Lost Frog
- Math rock
- Post-hardcore
- Hard rock
- No wave
- Freeformfreakout
- Psychedelic
- Experimental rock
- Drone rock
- Avant-rock
- DIY
- Heavy prog
- Screamo
- Improvised music
See on rokkmuusika, missugune üks õige eksemplar peabki olema -- provokatiivne, vali, ekstaatiline; ent ka lõbus ning eneseirooniline. Nimetatud artist kuulub samasse liigasse seesuguste zombidega nagu Hella, Lightning Bolt, Black Pus. Bändid, millede juured ideoloogiliselt ulatuvad Frank Zappa'ni, kuigi helikeele vorm ning ennekõike energia tuleneb pigem USAle omasest hardcore-pungist hargnenud ja mõjutatud eksperimentaalsetest žanritest, mis viis näituseks postroki tekkeni. Zappa'le heideti ette liialt naljatlemist. Näiteks The Fall ehk Mark E. Smith süüdistas teda tehnilisusega poosetamises, kes lõppkokkuvõttes produtseeris pseudointellektuaalset jama; ning omades seejuures mõjuvõimu, tehes veelgi rohkem kahju. Arvamusi on igasuguseid, ent kindlasti Zappa impulss, mis puudutab ootamatuid käändeid ja üleminekuid helistruktuurides ja isegi žanriliselt (mis oli omane ka Saksa krautrokklegendile Faust, mida näiteks Stereolab'i juhtliikmed pidasid väga inspireerivaks), muutusi ja nihkeid rütmiintervallides, rappuvat ja raputavat polürütmikat, see kõik on ka sellel 10-loolisel kenasti kuulda. Nii stilistiliselt kui ülesehituslikult on see Colin Langenus'e ja Thom Hohman'i orkestreeritud kaos -- ent õnneks see ei muutu ei kellegi teise ega ka iseenda karikatuuriks, kuivõrd selle taga on tunda tugevat laulukirjutamisoskust. Rütm on siin kindlasti über alles - tükeldatud, nurgelised käigud, mida jõustab ragisev käigukast - kui must auk, mis imeb kõik endasse, pannes koostisosad pöörlema ja tiirlema, kaasa arvatud kitarrid ja mõned klahvpilli passaažid -- muutudes rütmi integreeritud osaks. Äkki paarisaja või nii aasta pärast mäletatakse "Joshua Tree"-nimelist plaati just USAISAMONSTER'i alt tulnuna, tehes sarvi tollele va Bono omale? 9.0 (8.5-9.5)
