V2/Bandcamp
- Alternative pop/rock
- Dream pop
- Art pop/rock
- Chamber pop
- Americana
- Alternative dance
- Indie pop/rock
- Ork-pop
- Baroque pop
- Neo-psychedelia
- Noise pop
Mercury Rev'i kolmveerandtunni pikkune üllitis "Deserter's Songs" on 90ndate teise poole tipphetkedest, mis viib kuulaja lummavale muusikalisele teekonnale, täis õilmitsevat ilu ja kummastavat imetabasust. See 1998. aastal ilmunud album on kunstroki ja unenäopopi hõrk sügavustest üles tungiv ja sügavale laskuv näide; üleelusuuruses panoraamrokk, mis tollal mõjus raputava ilmutusena. Kammerlik pop, tekitades tektoonilisi võnkeid art house-püünel. Esitledes end ameerikaliku unistusena, mille loomise eeldusi oli skaneerinud risti-põiki üle Ühendriikide -- mitte ainult geograafiliselt, vaid ka ajal(ool)iselt, valides välja tõmmisemaid osi tohutust kogumist, et seejärel tolmristelda need omanäoliseks kunsti(auru)rulliks. Nagu õigele teosele omane, vihjab plaadiümbris sisule -- väejooksik kimumas elegantselt pimedas urkas. Ümbrise sünkjasmust taust resoneerub plaadile maalitud muusikaga, ühelt poolt olles eskapistlik ning teisalt trotslikult eneseteadlik. Avang "Holes" on unenäoline viirg, mis lainetab eikusagilt ja eimiskist, et seejärel millalgi käänduda tagasi alateadvuse lõugastesse. Tekitades transsi esilekutsuvaid vaimupilte ning vaigistades tormlevat psühhet, ent ometi jättes pingeseisundite kehastuses konarused pinnale dünaamikat tekitava võimalikkusena. "Goddess on a Hiway" lihtsa vormi, ent heliliselt võimeka mürapopiga tekitab meeldivat meeltesegadust, mille küljed on palistatud orkestratsioonide ning klahvpillide väätidega. Jonathan Donahue unistuslik kohalolev-äraolev vokaal hõljub üle sinakate helisügavike Amerikaana laiekraanpannoodel. Lisakummituslikkust süstivad helikeelde Grasshopper'i manipuleeritud ostsillaatorid. Eraldi äramärkimist väärib "Delta Sun Bottleneck Stomp" -- mäslev indimalakas, kasutades intros haussklaverit enne, kui perutav obene aasale kappama lastakse. Sama hüva ja hoogne kapjade klõbin-plagin nagu Happy Mondays'i "Step On", My Bloody Valentine'i "Soon" või The Stone Roses'i "Fools Gold". Albumi sügavaima (kvint)essentsi immitseb loost "Pick Up If You're There" -- justkui vahepala, ent väga sisendusjõuliselt komponeeritud Adam Snyder'i mängitud mellotronil. Samuti teises vahepalas "I Collect Coins" kaetakse tolmunud ja ragiseva klaveri mängu saatel tagasi sinna, kui kõik oli mingites ilmingutes hoopis teisiti -- ent soojaks tõmbub ikka sees. 9.0 (8.0-9.5)
