Abstrakt Reflections/Bandcamp
- Downtempo
- Electronic music
- Ambient pop
- Indietronica
- Drum and bass
Käesolev taies viib kuulajana ajas tagasi umbes aastasse 1997 -- mitte niivõrd muusikaliselt kui ajastuvaimu eufooriast kantud hulluse tunnistajana. Hullus oli (ka) tollal õhus -- ühelt poolt Oasis'e kolmanda albumi ees masside porri viskumine; teisalt tollal paljud artistid - nii jätsust, rokist kui popist - hakkasid oma muusikasse segama trummi ja bassi ning teisi trendikaid elektroonilisi stiile. Kohati tundub, et see ei olnud mitte niivõrd loomuliku arengu tulemus, kuivõrd kardeti palju tõotavast tulevikurongist maha jääda. Jätsust näituseks Nils Petter Molvaer ja Courtney Pine, Cinematic Orchestra ja Bugge Wesseltoft, rokist Space ja Super Furry Animals, popmuusikast Dubstar ja David Bowie - kuigi jah, Bowie aastakümnete pikkuse ad hoc-popkameeleonina liigitub väljapoole). Käesoleval taiesel ei ole ju eriti midagi viga -- ainsaks (ent tõsiseks) probleemiks on helikihtide ja elementide selgepiirilisus ning sellest johtuvalt ka kombinatsioonide ennustatavus. Arusaadav, artist tahab end tõestada - tahab end tõestada nagu nood teised, nagu nood "pärismuusikud". Aga esteetilist hälbimist ei tulegi. Kihid ei segune, ei anna mutatsioone ning seetõttu ka utoopiate realiseerimisest tulenevat vabanemist ehk ekstaatilisi tundmusi kuulajana ei koge. Pompöössus valitseb, ent hakkab pikapeale tüütama; paari loo piires oleks ju asi talutav, ent pikemas perspektiivis vajutab madaldava pitseri. Erandiks on "Nightclubbing In Amnesia" mängib rolli veenvalt välja -- pöördun selle manu kindlasti millalgi tagasi. Pompöössus võiks olla elujõuline hälbiva tegelikkuse objektiveerimisel. Paraku NLS ei ole piisavalt ketserlik, et tekitada viljakat ja kandvat pinnast üleelusuuruste poosidega mängimisel. Seetõttu huvi ja pinge tekke eeldused vajuvad raskuse all mutta. Võimalikud radikaalsed energiad muutuvad tühiseks artisti peas tiksuvate esteetiliste arusaamade mustris. Kahtlemata praeguses hetkes süüdistada käesolevat taiest hüsteerilise innovatsiooni matkimises oleks ebaõiglane, kuna mainitud rong on nähtavale tulnud ning liikunud edasi veerand sajandit. Mutatsioonide - uute vormide spontaanse ja aistingute kriitiliselt kavandatud tekkimise - asemel kuhjatakse lihtsalt tuttavaid osi kokku. Kollektsioon ei avalda ju mõju, vaid selle koostisosade eriilmelised konfiguratsioonid. 6.0 (5.5-8.0)
