigi 8-loolise üllitise pealkirja saab lugeda nii üht- kui teistmoodi, siis albumi lõppedes tahaks küll uskuda, et armastus on võitnud; kui tõesti on kaotsi mindud, siis ainult sellesse tehnitsistlikusse muusikasse. Austraallanna Sarah Phelan'i (SP) eksperimentaalelektroonilise muusika taga näikse olevat nii akustilised kui elektroonilised helid, ent viis, kuidas kaunis daam neid väänanud on, muudab ka esimesed elektroonilise muusika osaks. Mis samas võimaldab aimata popilikke tendentse tema helipildis -- näituseks SP keskne "poplugu" "Third Movement", mis tasakesi metastaseerub indivõngete ja trip-hop-biitide saatel, võttes üle eelduslikult lameda popstruktuuri. Tõsi - ja mida rohkem ma seda 31-minutilist teost kuulan -, sugeneb siiski arusaam, et see võibki olla artisti visioon isiklikust popmuusikast. Kõik ju muutub ajas, ent ennekõike inimeste mõtteilmas. See, mida nullindatel tajuti eksperimentaalelektroonilise muusikana, seda täna võidakse käsitleda juba servapidi popmuusikasse ulatuvana. Näiteks timheckerlikult drooniv peenmodaalne ämbient "Grief" võiks vabalt kõlada süvamere ekspeditsiooni dokumentaalfilmi helindina, olles ühtaegu aukartustäratav ja pühalikkust sisendav. Arusaam meinstriimist on laienenud ja teisenenud, paljud radikaalsete helidega sahmerdavad artistid müüvad miljoneid helikandjaid. Definitsioonide sfäär ei ole siin primaarne -- keerulise kuubiku moodustavad helid kasvavad, moodustades kõiksugu kombinatsioone ning emotiivseid konkse ja püüniseid kuulaja peas ja hinges. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Sinker - Sorority Girls

AnubisMusic

• Jangle pop
• Indie rock 
• Fuzz pop
• Shoegazing 
• Alternative rock

Artist: Sinker

Release: A Pure Lure

Label: AnubisMusic 

Year: 1993

[Teaser of the day] A Beautiful Machine - Shining

• Alternative rock
• Shoegaze
• Dream pop
• Indie rock
• Ambient rock

Artist: A Beautiful Machine 

Release: Solar Winds, White Noise, Antigravity

Label: Embryo

Year: 2000

[Teaser of the day] Imrryr - The First Forty Years of Isolation

• Synth-wave
• Cosmic synth 
• Progressive electronic 
• Electronic music 
• Ambient drone

Artist: Imrryr

Release: Catalyst

Label: OWLRIPPER RECORDINGS

Year: 2025

[Teaser of the day] Disorder Of The Sleep - Learned

Jamendo

• Electronic music
• Micronoise 
• Illbient
• Post-industrial
• Experimental electronica
• Ambient noise

Artist: Disorder Of The Sleep 

Release: Question to the Central Brain

Label: Enoughrecords 

Year: 2025

[Teaser of the day] Aching Hands - Up in Flames II

• Improvised music 
• Electronic 
• Ambient
• Experimentalism

Artist: Aching Hands

Release: Up in Flames

Label: Mlem

Year: 2024

Mercury Rev -- Deserter's Songs (1998)

V2/Bandcamp

• Alternative pop/rock 
• Dream pop 
• Art pop/rock 
• Chamber pop 
• Americana 
• Alternative dance 
• Indie pop/rock 
• Ork-pop 
• Baroque pop 
• Neo-psychedelia 
• Noise pop

Mercury Rev'i kolmveerandtunni pikkune üllitis "Deserter's Songs" on 90ndate teise poole tipphetkedest, mis viib kuulaja lummavale muusikalisele teekonnale, täis õilmitsevat ilu ja kummastavat imetabasust. See 1998. aastal ilmunud album on kunstroki ja unenäopopi hõrk sügavustest üles tungiv ja sügavale laskuv näide; üleelusuuruses panoraamrokk, mis tollal mõjus raputava ilmutusena. Kammerlik pop, tekitades tektoonilisi võnkeid art house-püünel. Esitledes end ameerikaliku unistusena, mille loomise eeldusi oli skaneerinud risti-põiki üle Ühendriikide -- mitte ainult geograafiliselt, vaid ka ajal(ool)iselt, valides välja tõmmisemaid osi tohutust kogumist, et seejärel tolmristelda need omanäoliseks kunsti(auru)rulliks. Nagu õigele teosele omane, vihjab plaadiümbris sisule -- väejooksik kimumas elegantselt pimedas urkas. Ümbrise sünkjasmust taust resoneerub plaadile maalitud muusikaga, ühelt poolt olles eskapistlik ning teisalt trotslikult eneseteadlik. Avang "Holes" on unenäoline viirg, mis lainetab eikusagilt ja eimiskist, et seejärel millalgi käänduda tagasi alateadvuse lõugastesse. Tekitades transsi esilekutsuvaid vaimupilte ning vaigistades tormlevat psühhet, ent ometi jättes pingeseisundite kehastuses konarused pinnale dünaamikat tekitava võimalikkusena. "Goddess on a Hiway" lihtsa vormi, ent heliliselt võimeka mürapopiga tekitab meeldivat meeltesegadust, mille küljed on palistatud orkestratsioonide ning klahvpillide väätidega. Jonathan Donahue unistuslik kohalolev-äraolev vokaal hõljub üle sinakate helisügavike Amerikaana laiekraanpannoodel. Lisakummituslikkust süstivad helikeelde Grasshopper'i manipuleeritud ostsillaatorid. Eraldi äramärkimist väärib "Delta Sun Bottleneck Stomp" -- mäslev indimalakas, kasutades intros haussklaverit enne, kui perutav obene aasale paarutama lastakse. Sama meeleolukas ja hoogne kapjade klõbin-plagin nagu Happy Mondays'i "Step On" või My Bloody Valentine'i "Soon". Albumi sügavaimat (kvint)essentsi immitseb loost "Pick Up If You're There" -- ilmselt mõeldud lõpetava vahepalana, mis on väga sisendusjõuliselt komponeeritud Adam Snyder'i mängitud mellotronil. Samuti teises vahepalas "I Collect Coins" kaetakse tolmunud ja ragiseva klaveri mängu saatel tagasi sinna, kui tavaelu ilmingutes oli paljut hoopis teisiti -- ent soojaks tõmbub sees. 9.0 (8.0-9.5)

Luke Haines -- Adventures In Dementia - A Micro Opera (2015)

Cherry Red/Outsider Music

• Alternative rock 
• Conceptual 
• Rockabilly 
• Singer-songwriter 
• Art pop 
• Neo-psychedelia

Kunstnik Scott King'i ning Luke Haines'i (The Auteurs, Black Box Recorder, Baader Meinhof) kuuest loost koosneva miniooperi aluseks on fiktsioon sellest, kuidas Mark E. Smith'i kehastaja - keda millegipärast peetakse õigeks (?) The Fall'i ninameheks - sõitis haagiselamuga alko- ja narkolaksu all tagant sisse Briti skinhead/natsipunkbändi Skrewdriver ninamehe Ian Stuart'i autole. See fantaasia lavastati ja kanti ette kahel õhtul Berliinis Scott King'i kureeritud festivalil 2014. aastal. Taieselt torkab silma palju osutusi ja paralleele, seostudes The Fall'i ja MES'i elu ja loominguga. Näiteks The Fall'i album "I Am Kurious Oranj" (1988) oli samuti kontseptuaalne, olles kirjutatud samanimelise balleti heliribaks. Muusikaliselt on Luke Haines'i (LH) taies eriilmeline - nagu oli seda ka The Fall'i looming - ulatudes rockabilly'st ja alternatiivrokist elektrooniliste rütmide ja psühhedeeliani ning mille kõigeni veel, mille vundamendiks oli postpunk. LH igati tabavalt salvab undava elektroonika ning seestunud efektidega, aimates järele MES'i esteetikat. Ning muidugi sardoonilised kommentaarid ja mürgine iroonia, millega MES ei hoidnud tagasi ei stuudios, laval ega ka baaris õllepudeli ja viskiklaasi taga või ajakirjanikega vesteldes. Kui MES deklameerivalt küsis albumil "Perverted By Language" (1983): .../What's a computer?/Eat why'self fitter/What's a computer?/Eat why'self fitter/, siis LH kaasajastab seda: /Lap top!/Lap top!/What is lap top?/A tea tray?/With cats.../Inside lap top?/ (loos "Cats That Look Like MES"). Muusikaliselt on taies nutikalt komponeeritud, milles riffivad kitarrid vahelduvad soulilike ja happeliste klahvpillidega ning LH sugestiivse laulmisega, mis osutab talle kui isikupärasele loojanatuurile. Teost lõpetavas nimiloos hüpnootilise raggabilly võtmes ning fraasi /Smashing people's faces in/ saatel õõtsudes saab teada, et Ian Stuart'i masin tuleb minema vedada, ent mis sai neist kahest peategelasest nii koos kui eraldi edasi? Kas ka MES'i kehastajal sarnaselt kumiiriga oli probleeme viha taltsutamisega ning vasakpoolsuses pettununa (ja künismi kasvuga) liikunud poliitiliselt üha enam paremale? Vaimu meeldivalt painav kosmos järelhaagises. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Jim Mckenna - pulse groove

• Electronic 
• Post-minimalism 
• Avant-garde 
• Post-psychedelic 
• Minimal synth
• DIY

Artist: Jim Mckenna 

Release: Alchemical 

Label: HAMFUGGI

Year: 2025

[Teaser of the day] Faerûn - Room 3327

Test Tube

• Experimental electronica 
• Ambient drone
• Hauntology
• Electronic music
• Dark ambient 
• Sampledelic 

Artist: Faerûn

Release: The Night 

Label: Test Tube

Year: 2014

Junga -- Portaal EP (2024)

Trash Can Dance/Bandcamp

• Jungle 
• Electronic music 
• Ambient 
• Breakbeat
• Drum and bass 
• Organic electronica

Siim Kuusemäe (Tont, Junga) muusikat on alati rõõm kohata. Kui vana tuttavat, kellel Eesti muusikamaastikul on sarnane koht nagu Valdur Mikital semiootilises kirjanduses või Fred Jüssil loodusvaatlejana. Selle kuulmine kutsub esile ainulaadseid tundmusi ja ärgitab ihasid. Herakleitoslikult öeldes ei ole võimalik kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda, ent sarnaselt eelsokraatilise filosoofiga näikse SK seisvat (kaheldes) teelahkmel. Muusika, mida ta Jungana produtseerib, võiks vabalt kõlada ka Tondi nime all (justnimelt Tondi viimase üllitise "Raudrohi" valguses). Võib-olla erinevuse rõhutamine nimes õigustab end tulevikus, ent hetkel ei näe selleks väga alust. Lisaks kõigele kostub trummi ja bassi rütmide taamal jätkuvalt loodusest inspireeritud orgaanilisust (naljatamisi -- konteksti arvestades loodusliku fooniga ioniseerivat kiirgust!), mida rõhutatakse ka visuaalselt vahelehel. Rütmide ja motiividega opereerimised-manipuleerimised on ajapikku üheks sulandunud, mistõttu korduvad helid (nn argipäeva helid) ei ole enam seotud konkreetsete päevadega, vaid kõigi päevade või suisa ühe inimelu ulatuse ja (elu)tööga. Seda formaalsust kõrvale jättes tuleb tunnustada SK võimet kujutluspilte toita. Ikka looduskeskselt. Kui avaloos neiu ütleb: "give me a break", siis rütmid hakkavad tellinguid püstitama. Samas tema rütmid ei ole läbi immutatud tehnitsistlikust ängist, mis sageli võib tekitada lämbumistunnet ja kitsikushirmu. Ei tahaks rütme nimetada isegi elektrooniliseks -- pigem võrdleksin mõne bioloogilise protsessiga, millel on kindel rütm ja funktsioon (nt südame tukslemine). Rütmid hingavad, kiirates teise maailma (või neljanda maailma) tüünust ja orgaanilisust. Sellega seonduvalt, aga ikkagi omaette rõhutamist väärib erinevatele vaikuse spektritele loomuldasa toetumine. Nipernaadina laanes ringi paarutades, nautides kevadel halihaljast tuliseina, mis siit-ja-kõikjalt üles kohub; suvel kogedes kogend-rohelist vaikust; sügisel keset sumekollast vaikust valvamas verdund latvadega haabade haavarahu; talvel seistes keset kahjasinist lumevaikust, millesse kukuvad lumitähed ja lumikäod (Nikolai Baturini tabavaid kujundeid ja kirjeldusi kasutades). Siiski-siiski -- SK muusika on pigem soojade aastaaegade nägu (albumil "Raudrohi" rõhutatakse seda otsesõnu). Kui rütmid vaikivad, siis võtab võimust kaunis ja sügav ämbient. Üks 18. sajandi Prantsuse arst-filosoof mainis, et need, kes ei vääri olemasolu (kurjategijad, õelad inimesed, tänamatud sead, viletsad türannid), tunnevad asjata mõnu oma barbaarsusest, kuna kättemaksuhimuline südametunnistus saab nad varem või hiljem niikuinii kätte. Kõik kannatused ja hingepiinad on põhjustatud looduse ignoreerimisest. Nii et kuulates seda neljaloolist ning kogu Tondi diskograafiat on võimalik suunata end õigele teele, saada paremaks inimeseks. Ilma paatoseta, on ju! 8.0 (8.0-8.5).

No Landscape Survives -- Ten Banners of Defeat (2025)

Abstrakt Reflections/Bandcamp 

• Downtempo 
• Electronic music 
• Ambient pop 
• Indietronica 
• Drum and bass

Käesolev taies viib kuulajana ajas tagasi umbes aastasse 1997 -- mitte niivõrd muusikaliselt kui ajastuvaimu eufooriast kantud hulluse tunnistajana. Hullus oli (ka) tollal õhus -- ühelt poolt Oasis'e kolmanda albumi ees masside porri viskumine; teisalt tollal paljud artistid - nii jätsust, rokist kui popist - hakkasid oma muusikasse segama trummi ja bassi ning teisi trendikaid elektroonilisi stiile. Kohati tundub, et see ei olnud mitte niivõrd loomuliku arengu tulemus, kuivõrd kardeti palju tõotavast tulevikurongist maha jääda. Jätsust näituseks Nils Petter Molvaer ja Courtney Pine, Cinematic Orchestra ja Bugge Wesseltoft, rokist Space ja Super Furry Animals, popmuusikast Dubstar ja David Bowie - kuigi jah, Bowie aastakümnete pikkuse ad hoc-popkameeleonina liigitub väljapoole). Käesoleval taiesel ei ole ju eriti midagi viga -- ainsaks (ent tõsiseks) probleemiks on helikihtide ja elementide selgepiirilisus ning sellest johtuvalt ka kombinatsioonide ennustatavus. Arusaadav, artist tahab end tõestada - tahab end tõestada nagu nood teised, nagu nood "pärismuusikud". Aga esteetilist hälbimist ei tulegi. Kihid ei segune, ei anna mutatsioone ning seetõttu ka utoopiate realiseerimisest tulenevat vabanemist ehk ekstaatilisi tundmusi kuulajana ei koge. Pompöössus valitseb, ent hakkab pikapeale tüütama; paari loo piires oleks ju asi talutav, ent pikemas perspektiivis vajutab madaldava pitseri. Erandiks on "Nightclubbing In Amnesia" mängib rolli veenvalt välja -- pöördun selle manu kindlasti millalgi tagasi. Pompöössus võiks olla elujõuline hälbiva tegelikkuse objektiveerimisel. Paraku NLS ei ole piisavalt ketserlik, et tekitada viljakat ja kandvat pinnast üleelusuuruste poosidega mängimisel. Seetõttu huvi ja pinge tekke eeldused vajuvad raskuse all mutta. Võimalikud radikaalsed energiad muutuvad tühiseks artisti peas tiksuvate esteetiliste arusaamade mustris. Kahtlemata praeguses hetkes süüdistada käesolevat taiest hüsteerilise innovatsiooni matkimises oleks ebaõiglane, kuna mainitud rong on nähtavale tulnud ning liikunud edasi veerand sajandit. Mutatsioonide - uute vormide spontaanse ja aistingute kriitiliselt kavandatud tekkimise - asemel kuhjatakse lihtsalt tuttavaid osi kokku. Kollektsioon ei avalda ju mõju, vaid selle koostisosade eriilmelised konfiguratsioonid. 6.0 (5.5-8.0)

Dirk Lienig -- Ritual E.P. (2008)

Proc-records

• Deep techno 
• Electronic music
• Minimal techno 
• Club dance

Selle kolmeloolise üllitisega alustanud artistile olid nii 2008 kui ka 2009. aasta viljakad -- ta üllitas kokku seitse taiest, ning seejärel kadus muusikaliselt orbiidilt. Ilmselt sai tal kõik öeldud, ilmselt teisi kunstisfääre hõlmavad huvid erutasid rohkem või igapäevaelust tulenevad kohustused nõudsid lõivu. Tõsi on, et nende 15 ja poole minuti jooksul kütetakse kuuma, kasutades tehnomuusika aktualiseerimiseks ja vormindamiseks erinevaid modaalsusi -- süvatehnost ning minimalistlikest rütmialgoritmidest kuni didgeridoo-kääksatusteni välja. Arvustust kirjutades ning muusikat kuulates juhtus toa aken olema avatud, resoneerudes tänavalt kostuvate forsseeritud mootoritega masinate asjatu põrina, üle lendavate lennukite õhuvibratsiooni ning tuuleiilide jahedust süstivate puhangutega. Ühelt poolt loomulik-looduslik, mis justkui lunastab tehnilistest liialdustest tulenevat dissonantsi. Ritualistlik taandamine-maandamine, mis justkui peaks lunastama inimese kaugenemist loodusest. Või siis hoopis vastupidi -- rõhutab inimese röövellikku rolli looduse igapäevaellu sekkumisel. Kui me oleme sellest kaugenenud ja sellele vastandunud, siis miks me ei kaugene sellest autarkiliselt, luues sellest sõltumatu suletud süsteemi? Dirk Lienig'i (DL) üllitise puhul kehtib põhimõte: vähem on rohkem, vähem vabastab -- seda nii helilises ja strukturaalses kasinuses kui konsensuslikult heaks kiidetud produktsioonivõtete eiramises; mis samuti tähendab ökoloogilisuse optimeerimist. Sellest popmuusikale omasest priiskamise mõtteviisile vastanduvast kasinusest (võimalik et ka puudujäägist) kasvab välja mõningane vulgaarsus ja ehk isegi jultumus -- valdav on monotoonse rütmiga kuulaja tümitamine, võttes transilähedase seisundi ja ekstaatilise tundmuse loomisega peavoolumuusikalt relvad. See on vabastav poos sardoonilise miimika saatel. Ent sellel näikse olevat sügavam didaktiline tähendus -- kuulajale koputatakse südametunnistusele, kuidas viimane on institutsionaalsetele mehhanismidele lootma jäädes isikliku loomevabaduse ja otsustusvõime hüljanud. Selleks ei pea kõlama ja tegema "nagu päriselt on kombeks". DL hõivab muusikailma nurgataguseid ning tabusid, hõivates ja muutes omaks selle katte all teatud kõladest ja sümbolitest moodustatud territooriumi. Ta väldib enesetsensuur, rõhumata võimalikule konsensusele "headest" ja "kvaliteetsetest" helidest ning nende kombinatsioonidest. Selles seisnebki käesoleva üllitise riitus. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] PIRATE Tapes - Scalpel Blade Stroke Back

Le Colibri Nécrophile

• Lo-fi 
• Experimentalism 
• Drone rock 
• Noise rock 
• DIY 
• Avant-garde 
• Post-psychedelic 

Artist: PIRATE Tapes

Release: POP Of The POT

Label: Le Colibri Nécrophile 

Year: 2025

[Teaser of the day] NOKTVRNVS - Ignis Iratvs

• Black metal 
• Technical black metal  
• Atmospheric black metal 

Artist: NOKTVRNVS

Release: Favces Ferocis Fremitvs

Label: Sect Entropy 

Year: 2024

[Teaser of the day] Herzog - a short exchange of words by the triangulation point

Serein

• Art pop 
• Modern classical 
• Chamber pop
• Ambient rock
• Post-rock 

Artist: Herzog 

Release: This Time We're Infinite

Label: Serein

Year: 2006

Mouse On Mars -- Radical Connector (2004)

Sonig/Thrill Jockey

• IDM 
• Electro pop 
• Experimental electronica 
• Post-pop 
• Avant-hop 
• Hyperpop 
• Art pop 
• Deconstructed music 
• Indietronica 
• Experimental electro 
• Neokrautrock 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Cloud rap 
• Future soul

Kuulasin eile nädalpäevad varem Trash'i käest ostetud Kiwa uut plaati/kassetti "Electriss". Võrreldes varasemaga teeb Eesti popkunstnik popilikumat muusikat -- kuigi tema elektro ja elektropop on meeldivalt intelligentne ja mutant. Korralik muusika, ent mis nõuab rohkem kuulamiskordi, et sellest lõplikku sotti saada. Ehk ei saagi -- mis ei oleks ka üldse paha. Haarasin selle kuulamise järel ja ajel riiulist Mouse On Mars'i (MOM) 9-loolise CD-plaadi, sest tahtsin tekitada distantsi ja võrdlusmomenti. Võtsin kuulamiseks ekstra 25-30 aastat vana Philips'i CD-mängija (kahe AA-patarei pesaga) ja tagavara-Sennheiser'i kõrvaklapid, et saada kätte õiget tunnet. Jan St.Werner ning Andi Toma kinnistavad sellel enda legendi staatust, mis ei piirdunud ainult Saksa põrandaaluse skeenega, vaid arenes koostööks Stereolab'iga aastaid varem ning Mark E. Smith'iga (Von Südenfed'i nime all) mõned aastad hiljem. Ka indi- ja eksperimentaamuusikalplaadifirmad nagu Domino ja Thrill Jockey võtsid nad enda embusse. Nagu ikka MOM'i üllitistel valitseb ka siin mänguline õhkkond ning meeleolude vaheldumine -- rappuvad hetked vahelduvad rahulikemate, isegi alateadvust (kinni) voltivate momentidega. Kaasa löövad Niobe ning Dodo Nkishi. Kuulates postrokiliku/artpopiliku avaloo "mine is in yours" sõnu - /Live by and die by the/Use of your voice/Voice of distinction/The power of choice/.../Holding the key to resist/ -: siit ilmneb Düsseldorf'i tandemi taotlus ja ellujäämissoov ujuda moevooludele vastuvoolu, et säilitada oma mina. Veel edasi -- looga "blood comes" edastatakse ja sisestatakse: /All is too clear/Blood comes all around/Blood comes all around/Is imperfect/This imperfection/All around/Is imperfect/.../And we enjoy it/Is interrupted/ -, et ebatäiuslikkus ongi nende olemise normaalne seisund ehk täielikkus (milles, tõsi, võib tekkida midagi täiuslikku). Teisisõnu -- nad keeravad täiuslikkuse otsingu teelt maha - see ei ole nende valik -, et leida jätkusuutlikum esteetika ja loomismõistestik. Aga edasi - loos "evoke an object": /A perfect use of this disguise/Where it is to decide/.../Evoke an object/And bring out of it/A state of soul/. Selle 48-minutilise üllitise tähtsus seisnebki selles, et pööraselt paarutava hüperpopi, dubstep'i, post-dubstep'i, glitch-hop'i, wonky, pilveräpi, dekonstrueeritud (klubi)muusika - veel enne, kui need stiilimääratlused kasutusele võeti - keeristele-pööristele vaatamata üleneb nende masinavärk (üli)hingeks. Taies, mis kahtlemata väärib klassiku tiitlit. 9.5 (8.5-10.0)

The Ambient Light -- Sun-drenched Vol. 1 (Her Summer Mixtape) (2018)

Jamendo/Bandcamp

• Chillwave 
• Dream pop 
• Glo-fi 
• Indie pop 
• Hip-hop 
• Electronic 
• Shoegazing 
• Alternative pop 
• Hypnagogic pop 
• Breaks 
• Ambient pop

See 21-minutiline üllitis USA projektilt kannab väga tabavat pealkirja - saab minna ajas tagasi aastasse 2018 - kui (ka) siin Eestis pärast jaanipäeva püsis ilm ilma sademete ning tulisena üle kuu aja. Korteris tõusis temperatuur 29 kraadini, temperatuur öösiti langes harva allapoole 20 pügalat. Kogesin üht veidraimat kogemust, kui pärast pikka põuaperioodi hakkas tugevalt sadama sellal, kui just rattaga metsas paarutasin. Kõva sahmaka järel sõit metsas muutus ringiks hiiglaslikus kasvuhoones. Troopiline niiskus, jätkuvalt kõrge temperatuur. Kui metsast välja pääsesin, siis avaramas kohas paar kraadi jahedamas kohas vappusin külmast. Käesoleval säherdusi vapustusi ei ole, kuivõrd päike ei lase oma haaret lõdvemaks -- algusest lõpuni samasugune päikesepaistepop (siiski muutumata päikesepistepopiks). Hästi tehtud, ühelt poolt 90ndate - kingapõrnitsemise ja unenäopopi - mõjutustega ning teisalt nullindate lõpu ja kümnendate alguse chillwave'i ning hüpnagoogilise popi vormistusega. Ning sinna sisse, kõrvale ja vahele ka Kevin Parker'i rammestavat indi produktsiooni, mõjutatuna 60ndate keskpaiga ja lõpu psühhedeeliast. See on õrnustest täidetud miksteip, see on kindlasti imetlusväärne -- venimata liiga pikaks ning säilitades vastupandamatut veetlust avasekundite vinüülikrõbinast lõpu omadeni välja. Seda enam, et inimesed kipuvad kire või kiusatuse raskuse all eksima. Kuivõrd siin ei anta kiusatustele järele, siis see näikse sobivat igasse suveperioodi -- isegi mitte üksnes nii päikesest rammestavasse nagu oli seda 2018. aasta. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Jared C. Balogh - Nunquam Revolvo

Nowaki 

• Modern classical 
• Spoken word
• Contemporary classical
• Art music

Artist: Jared C. Balogh

Release: I Am The Ship/I Am The Shaman

Label: Nowaki Music 

Year: 2014

[Teaser of the day] Clear Days Always - and what are you doing up this early

Racewillbegin

• Indie rock
• Singer-songwriter 
• Slacker rock
• DIY
• Alternative rock 

Artist: Clear Days Always

Release: untitled

Label: Racewillbegin 

Year: 2004

[Teaser of the day] Karin Mijangos - Paisaje laguna

• Found sound 
• Field recording 
• Audio documentary 
• Conceptual
• Musique concrète 

Artist: Karin Mijangos

Release: Ch’ech’enkih

Label: Caballitos

Year: 2011

Swamp Donkey -- Bread And Circuses (2025)

Rodent Tapes

• Avant-garde 
• Modern classical 
• Art music 
• Ambient 
• Spoken word 
• Electronic 
• Psychedelic 
• Experimentalism 
• Post-rock

Kui panna Rooma luuletajalt Juvenalius'elt pärit fraas "tsirkust ja leiba" sellesse pooletunnisesse helikonteksti, siis arvatavasti Swamp Donkey-nimelise valenime taha peituv looja käsitleb seda irooniana. Kui ei, siis annab sellele küünilisele poliitilis-sotsiaalsele fraasile teistsuguse, igatahes sügavama sisu. Tõepoolest, siin 5-loolisel ei ole vajadust hajutada tähelepanu; vastupidi -- siin on vaja keskenduda üsna keerulistele kompositsioonidele, vastasel juhul loo tervikpilt ning võimalus sellest sotti saada lihtsalt haihtuvad. Seda taiest kuulates kangastuvad Inglise ansambli Talk Talk'i kolmas, neljas ja viies album ning meenub suur kontrast esteetiliste valikute tegemisel võrreldes nende esimese kahe albumiga. See siin ei ole muusika masside lõbustamiseks ja õnnelikuna hoidmiseks; seda ilmselgelt ei toodeta kasumi saamiseks ega nähta kaubaartiklina -- see ei ole käsitletav sisekoguprodukti suurendamise vahendina. Sellel meisterlikult produtseeritud taiesel - mis ei ole passiivne meelelahutus - on potentsiaali kriitilise mõtlemise edendamise ning kunstilise terviklikkusega kehtestada end transformeeriva jõuna. Äkki peaks SKP-d hakkama ka mõõtma teistsuguste ühikutega kui on seda dollari- ja euromärk. Swamp Donkey oskus iga üllitisega midagi eripärast ja lummavat luua on meelierutav, st muljetavaldav ning ootusi ärgitav. Eelpoolmainitud tervikpilti ongi liiga keeruline käesolevate standardite ja kategooriate raames kokku panna. Seda võib võrrelda unenäoga, mis ise on protsess: teatud mälupiltide järgnevus, pealispindne loogilisus, esmapilgul kokkusobimatute temaatikate sissetulek, mis pinge kasvades lõpuks katkeb. Talk Talk'iga seob seda taiest ka keskendumine vaikelule ja vaikusele, mis lõpule lähenedes haarab lõviosa. 8.5 (8.0-9.0)

Patrick Walker -- Irradiation EP (2005)

Avionix

• Minimal techno 
• Tech-house 
• Electronic music 
• Glitch techno 
• Club dance 
• Deep techno
• Remix 
• Click techno

Taas kord pöördun lemmik(rokk)staari Mark E. Smith'i poole, kes mingil hetkel lahkus kodusest Manchester'ist elama Edinburgh'i, ent seal väga kaua vastu ei pidanud, kuna sääl olla kõik liigagi kena, viks ja lahke. Samast Šoti linnast pärit Patrick Walker'i (PW) neljalooline ratsutab klubimuusika rütmide saatel, segades haussi ja tehnot, tehes seda kord minimalistlikumalt, kord puistates rohkem külluslikkust radadesse-radade vahele. Kaasaegne klubimuusika on tõstatanud omamoodi lahkmõistmise, mis osaliselt on ajendatud kunstiteoreetikute- ja kriitikute mängulisuse nimel lihtsustatud vastandusest (päris)instrumentidega tehtud muusika kui sooja ja inimliku ning masinatega tehtud muusika kui külma ja võõra vahel. Masinaid seostati dehumaniseerimise, käsitööoskuste kadumise ning võõrandumisega. Kui kuulata õhtusesse vööndisse sobivat muusikat - iseäranis (süva)haussi ja -tehnot -, siis see kõlab väga hingeliselt; või siis teisiti lausutuna -- keegi võõras on ära kodustatud. Teisalt jälle - sinna sisse jääb eluterve, siirdeid andev piirjoon ning tunnusmärgid, osutades dünaamilisele kulgemisele (või vähemalt selle võimalikkusele) eri suundades. Kunsti ja muusikat ei saagi (ei tohigi saada) lõpetada, kuivõrd piirjooned seavad looja teelahkmele, võimaldades luua midagi uut (ja ehk) ka unikaalset. PW 'i muusika on hästi produtseeritud ning iseäranis kaks lugu kutsuvad esile ahhaa-hüüatust. Nois kahes ülejäänud loos - mis on igati korralikud (sic!) - on see masinlik pool liialt assimileeritud (näiteks nimiloos püütakse kiirgustunnet reljeefselt - isegi karikatuurselt - intensiivistuva undamisega näitlikustada). Kaasaegne identiteet ei piirdu üksnes subjekti käändumisega-subjektist välja käändumisega - sellesse kuulub ka tehisintellekt masina kõige peenema vormina. Kaasaegsele minale tundub hoopis eelpool osutatud tasalülitav assimilatsioon võõrana. Seevastu lugu "Sterile Knot" - hoolimata nimest - klikib veerand- ja poolrütmide saatel mikroskoopilisel skaalal tormlevaks hetktõrketehnoks ning metatasandil muteerunud funk'iks. Ka mutantdisko "Every Minute Of the Hour" veenab kappava käigu ning aeglaselt avarduva helipannoo ning elliptiliselt välja veniva struktuuriga, tuues mu meeltesse Arthur Russell'i mitte üksnes sünteetilisema poole. Ei ole vaja näitlikustada, ei pea olema liiga viks ja kena -- seinu on vaja maha murda, ent piire peab teadma ja tunnetama. 8.5 (8.0-9.0)

USAISAMONSTER -- Joshua Tree (2006)

Lost Frog

• Math rock 
• Post-hardcore 
• Hard rock 
• No wave 
• Freeformfreakout 
• Psychedelic 
• Experimental rock 
• Drone rock 
• Avant-rock 
• DIY 
• Heavy prog 
• Screamo 
• Improvised music

See on rokkmuusika, missugune üks õige eksemplar peabki olema -- provokatiivne, vali, ekstaatiline; ent ka lõbus ning eneseirooniline. Nimetatud artist kuulub samasse liigasse seesuguste zombidega nagu Hella, Lightning Bolt, Black Pus. Bändid, millede juured ideoloogiliselt ulatuvad Frank Zappa'ni, kuigi helikeele vorm ning ennekõike energia tuleneb pigem USAle omasest hardcore-pungist hargnenud ja mõjutatud eksperimentaalsetest žanritest, mis viis näituseks postroki tekkeni. Zappa'le heideti ette liialt naljatlemist. Näiteks The Fall ehk Mark E. Smith süüdistas teda tehnilisusega poosetamises, kes lõppkokkuvõttes produtseeris pseudointellektuaalset jama; ning omades seejuures mõjuvõimu, tehes veelgi rohkem kahju. Arvamusi on igasuguseid, ent kindlasti Zappa impulss, mis puudutab ootamatuid käändeid ja üleminekuid helistruktuurides ja isegi žanriliselt (mis oli omane ka Saksa krautrokklegendile Faust, mida näiteks Stereolab'i juhtliikmed pidasid väga inspireerivaks), muutusi ja nihkeid rütmiintervallides, rappuvat ja raputavat polürütmikat, see kõik on ka sellel 10-loolisel kenasti kuulda. Nii stilistiliselt kui ülesehituslikult on see Colin Langenus'e ja Thom Hohman'i orkestreeritud kaos -- ent õnneks see ei muutu ei kellegi teise ega ka iseenda karikatuuriks, kuivõrd selle taga on tunda tugevat laulukirjutamisoskust. Rütm on siin kindlasti über alles - tükeldatud, nurgelised käigud, mida jõustab ragisev käigukast - kui must auk, mis imeb kõik endasse, pannes koostisosad pöörlema ja tiirlema, kaasa arvatud kitarrid ja mõned klahvpilli passaažid -- muutudes rütmi integreeritud osaks. Äkki paarisaja või nii aasta pärast mäletatakse "Joshua Tree"-nimelist plaati just USAISAMONSTER'i alt tulnuna, tehes sarvi tollele va Bono omale? 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Singularity Observatory - Titanic Prometheus

Enoughrecords

• Art rock 
• Synth-rock
• Electronic
• Industrial rock
• Experimental rock 

Artist: Singularity Observatory

Release: Aeon Thunders

Label: Enoughrecords 

Year: 2025

[Teaser of the day] Lezet - Kitchen Allies

• Experimentalism 
• Conceptual
• Electro-acoustic
• Avant-garde 

Artist: Lezet

Release: VA - SONIC GASTRONOMY

Label: Camembert Électrique

Year: 2025

[Teaser of the day] Nuearz - Inverted Image

• Electronic pop
• Post-dubstep
• Ethnotronica 
• Experimental pop
• Art pop

Artist: Nuearz

Release: Voices carry through history (Reincarnation and Topology)

Label: Mahorka 

Year: 2025

[Teaser of the day] Mentula Monstrosa - Jaguar God

• Dungeon synth
• Electronic music
• Dark wave
• Fantasy music 

Artist: Mentula Monstrosa

Release: Consorting with a Higher Order

Label: Mountain Forest Cabin Dweller

Year: 2025

[Teaser of the day] Colonial Skyway - Ship to Shore

• Dark ambient
• Electronic 
• Post-minimalism 
• Microtonal 
• Experimentalism
• Avant-garde 
• Ambient drone

Artist: Colonial Skyway

Release: Until Satellites Collide

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2024

[Teaser of the day] Filipe Miranda - RōSHI 2

• Experimental rock
• Space rock
• Guitar ambient 
• Improvised music 
• Avant-rock

Artist: Filipe Miranda

Release: RōSHI

Label: MiMi 

Year: 2025

Hanetration -- Axis EP (2025)

Bandcamp

• Drone 
• Experimentalism 
• Ritual ambient 
• Avant-garde 
• Breakcore 
• Post-industrial 
• Ethnotronica 
• Breakbeat 
• Musique concrète

Briti produtsent, järjepidevalt intelligentne ja põnev artist Uduselt Albionilt, on taas kord välja andnud viie looga EP, mis oskuslikult ammutab jõudu kordusest ja innovatsioonist -- et peenhäälestada viimase 14 aasta jooksul loodud muusikalist kogemust ja tulemust. Kõik uus on unustatud vana, ent ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kaks korda järjest astuda. Iga lugu seikleb erinevatel radadel, muutes küünilise kriitika "sama vana" heli kohta alusetuks. Tõsi, võib ju meenutada Hanetration'i varasemaid taieseid, milledel samuti iga lugu seikleb erinevatel radadel. EP trotsib staatilise "terviku" ideed, rulludes lahti dünaamilise mitmekesisusena, hoides alal loomupärast kirge. Sügava (religioosse?) ämbienti platoolt (kirikuoreli akordidele rajatud "Yatagan") läheb artist uuenduslikult üle tehnotüminale - või vastupidi -, mis seejärel loogiliselt muteerub summutatud, tumedateks ämbient-rütmideks. Tõsi, varasema loominguga võrreldes on siia sugenenud süngeid postindustriaalseid varje ("Mist"), milledes on rasket ja kinnisideelist rütmide täristamist ajusudu keskel. Samasse lahtrisse asetaksin ka "Ethos'e", millel, tõsi, on etnomuusika mekk juures -- elegantselt kolistades töödeldud tablatrummide kõledate sagedustega, mis paneb kuulajal liikvori loksuma. Taas kord -- võrreldes varasemaga on artist sisenenud ritualistöikusse maailma. Artisti innovatsioon paistab silma nende võimes leida järjepidevalt ainulaadne tasakaal pulseerivate rütmide ja atmosfääriliste helide vahel. See ei ole meelt jahutav pärastlõunane muusika (isegi mitte alternatiivmuusika kategoorias); see on kompromissitu loominguline palang, kehastades edasiviivat hoogu, tunnistades ebatäiuslikult kõlavaid (kolisevaid, praksuvaid, prõmmivaid) elemente tervikut võimestavana; ankruna, millelt tõusta järgmisele kvaliteedipügalale. peenes kultuuris, teravas instinktis ja mõistlikus soovis lisada olemasolevale muusikamaastikule midagi väärtuslikku ja värsket. See on näide sellest, kuidas tõeline kunst võib sügavalt muuta arusaamu, tõestades, et innovatsioon ei seisne mineviku hülgamises, vaid pigem selle edasiarendamises sügava ja kindla uue visiooniga, määratledes seeläbi uuesti igasuguse potentsiaali inspireerivaks korduseks. Pealkirjast tulenevalt nimetan seda teljega-keskpunktiga seonduvaks gravitatsiooniks, mida ülalt skaneerides näeme artisti loodud kogemust kiht kihi haaval avanemas ning mujale suundumas. 9.0 (8.5-9.5)

Sandikala Ensemble -- Epitaph (2025)

Yes No Wave

• World music 
• Experimentalism 
• Post-minimalism 
• Improvised music 
• Avant-garde

 
Indoneesiast pärit Sandikala Ensemble keskendub eksperimentaalsete tehnikate uurimisele ja uute gamelani instrumentide kujundamisele, et avardada ja kaasajastada gamelani muusikat. 2020. aastal Dion Nataraja ja Yustiawan Paradigma Umar'i asutatud kooslusesse kuuluvad Roni Driyastoto, Mustika Garis Sejati, Suseno Setyo Wibowo, Muhamad Erdifadillah ning Muhammad Khoirur Roziqin. Ansambel on välja töötanud uued pillid, sealhulgas neli gendèr (gendèr) instrumenti , milledel on 36-noodiline mitteoktavi häälestussüsteem. Hiljuti lisati koosseisu veel mõned Dion Nataraja disainitud instrumendid, sealhulgas kaks gambangi ja kaks komplekti kemodhongi gonge, mille valmistasid Klatenis Karnadi Handoko ja Siswo Pradangga. "Epitaph" on Dion Nataraja (DN) kompositsioonimeetodi uurimuslik jätk, kus pala tempot pidevalt aeglustatakse. See meetod on inspireeritud Jaava gamelani rütmikontseptsioonist, kus pala tempo aeglustumisel muutub balungani nootide vaheline kaugus veelgi lühemaks ning instrumendid (gendèr, gambang ja peking) muutuvad tegelikult tihedamaks, tekitades paradoksaalse ajakontseptsiooni. Tempo aeglustamist on Jaava traditsioonis võrreldud närbuva ja kõduneva lille metafooriga. Seetõttu aeglustub tempo minu töödes. Igatahes kõlab see muusika eksootiliselt, aga: kas see on maailmamuusika? Ilmselt. Kas see on improvisatoorne muusika? Tundub nii (vähemalt teatud hetkedel). Kas need neli lugu on moodsa muusika kompositsioonid? Raske oleks sellele nii intuitiivselt kui teoreetiliselt vastu vaielda. Isegi vabajätsu sabin siin-seal väristab helipilti. See on pühendumus vormile, vabadusele, samuti nende kahe vahelisele resonantsile ja vibratsioonile. Nagu süntees mungast ja hullust teadlasest, kes salvestavad vastavalt kõrvutiasetsevas pagoodis ja laboris, pakkudes midagi, mis tundub nii iidse kui ka viimase hetke ilmutisena; nii paljude põlvkondade vältel välja arendatud hinge vaikust süstiva tarkuse kui kaasaegse tehnitsistliku ratsionaalsuse kombinatsioonina. 8.5 (8.0-8.5)

PanDub Bear -- Upperground (2025)

Liminal

• Kraut-electro 
• Electronic music 
• Psychedelic 
• Alternative dance 
• Synth-wave 
• Big beat 
• Dubtronica 
• Acid techno

Peaaegu alati on meeldiv elektroonilises muusikas kuulda psühhedeelse muusika mõjusid, viies kuulaja ajarännakus tagasi 80ndate lõpu ja 90ndate algusesse, kui produtseeriti mudaseid ja hämuseid, ent nakkavaid rütme uue innu ja lootusega. Mitte ainult esteetilises otsekäigus, vaid vargsi loodeti ka poliitilistele muutustele. Loos "AE Syndicate" lisanduvad unenäohausi atmosfääriliselt käänduvad süntesaatorid ning kaasaegsem big beat, millel on isegi kerge motoorne maik man. Minevik muundub ajakanalit läbides kaasaegseks. Lugu äigab vaieldamatu energiaga, kuivõrd olles ise teadlik enese energiast. Järgmises ("Aight") lisandub tugev dub-võnge paati kõigutama; lugu liigub edasi sugereeriva motiivi laineharjal. Siin on kõik tõmmatud võimalikult laiaks ja panoraamseks. "North Pole" kätkeb eneses virmalisi, mis vilguvad intensiivselt selles tehisilmas. Piisavalt intensiivsed, et tungida kuulaja siseilma, luues võimsa ja peaaegu transtsendentaalse kogemuse. Lõpetav nimilugu seob kokku selle šamanistliku taiese otsad, ent omalt poolt pakkudes lisaks inimhäältekahinaid, tablatrumme ja jämedaid sündijurakaid, mis on kergelt elektriseeritud, surisedes ja urisedes. Kokkuvõtvalt võib möönda, et seesugusele muusikale paratamatult lisanduv tehnitsistlik taak jääb seekord õnneks šamanistlikule tahule alla. Masina pinnale hakkab tekkima elumärke selle intrigeeriva, ent tervikliku taiese saatel. KLF, Death in Vegas, A.R. Kane, Shamen, The Future Sound of London saavad siin kenasti kokku. 8.5 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Bruno Real - Chomelia

• Deconstructed club
• Electronic music 
• Breakbeat 

Artist: Bruno Real

Release: s37ep02

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2021

[Teaser of the day] Kid Cala - Copacabana

• Electronic music
• Deconstructed latin
• Reggaeton

Artist: Kid Cala

Release: Copacabana

Label: Cabalito

Year: 2017

[Teaser of the day] The 17 Sons of Abraxas - Smoke Poem #2

• Ambient drone
• Electronic
• Experimentalism 
• Microtonal
• Post-minimalism
• Avant-garde 

Artist: The 17 Sons of Abraxas

Release: Smoke Poems

Label: 17 Sons

Year: 2013

[Teaser of the day] British Experimental Rocket Group (BERG) - Science Expo 2007 Installation 6

• Experimental electronica 
• Electronic music
• Ambient techno 
• Conceptual
• Avant-electronica 
• Post-minimalism 

Artist: British Experimental Rocket Group (BERG)

Release: BERG 9

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Swarn - Brave Bastard

• Death metal
• Blackened crust
• Crust punk

Artist: Swarn

Release: EP

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2016

[Teaser of the day] Grosso Gadgetto + Brainquake - Smoke Angels (Nature's Revenge)

Mahorka

• Funeral ambient
• Electronic music
• Ritual ambient 
• Organic electronica 

Artist: Grosso Gadgetto + Brainquake

Release: Distorted Planet

Label: Mahorka

Year: 2025

Low Lands -- Hollow Limestone Hill (2025)

Bandcamp

• Musique concrète 
• Lo-fi 
• Drone 
• Avant-garde 
• Acousmatic music 
• Free folk 
• Experimentalism 
• Post-psychedelic 
• Drone pop 
• DIY 
• Found Sound 
• New Weird Britain 
• Ambient

12-loolisel albumil asub kunstnik helirännakule "õõnsa lubakivi künka" otsa; olles filtreeritud läbi eripärase läätse, koosnedes välisalvestustest, modulaarsest sünteesist, majapidamistarvetest -- allutatuna helikollaaži koodile. Artisti loomingus on vähem narratiivi, kogu kupatus näikse lahti rulluvat pigem unenäona. Sellisena, mis on selgem kui tõde ning teisalt absurdsem kui jubedaima propagandisti sonimine. Üllitise loomise tõukejõuks sai kunstniku nägemus „vanast kuningast, kes näeb und maa all magades“. See mõistestik rullub lahti heliliste tekstuuride lugematutes kombinatsioonides, ent nende kütkestav koosmõju jääb kestma. Kuulajatele tutvustatakse iseäralikke universumeid, mille asukate häälepaelad on seotud elliptilisteks sõlmedeks, kes küll sumisevad inimkeeli, ent ikkagi tähendust hajutavalt. Taamal võib kuulda helisid, mille päritolu tõestamise vajadus oleks ilmselt tingitud vaid hingerahu säilitamise vajadusest. Need tumedad, maa-alused elemendid on oskuslikult põimitud iidse maailma helidega -- tuule sosinad ja lainete kahinad toovad ühelt poolt kuulaja tagasi reaalsusse, ent teisalt viivad kuulaja mugavustsoonist välja. Taoliselt nagu suur meister David Lynch sidus ebamaise triviaalsega, tüüne rahutukstegevaga. Tahtlike katkestuste tekitamine „igapäevaste“ helide kaasamisega toob esile kunstniku piiripealse ruumi -- sellise, kus iidne ja igapäevane eksisteerivad koos, kus unistused segunevad reaalsusega, kus õndsus põrkub õudusunenägudega. Sügav ja sugestiivne tunne, et kuulaja on lõksus kusagil maailmade vahel. Maailmad, millede piiritlemine ja mõtestamine on niigi kaelamurdev ülesanne. Eksperimentaalmuusika, ämbientsete helimaastike, eksperimentaalfolgi ning kontseptuaalkunsti austajad leiavad siit endale ankurdavat -- kuigi jah, eluterve fragmenteeritus on sellesse tervikusse juba loomuldasa sisse kodeeritud. See on tunnistus heli võimest kutsuda esile keerulisi narratiive ning emotsionaalseid seisundeid, isegi ilma traditsioonilise jutuvestmiseta. Mulle kohati meenutab see taies teise briti - Hanetration'i - esteetikat. Ning mingil äraspidisel viisil kaigub nende muusikas ka Penguin Cafe Orchestra vaim. Või kui äraspidine see ikka võib näida -- PCO ilu ja lumm reeglina vallandusid ka ebatavalisest. 8.5 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Lustre Flux - Xylophone Escalator

The Vapor Vault

• Disco pop
• Plunderphonics 
• Electronic 
• Easy listening
• Dance pop 
• Sampledelic

Artist: Lustre Flux

Release: Special Sauce

Label: The Vapor Vault/Bandcamp 

Year: 2017

[Teaser of the day] Philippe Neau & pm - A Silent Coffee for Dale

• Ambient 
• Post-industrial 
• Electronic music
• Organic electronica 
• Conceptual 
• Experimentalism  

Artist: Philippe Neau & pm

Release: Anti f:Orm Vol 11

Label: God Hates God Records

Year: 2025

[Teaser of the day] SkyTwoHigh - [Ghost]

• Ethnotronica
• Avant-garde 
• Vaporworld
• Electronic music
• Experimentalism

Artist: SkyTwoHigh

Release: Ghost Stories Volume III - Arrival

Label: Underwater Computing _

Year: 2025

Yoko Absorbing -- Элементы технического рисования (2008)

Proc-records

• Experimentalism 
• Experimental rock 
• Psycho-acoustic 
• Avant-rock 
• Dada music 
• Musique concrète 
• Noise music 
• Glitchtronica 
• Acousmatic music 
• Improvised noise 
• Twang 
• Post-minimalism 
• Americana 
• Dub

Mihhail Lezin'i ning Jevgeni Haritonov'i 23-looline album oleks ilmne enesetapp, kui artistid selle loomisel enesekindlad ei oleks olnud. Grindcore-albumi puhul number 23 ei oleks mõistagi probleem. Kui eelmises arvustuses osutasin sellele, et muusika võib muutuda imalaks, minnes sügavale inimhinge piiluma, inimehinge põhjast võib vastu paista see, mis ikka kipub põhja vajuma. Teisalt -- esimesi lugusid luulanuna ning tandemi varasemalt kuuldud kraami arvesse võttes võib tabada see oht, et liigutakse teisse äärmusesse -- hakatakse kummardama digitaalset luukeret, hüljates vaimsuse ja hinge. Sellega külgnev probleem on heli põhiliini ning erandite suhe -- kuivõrd viimased suudavad mahendada niigi psühhiliselt (üle)laetud fooni, pakkudes endid maandamisvarrastena -- sealjuures vähendamata (suurendades) albumi kvaliteeti. Vene tandem teeb asju õigesti, kuna joonestamise elemendid albumi lõppedes ei tundu olevat kuidagi üle koormatud; vastupidi -- väga hästi on tasakaalustatud eriliste lugudega; albumi pikkus tundub justkui taanduvat kaheksa-üheksa loo pikkuseks. Erisuste tugevus hoiab eemal tüütust ja tüdimust. Kohati muutub asi täitsa lõbusaks -- näiteks kui droonivad digitaalsed tõrkehelid saadavad filmilinalikku Amerikaanat-vesternirokki -- tekivad kahtlused, et kas see natuke jaburaks ei muutu või! Tõsi, lugu on hea, eelpoolmainitust kvaliteet ei lange. Ilmselt müraelement osutab ideede ja reaalsuse vahelisele paratamatule veast tulenevale nihkele. Võib-olla seegi, et joonestades tegija käed saavad pliiatsiga määritud - mille jäljed jäävad ka paberile (ning kustukummi kasutamine on pilti veelgi halvendanud). Ju see ongi horisontaalne arhitektuur nagu pealkiri osutab. Isegi kui eristust pakkuvaid vahepalu ei oleks, oleks H-L'i müra piisavalt vaheldusrikas, katmaks ära erinevate emotsioonide spektrit -- manipuleerides tundmusi nii hõreda digimüra kui tummise pruuni ja musta müraga. Lugu "Close Up" kutsub esile väga ekstaatilise kogemuse; ja väga ekstraatiline kogemus kahtlemata on väga hea! Teine keskne sammas on "Closed Zoom", mida sisse juhatav vinguv kitarrimüra kiiresti taandub, mille aseme võtavad üle transsi manavad suguharulikud rütmid kaasaegses masinlikus täpsuses. Üksteist minutit järjest antakse kuuma! Tõsi, enne lõppu näidatakse heli väändumise ja struktuuri kokkulangemisega, et ka masinad ja inimesed selle taga muunduvad. "Enclosed" kõlab nagu Geezer Butler looks müriseva bassimänguga vundamenti keset kiduvat maastikku, milles teda pidevalt katkestab jeekim elik hüplev helipuue. Loo "False" pealkiri ütleb iseenesest kõik -- kergemeelset meloodiat ohjab delay'st ja reverb'ist seestunud (eksperimentaal)dub, otsides loo edenedes üha enam mürasfäärist liitlast. Irooniline ja mõjus. Mõnes loos tundub, et lihtsalt mikrofon on torgatud pingestatud pilvesfääri, milles vastandlike laengutega osakesed üksteisega jõudu proovivad. Elekter ja pinge levivad sealt alumistesse kihtidesse. Kokkuvõtvalt tuleb möönda, et tegu on lemmikalbumiga neilt, olles nutikas, provokatiivne, võimalik et ka eneseirooniline. 9.0 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Vivianne Project - Der Frau

Textone

• Experimental techno
• Electronic music 
• Click techno
• Minimal techno
• Avant-techno 

Artist: Vivianne Project

Release: CrabClawCollective 

Label: Textone 

Year: 2004

Anonym 150 -- InLeaflets (2014)

Nowaki Music

• Modern classical 
• Organic electronica 
• New Age 
• Post-classical 
• Ambient pop 
• Contemporary classical 
• Cinematic 
• Found Sound 
• Downtempo

Anonym 150 ehk Sergei Pogorelov'i (SP) 9-looline taies, mis on üllitatud jama välja filtreeriva Prantsuse netiplaadifirma Nowaki Music all, osutab eelduslikult, et on oodata kvaliteetset kõrva- ja ajutoidet. Antud juhul lisandub ka emotiivne aspekt, kuivõrd tegu on uusklassikalise taiesega. Mitte päris seesugusega, mida koos sümfooniaorkestriga suurel laval esitatakse, vaid Max Richter'i paarikümne aasta tagustest üllitistest hoo sisse saanud elektroonika ning ämbientmuusikaga flirtimine. Klaveriakordid ja keelpillid kannavad ja edastavad oskuslikult emotsioone. Kuulates lugusid "Crystal Air" ning "Erased", makstakse hinge lõikavate viiulitega tänuvõlga Itaalia (filmimuusika)maestrole Ennio Morricone'le. New Age-muusika - mis on mugandus osaliselt klassikalise muusika traditsioonist harmoonia- ja meloodia tasandil - loojad mängisid sageli hea ja halva maitse piiril, alatihti kaotades orientiiri ning langedes banaalsesse elektroonilisse adaptsiooni. 70ndate lõpu ja 80ndate alguse ajastuvaim kahtlemata sundis üha enam kättesaadavamaks ja digitaalsemaks muutuvat elektroonikat kasutama (katsetusliku elektromuusika oluline käilakuju Delia Derbyshire - kes ise ehitas masinaid - osutas, et masstootmisse viidavad süntesaatorid lahjendavad elektroonilist muusikat. Ka SP ei suuda alati püsida sealpool "head", süstides aeg-ajalt nukrutseva alatooniga, ent juustuseid klaveripassaaže ning lamedaid rütme. Juustusupp on vahelduseks hea, ent jääda seda pidevalt kas laiskusest või mingil muul põhjusel helpima, on mage). Elektroonilist muusikat ei saa iseenesest mõistetavalt võtta "heana" -- eeldusel, et see on teistsugune ning rohkete võimalustega. Just sellest tulenevalt tuleb elektroonilisse muusikasse suhtuda kompromissitult. Teisalt artisti õigustuseks tuleb mainida, et kaasaegne trendidele - selle teadlikkuse olulisuse teadmisele - allutatud inimene ongi võõrandunud - ei ütle, et kõigist emotsioonidest, ent võib-olla just neist, mis sellest muusikast välja voolavad. Samas see ei ole ka lõpuni paika pidav vabandus -- me teame, et seesugune muusika võib teistsuguse lähenemise ning teistsuguste helidega tasakaalustamise korral kõlada teravamalt ning suunitletumalt. Pöördudes tagasi eelpoolmainitud legendi hoiatuse manu -- elektroonilised tööriistad võivad viia pigem etteaimatavate kui murranguliste helitekstuurideni. Tõsi, albumi lõppu kaunistavad loid "Panorama" ning "Remained Glare", kus ninetatud tingimused on meisterlikult ellu viidud. 7.5 (6.0-8.5)

[Teaser of the day] Proiekt Massage - da ne zaspimo

No Source

• Post-rock 
• Electronic 
• Avant-rock 
• Jungle
• Alternative dance 
• Freeformfreakout
• Improvised noise 
• Experimental rock 

Artist: Proiekt Massage

Release: Proiekt Massage EP

Label: No Source

Year: 2013

[Teaser of the day] Floating Mind - Perturbations Neuronales

MonoKrak

• Minimal techno
• Electronic music
• Techno pop

Artist: Floating Mind

Release: Particules

Label: MonoKrak 

Year: 2011

[Teaser of the day] Jeff Bennett - Doubting Faces

Epsilonlab

• Tech-house
• Deep house
• Electronic music 
• Club dance

Artist: Jeff Bennett

Release: Doubting Faces EP

Label: Epsilonlab 

Year: 2004

[Teaser of the day] Patrick Walker - Sterile Knot

Avionix

• Deconstructed club
• Avant-techno 
• Click techno
• Electronic music
• Glitch-techno 
• Micro-techno 

Artist: Patrick Walker

Release: Irradiation EP

Label: Avionix

Year: 2005

Death Rite -- The Sacrifice Of The Shadow (2025)

Rat Covenant/Bandcamp

• Blackened death metal 
• Black'n'roll 
• Crust punk
• Death metal 
• Raw black metal

Oled kuulajana olukorras, kus igal viimasel kui ärkveloleku sekundil sunnitakse dehumaniseerimist sulle peale. Sind viiakse järelvalvega kambrisse, mis asub kaheksa meetri kaugusel elektritoolist. Välja saad kahel moel: elektritoolile minnes ja kirstus. Aga sa siiski pääsed -- elusana. Oled hiljem kompromissitu tõejagaja, sust on küpsenud tõesti hea ja hooliv inimene, teed palju heategevustööd ning õpetad inimesi. Ent krohv mõradel hakkab tasapisi pragunema -- sa jood lihtsalt selleks, et purju jääda; ning ajad meelemürgi mõju all jaburat verbaalset paska suust välja. Kurjus pesitseb sinus ning ajab juuri fassaadi all seni, kuni ruumi enam ei ole, plahvatades kuulajale näkku. Sa liigud turvalisest varjupaigast eemale. Pahaendelisus õilmitseb. 11-looline raske metall on siin väga rokenrolli suhtumisega. Või siis pahupidi pööratult -- surma- ja mustmetalli energia ja suhtumisega rokenroll surub end lagunemise äärele. Järeleandmatu käiguga sünkjas energia valgub väljapoole ruumi kuulaja ümber, ent füüsilised piirid on ees (või on ühe ajaühiku kohta liiga palju välja paisatavat informatsiooni - teeb sama välja) -- õhustik on kõhe. Verekoerte lõrin läheneb ning lõks tagaaetava ümber on sulgumas. Soos on maod ja alligaatorid (olenevalt kohast); ning kui neid ei olegi, siis kindlasti pahatahtlikud muda õgivad vaimud tahavad su hinge ja skalpi. Nõnda see kiires tempos kappav ning valikuid ja mälupilte sassiminekuni vahetama sundiv vägivald kulgeb -- andmaks mõista, et kõige lõpuks jääb järele mingi ebamäärane tundmus luhtunud lootustest ning tarbetust energia kulutamisest. Oleks, mida ohverdada -- järeleproovimise rõõm muutub rõõmutuks refleksiks. 7.5 (7.5-8.5)

Interpretace -- visio Mundu (2025)

Noise Margin

• Avant-garde 
• Micronoise 
• Experimentalism 
• Electronic 
• Psycho-acoustic 
• Industrial music

Tšehhi (Boheemia) kombo Interpretace'i 2-looline album on tunnistus nende kestvast pärandist kohaliku industriaallegendina; kollektiivina, mis on sepistatud kommunistliku repressiooni sulatusahjus. Mõneti paradoksaalne on, et Nõukogude Liidu satelliitriikides sõnakuulmatute tagakiusamise julmus ületas esimese oma. Ning Tšehhoslovakkia ei olnud mingi erand -- kuigi jah, Rumeenia ja Albaania võimude sõgedused ületasid kõiki. Neile, kes on bändi ajalooga tuttavad, ei ole teps mitte üllatav, et see väljaanne säilitab kriipiva, piire kompava kõla, mis tõenäoliselt oleks trotsinud John Peel'i pettumust, põhjustatuna talle läkitatud raudse eesriide artistide lamedusest. Tõepoolest, Interpretace'i muusika on hoopis teistsugune. Kondenseeritud pinge (st pinge, millele on provokatiivselt paar lisavinti veel peale keeratud) loomisel on nad meistriklass. Müravad lained tõusevad ja langevad, luues helimaastiku, mis on korraga kaootiline ja hoolikalt kontrollitud. Valdavalt infantiilne prääksumine - justkui kadunuks esteetiline orientiir debiilistumise faasis -, et seejärel sirgjooneliselt valjuks pööriselektroonikaks käänduda. Nende põrgulikku mängu juhib intellektuaalne haare, mis põimub läbi nende helikoe ning annab vormi toorele, peaaegu ürgsele energiale. Ometi tungib selle intellektuaalse ranguse ja kompromissitu esteetika all igasse nooti mürgine meeleheide. See pole lihtsalt kunstiline valik; see tundub nagu ühiskondliku trauma püsiv mõju, otsene kaja nende kujunemisaastatest rõhuvate režiimide all. Nende nooruse toores ängistus, mida elati riikliku kontrolli varjus, on noaga lõigatav. Interpretace'i distantseerumine ja isoleerumine Praha muusikamaastikust oli ka selge hoiak nende kompromissitust kangekaelsusest, ning see vaim on jäänud samaks. Isegi aastakümneid hiljem keelduvad nad järele andmast konventsioonidele ega ole valmis lahjendama, ammugi mitte asendama radikaalseid valikuid. Tõeline kunstiline terviklikkus, mis on sündinud vastupanust, saab mitte ainult ellu jääda, vaid ka õitseda. See on hädavajalik kuulamismaterjal kõigile, kes otsivad muusikat, mis esitab väljakutseid, provotseerib ja lõppkokkuvõttes sügavalt resoneerub ajaloo kestvate armidega. Iseendaga võitlemine ongi kõige viljakam, kuigi tulutum ettevõtmine. Mida muud nad peaksidki tegema? Tantsumuusikat vanuigi ei-tea-kellele? Aga nad püüavad teise (hiigel)loo lõpus dub'i leiutada oma parema äranägemise järgi. Tõepoolest, prääksub küll, ent olemata ei part ega muu lind. 8.0 (8.0-8.5)