Sumn Conduit - Valve Is Released (2023)

New Weird Australia

Avant-garde/Experimentalism/Sound poetry/Avant-garde/Sound art/Drone New Weird Australia

Austraallaste arusaam uusveidrast (folk)muusikast näikse märgatavalt erinevat teiste rahvaste omast. Piisab sellest, kui kuulata New Weird Australia-nimelisi kogumikke -- mis pigem on inspireeritud didgeridoo madalaimatest sagedusest ja põliselanike sügavaimatest hingevõngetest. Alati võib ju muuta nimetusi ja võtta kasutusele uusi stiilimääratlusi, ent kõikjale juuri ajav eksperimentaalne loomus jääb niikuinii kestma. Veider see reeglina on; võib-olla ka (täiesti) uus. "Uus" on postmodernistlikul ajastul väga suhteline mõiste -- ilmselt keegi on üht või teist juba varem teinud; kuigi jah, ühte ja samasse jõkke ei astuta kunagi kahte korda. Sumn Conduit'i 6-looline taies lainetab madalate väljavenitatud kidra- ja aborigeenide rahvuspilli madalhelide võnkudes Ben Carey kehastuses, mille kohal võngutab häält ja trikitab vormiga Sonya Holowell (Laurie Anderson'i ja Meredith Monk'i meenutavalt); kuigi instrumentaalhelisid väidetavalt on tekitatud modulaarsüntesaatoril, ei muuda see muljet. Ning kavatsuslikkus tuleb sõnaliselt esile ühes loos -- küsitakse energia olemuse järele; sellise hillitsetud vao kündmine elektroonilise adraga pillub krutskiliselt haake siia-sinna; see on välk, mida kistakse mitme piksevarda suunas.

8.5 (8.0-8.5)

New Weird Australia, Solitary Wave (Out) (2021)

Bandcamp

• Electronic music
• Trap 
• Post-psychedelic electronica
• Synthwave 
• Post-industrial 
• Neoclassical 

Seda 14-loolist Austraalia muusika kogumikku kuulates ei oska selle headuses või viletsuses veenduda. On enamjaolt leige, oma heade ja halva maitse nurkadega. Ütleme siis nii, et siin on lugusid, mis oma meelelaadilt sobinuks varasemate aegade et mitte öelda esivanemate kogumikele, ent jäävad eelkäijate tasemele alla. Näiteks Industrial Records'i kogumike jaoks jäänuksid siinsed industriaalmuusika näited lahjaks. Ei ole siin piisavalt veidrust ega hullust. Ega ka näkkuirvitavat provokatiivset lollust. Mis asi saab postmodernistlikul ajastul üleüldse olla veider? Veiderfolk? See niikuinii ei ole siin esindatud, et saaks selle veidrust hinnata. Võib-olla modulaarsüntekal soleerimine. Autotjuuniga pasandelemise kohta ütleks, et ega sitast saia tegemine ei ole kunagi õnnestunud. Selleks peaksid maskid, peesosed, pränssonid jms miljardeid miile kosmoses läbima, et tekkiks paralleelselt vastav arusaam ja infra (olles selle eelduseks). Miks peab kogu aeg ühe ja sama asja ehk essu sisse astuma, arumaeisaa. Ehk oleks autotjuun-lutiitidest abi. Trap-räpi koht ei peaks samuti olema seesugusel kogumikul. Ütleme nii, et tänapäeva kodaniku ontlikkust seesugune muusika kuidagi ei kõiguta. Aga võnked on vajalikud, tekitamaks tumedat hingeseisundit, et seda negatiivset energiat saaks konverteerida positiivseks. Selle kogumiku esikvend ehk (In) on märksa kobedam.

New Weird Australia – Vox (2011)

New Weird Australia

Bandcamp

/Avant-garde, Experimentalism, Noise, Electro-acoustic, Drone, Ambient, Minimalism/

Comment: by listening to this17-track issue on can admit “New Weird” does not mean “folk music” at all in some cases. This time the listener can enjoy vowel based experiments from Australia. You can be sure it is as mystical as crooked folk music used to be. More profoundly, the issue is imbued with minimally designed digital drones, spaced-out echoes, buried noises, metallic reverberations and of course, with looped vocals and few words as instruments. I guess this miscellany would be a sweet cake for those protagonists who like such artists as Iris Garrelfs, Maja Ratkje, Jaap Blonk, Michael Schiefel, Roomet Jakapi. However, there are represented such artists as Juarez, Ronnu Panda, Scissor Lock, Furchick, Rabbit Island, Sky Needle, Mosaic Mosaic, Alice Hui-Cheng, Major Napier, Donna Hewitt, Kucka, Holy Balm, Mimic Bass, Kusum Normoyle, Paul Heslin, Amanda Stewart, The Deadly Nightshades. These compositions are well-crafted ones though I suspect for most of these artists such a sort of concept has not been the most substantial one. In a word, New Weird Compilations used to always surprise with truly cutting-edge approach and touch. It is a great series of music gathered together across the Green Continent. Life is noise is art. Something like that.  

NO ZU - New Age EP (2011)

New Weird Australia
Bandcamp

9.2

/New Weird Australia, Avant-rock, No wave, Dance rock, Electro-rock, Psychedelic, Experimental indie, Avant-dance, Modern tribal, Krautrock/

Comment: Oh yeah...New Age EP can be classified as an example of the New Weird Australia, yet, which does mean it has a few to do with folk-based music as it is usually ordinary regarding the New Weird America movement. However, the issue has excellent drifts between Talking Heads-alike funk rock grooves and modern tribal music a la Gang Gang Dance and full-electronic krautrock. Lots of whimsical yet meticulous rhythms and drums, dynamical bass undercurrents and stirring synth overthrows.

[Artistid] Knitted Abyss

Myspace
Lastfm

[Kogumik] New Weird Australia, Volume Five (NWA005)

New Weird Australia-kogumikud on suhteliselt lühikese aja jooksul jõudnud järjekorras juba viienda üllitiseni, mis ilmselt annab tunnistust sellest, et Austraalia underground-skeene elab ning pulbitseb. Tõepoolest, pulbitseb ja kihab. Kui senini olen suht triviaalseks pidanud, et New Weird-eesliide vihjab mingi maa või kontinendi eksperimentaalfolgile, siis kängurumaa puhul tuleb seda arvamust korrigeerida. Eriti konkreetse kogumiku puhul. Näiteks on siin esindatud artist Dot.AY, kes on maailma chiptune/tracker-muusika ringkondades jõudnud kultusstaatuse omandada. Või siis teise suure ja meeldiva üllatusena kohtan Gail Priest`i, ühte veenvaimat sound-art-tegelast (konkreetsel juhul siis vokaaldrone-minimalistlik elektroonika). Ka teised projektid on folkmuusikast kaugel - primitiivne noise (Justice Yeldham - keda ajakirja Wire ajakirjanik Bruce Russell on nimetanud üheks põnevaimaks artistiks, keda ta pärast Iggy Pop`i kohanud on), Caught Ship lajatab gootiliku psych-punk/shoegaze-seguga; nagu Joy Division`i saundile oleks reverb`i juurde keeratud, wall of sound`i tõdedesse pühendatud, indiepsühhedeeliat (Crab Smasher), elektroonilist primitivismi (Ripples), cut and paste-klaaspärlimängu (Kate Carr), glitch-elektroonika, digitaalmüra ja space rock/ambient avangardistlikku väljundit (Blake Freele, ///▲▲▲\\\). Tänases kontekstis kõlab moodsalt ka Mookoid`i ülesehitus. Minu isiklikud lemmikud on Peace Out!`i psühhelektrodraiviga space noir-hullus Running on Sand; selle kohta võib kasutada väljendit "moodne tantsurokk", ilma et öeldut kuidagi häbenema peaks, ning Bruning Palms`i atmosfääriline üle ääre kaikuvate kajatrummidega toetatud noise psych-rock Mockery. Kolmandaks ülilemmikuks on eelmisele sarnane, kuigi masinlikum ning rõhutatult kunstilisi piire pilbastav The Atlas Room.

Ühesõnaga - vapustav kogumik ideid ning helisid. Kui tahate saada näiteid tänapäeva avangardroki kohta, siis kindlasti kuulake seda kompilatsiooni. Aborigeenide vaimud möllavad masinatel.

Kuula albumit siit

[Artistid] Gutter Parties

Myspace
Lastfm