Blogiarhiiv

8/31/2010

Nodding by The Fire Nodding by The Fire EP (Bandcamp)


Javier Ordàs (kitarr), Carlos Puente (bass, kitarr, Casiotone, flööt, harmoonika) ning Jacob Gonzàlez (perkussioon) pakuvad hõrgu 10-loolise seti nautimiseks. Muusika on instrumentaalne, mis kätkeb eneses nii psühhedeelse folgi arhailisust kui ka esilepurskuvat sentimentaalset ja melanhoolset meelolulisust. Albumit alustab introlikult lühike Fanfare, mis happeliste pahvakutena kandub kaugele 60ndatesse. Teisalt El Monte krutib üles fantastilised harmooniad brassi, mandoliini ja harmoonika saatel (kes suudab seesuguse pilotaaži saavutada, väärib igati tunnustamist) või siis muretu kaasavilistamise näide Summer in the air. Kitarriarpedžod ja mandoliinid koovad jätkuvalt edasi, kuhu vahele mahuvad ka mariachi-kitarride varju(tuse)d. Lisaks tõdemusele, et suupill on seksikas instrument, saab edasi kuulates üha enam selgemaks, et käesoleva üllitise intentsionaalsus peitubki võrgutavas meeleolulisuses. Igati soliidne, väljapeetud ning lummav.

Kuula albumit siit

9.7

8/29/2010

Flood Feelings Sparkling Space (ukrainian/torn music)


5-loolise üllitise obskuurset sissejuhatust lugedes jäid meelde märgusõnad nagu "kurbus", "kahetsus", "hirm", "andestamine", "kadumine", "viimased lapsed". Kõlab ennustuse moodi, justkui inimkond tõmbaks oma tegudega Jumala või tulevaste generatsioonide viha enda peale. Helides väljendub see emotiivse keelena, kus riffidel edasikanduvad elektrikitarrid, elektroonika ja heliefektid, piaano kurblik tinklemine, akustilise kitarri saated, paar minutit vaikust ning hingestatud ukrainakeelne manalaul tekitavad artikuleeritud kontseptsioonina uusi kujutelmi. Sedasorti spirituaalne müstilis-religioosne kontseptsioon - sõnalise ja elektroonilise helikeele ühtepõimumisena - ei tule slaavlaste puhul üllatusena, kuivõrd seda on varem esindanud tandemid Aleksei Borissov-Aleksei Rafijev ja Aleksei Birjukov(Muhmood)-Viktor Ivaniv. Kaunis ja intiimne.

Kuula albumit siit

8.6

[Artistid] The Happy Few

The Happy Few
Lastfm

Elaine De verdad, de verdad quiero que te mueras (Poni Republic)


Kõlapilti arvestades võiks arvata, et Justin Frischmann & Co on kõne all oleva Venetsueela trio (2 naist, 1 mees) peamiseks eeskujuks (võrreldud on seda ka Yeah Yeah Yeahs`i, Siouxsie & The Banshees`i ning Sleater Kinney`ga). Praeguseks hetkeks juba hingusele läinud pundi 12 rida ning umbes 30 minutit on täidetud hoogsa mineku ning nakkavate käikudega. Shere`i kilkav-karjuv naisvokaal voogab ülevoolavast (indie) punk-energiast, vilistav ja kilav kidramüra on vaheldumas konventsionaalsemate taiestega (nagu niigi suurt kiirust omava sõiduki juht vajutab vahetevahel sirge jalaga gaasipedaali); krutskilised jaah-jaahh-jaatamised ning juh-juh-juhhuutamised on refräänidesse pikitud. Ha Hu Ha segab eeskujulikult surfikäike ning Free Design`i meenutavaid harmooniaid, Verushka toob sisse tumedama dimensiooni, Puta pakub kitarrimürast seestunud hüpnoosi. Albumi 3 lugu - Over It (Not), Yes Louis, Like It Naked pärinevad eelmisel aastal reliisitud "Desnuditos" EP`lt in corpore. Väärt märgise mahapanemine igatahes.

Kuula albumit siit

8.8

[Artistid] Menion

La bèl
Myspace
Lastfm

8/28/2010

[Vana ning oluline] Flymodus Milky Seas (either/OAR)


Duo Håvard Volden´i ja Martin Taxt`i 5-looline album ei ole salvestatud-produtseeritud stuudioseinte vahel, vaid hoopis üles võetud Henie Onstad Art Center`is Bærum`s (Norra) eelmisel aastal. Volden musitseerib 12-keelelisel kitarril ja elektroonikal ning Taxt tuubal. Kas üllitise tiitel õigustab ennast? Digitaalset merekohinat simuleerivat heli on siin tõesti kuulda. Elektroakustiline kammerlikkus kohtub elektroonika, jazz`iliku improvisatsioonilisuse-teemaarenduste ning vaikusega. Konkreetsemalt tähendab see teritava elektroonilise helikeele, tuuba improte ja drone-lainetuse ning üksikutest kitarriakordidest pikitud vaikuse-vaibumise vaheldumist või simultaanset-polüfoonilist progressiooni. Eriliselt huvipakkuv lähenemine ilmneb loos Undertow, kus tuubaga improviseeritakse nii nagu mõni avangardjazzist läheneb trompetile. Kokkuvõttes võib nentida, et tegemist on teosega, mis sobitub iga meeleolu ning hetkega.

Kuula albumit siit