Death Rite -- The Sacrifice Of The Shadow (2025)

Rat Covenant/Bandcamp

• Blackened death metal 
• Black'n'roll 
• Crust punk
• Death metal 
• Raw black metal

Oled kuulajana olukorras, kus igal viimasel kui ärkveloleku sekundil sunnitakse dehumaniseerimist sulle peale. Sind viiakse järelvalvega kambrisse, mis asub kaheksa meetri kaugusel elektritoolist. Välja saad kahel moel: elektritoolile minnes ja kirstus. Aga sa siiski pääsed -- elusana. Oled hiljem kompromissitu tõejagaja, sust on küpsenud tõesti hea ja hooliv inimene, teed palju heategevustööd ning õpetad inimesi. Ent krohv mõradel hakkab tasapisi pragunema -- sa jood lihtsalt selleks, et purju jääda; ning ajad meelemürgi mõju all jaburat verbaalset paska suust välja. Kurjus pesitseb sinus ning ajab juuri fassaadi all seni, kuni ruumi enam ei ole, plahvatades kuulajale näkku. Sa liigud turvalisest varjupaigast eemale. Pahaendelisus õilmitseb. 11-looline raske metall on siin väga rokenrolli suhtumisega. Või siis pahupidi pööratult -- surma- ja mustmetalli energia ja suhtumisega rokenroll surub end lagunemise äärele. Järeleandmatu käiguga sünkjas energia valgub väljapoole ruumi kuulaja ümber, ent füüsilised piirid on ees (või on ühe ajaühiku kohta liiga palju välja paisatavat informatsiooni - teeb sama välja) -- õhustik on kõhe. Verekoerte lõrin läheneb ning lõks tagaaetava ümber on sulgumas. Soos on maod ja alligaatorid (olenevalt kohast); ning kui neid ei olegi, siis kindlasti pahatahtlikud muda õgivad vaimud tahavad su hinge ja skalpi. Nõnda see kiires tempos kappav ning valikuid ja mälupilte sassiminekuni vahetama sundiv vägivald kulgeb -- andmaks mõista, et kõige lõpuks jääb järele mingi ebamäärane tundmus luhtunud lootustest ning tarbetust energia kulutamisest. Oleks, mida ohverdada -- järeleproovimise rõõm muutub rõõmutuks refleksiks. 7.5 (7.5-8.5)

Qorb'an -- Heimkehr (2024)

Rat Covenant

• Black metal 
• Raw black metal 
• Dungeon synth 
• Depressive black metal 
• Drone metal

See 8-looline album sisaldab elemente ja kombinatsioone, mis tekitavad vaimustust ja soovi naasta selle manu ikka ja jälle. Korrata korrapäraselt selle korda selle kordumatuses. "Heimkehr" on seestunud teekond mustmetalli süngesse tuuma, aeg-ajalt ukerdades koopasüntesaatorite mustavates voogudes. Kontrastid-kontrastid -- kohati kurblikud mõtisklused vaheldumas subliimse tooruse ning meeleheitliku raevu puhangutega. Kahtlemata koopasüntesaatorite osadest, mis toimivad küll atmosfääriliste vahepaladena, on raske midagi uudset leida. Tõsi, proloog on meditatiivne, kuid teised toimivad suures osas üleminekupaladena, pakkudes hingamisruumi raskemate lugude vahel. Tõsi, keldrisündist eraldunud droonhelid ristuvad metalliga, ning tulemus on lummav. Muusika vundamendiks on depressiivsed metall-destilleerimised. Need pole lihvitud või tehniliselt keerukad lood - ning see ei olegi taotlus (pigem vastupidi!). Heli on toores ja rafineerimata, mis kostub kui raevukas ja meeleheitlik möll keldrist korteri ülemistele korrustele. Kitarrid lõrisevad lõikava agooniaga, halastamatu trummeldamine ja häälepaelu sandistav vokaal edastavad meeleheidet. See on  nende nektar. Juba eelpoolmainitud pikkadest nootidest moodustunud orelifoon on tõstetud ülejäänust natuke ettepoole domineerima helipilti, lisades müstikat ning äraspidises pühaduses (ehk isegi õrna funeral doom'i aktsendiga) tasakaalustades agressiooni. Justnimelt autsaiderlik lo-fi produktsioon muudab möllu reaalseks ja vahetuks. Taaskord tõestus, et Rat Covenant-nimeline Saksa plaadifirma ei lase niisama lihtsalt jama läbi. 8.0 (7.5-8.5)