Blogiarhiiv

12/08/2025

Euseng Seto -- Walaubagaimanapun (2014)



Basic_sounds/Archive

  • Glitch techno 
  • Contemporary classical 
  • IDM 
  • Electronic music 
  • Ambient techno

See muusikaline teos on kahtlemata tehniline saavutus. Kõik on paigas: struktuur on laitmatu, produktsioon on puhas ja iga element, mis peaks olema intelligentse tantsumuusika žanris esindatud, on sellel ka olemas. Kuulajale esitletakse muusikat, mis on äärmiselt kenasti ja põhjalikult struktureeritud, andes tunnistust autori meisterlikust techne'st: elektroonilise muusika oskusteabe ning teisalt IDM teostuse valdamisest. Küll aga peitub selles pedantses korrektsuses ka teose peamine probleem. Malaisia artist on jäänud pidama ilukõne ja žanri kohustuslike elementide esitlemise tasandile. See on justkui ideaalselt kirjutatud essee, kus on kõik vajalikud viited ja faktid, ent puudub isiklik hääl; see "miski", mis eristaks seda teost tuhandetest teistest sama kategooria töödest. On tunne, et tegemata on jäänud järgmine samm -- see sammuke, kus artist kasutaks standardseid vahendeid selleks, et luua oma eripära. Nende paarikümne minuti põhjal on artisti eripära ja kunstiline käekiri raskesti, kui mitte võimatult, esile tõstetav. Tulemuseks on küll suurepärane näide sellest, kuidas muusikat peaks tegema, kuid mitte see, miks just seda muusikat peaks kuulama. Antud muusikateos väärib küll kõrgeid punkte (st keskmisest natuke kõrgemaid) ainuüksi selle põhjalikkuse ja laitmatu tehnilise teostuse eest. Teisalt piirdumine kutsealase techne'ga jätab teose ilma isikupärasest särast, mistõttu tuleb selle eest paraku punktid andmata jätta. Küll suurepärane materjal helitehnika ja struktuuri õppimiseks, ent vähem rahuldavam neile, kes otsivad transgressiivset kunsti. Siin-seal on ka klassikalist klaverimuusikat, et ilmselt elektronmuusikast tekkinud pinget maha võtta. Teisisõnu -- maandada midagi, mis parimal juhul võiks kujutelma sigineda. See järgnevus jääb natuke kunstlikuks ja arusaamatuks. IDM-muusika probleem kahtlemata on universaalne (ehk ka paratamatu -- asi hakkab kaubastuma). Tekib endaga rahulolu, revolutsiooniline vaim hääbub. Ilmselt see kõik ei olegi ES eesmärgiks nii väga olnud, kuivõrd albumi pealkiri kannab tõlgituna nime "mis iganes". 7.5 (7.5-8.0)

12/07/2025

[Teaser of the day] ish10 yow1r0 - Beth


  • Chilltronica 
  • Trip-hop 
  • Sampledelic 
  • Electronic music
  • Breaks
  • Cinematic 

Artist: ish10 yow1r0
Release: judy EP
Label: MiMi
Year: 2025

[Teaser of the day] Paradigm - I Talk to Myself


  • Punk rock
  • Hardcore punk

Artist: Paradigm
Release: Paradigm
Year: 2018

[Teaser of the day] goral dreens - Arbor Waterline


  • Experimentalism 
  • Improvised noise
  • Noise music
  • Musique brut 
  • EAI
  • Electronic
  • Avant-garde 

Artist: goral dreens
Year: 2025

reFUGeeS From Beyond -- Art Of Sabotage (2025)



Le Colibri Nécrophile

  • Avant-garde 
  • Improvised music 
  • Dada music 
  • Experimentalism 
  • Lo-fi 
  • Noise music 
  • Neo-psychedelia 
  • DIY 
  • Improvised noise

Ed End'i tegemised on alati põnevad tundunud, kuivõrd tema muusika esindab omamoodi valvsuse seisundit, rakendades vastupanu enesega rahulolule -- ta alustab omi tsükleid nii albumite kui kompositsioonide lõikes teatud nullpunktist; end justkui korrates, tsüklitesse langedes, et vaadata asju erinevatest vaatenurkadest -- parandada, muutuda, areneda. Ta kindlasti ei ole progressivistlik artist ses mõttes, et jõuda välja kuhugi sirendavasse ideaalpunkti. Tema muusika on pigem instrumentaalne protsess, milles on nii edasiliikumist kui tagasilööke, nii käänakuid kui takerdumisi -- ent tehes seda rohkem- või vähemkuuldavalt dadaistlikus võtmes. Kuulaja võib sealt mõndagi kaasa võtta, ent see ei ole midagi sellist, mis kinnistaks olemasolevaid popmuusikalisi narratiive ning neisse iseenesemõistetavalt sisse istutatud edulugusid. Siin hekseldatakse popmuusikat nõnda, et kõiksugu päris- ja kujuteldavatest isandatest õhku ja põhku armutult välja lastakse. Artist viib destruktiivse akti lõpuni, st ka iseenese vastu, et dekoloniseerimisaktist ei jääks õhku poosetavat mina-odööri. Erinevalt populaarsest muusikast, milles luksusega pillatakse, jääb siin alati midagi justkui vajaka -- korrates nibg käiates taas, et piiratud šabloonidest maksimumi välja võtta. Nende šabloonide tipud on üpris madalad, ent üsna püstloodis, et seda ei võiks lihtsalt ellu viia. 8.0 (7.0-8.5)

12/06/2025

[Teaser of the day] Martin Rach - Dream the Desert


  • Improvised music 
  • Post-bop
  • Experimentalism
  • Post-psychedelic
  • Free jazz
  • Avant-jazz 
  • Avant-garde 

Artist: Martin Rach 
Release: River/Home
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2022

[Teaser of the day] Lutz Thuns - Recurrent Dreamscape 2


  • Electronic music
  • Space music 
  • Ambient
  • Organic electronica 
  • Sound poetry 
  • Kosmische Musik 
  • Progressive electronic 

Artist: Lutz Thuns
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Gensai Hasegawa - The Non Existent Choir


  • Psycho-acoustic
  • Noise music
  • Electronic
  • Avant-garde 
  • Abstract 
  • Experimentalism

Year: 2025

[Teaser of the day] Black Cocks - K.T Dub of Death


  • Avant-blues 
  • Dub rock
  • Experimentalism
  • Avant-garde 
  • Improvised music
  • Noise rock 
  • Experimental rock
  • Avant-rock 

Artist: Black Cocks 
Label: Nostress 
Year: 2013

[Teaser of the day] Rimar - Love Coming


  • Deep house
  • Chillwave
  • Electronic music 
  • Outsider house 

Artist: Rimar  
Year: 2010 

[Teaser of the day] Digits - Because It`s Wrong


  • Electronic
  • Alternative dance
  • Lo-fi
  • Indietronica
  • Synth-funk
  • DIY
  • Singer-songwriter 

Artist: Digits
Label: Bad Panda 
Year: 2012

12/04/2025

Jonathan Caws-Elwitt -- Sweetness & Light (1992)



Gajoob/Archive

  • Psych-pop 
  • DIY 
  • Singer-songwriter 
  • Alternative rock 
  • Lo-fi

On olemas ametlik muusikaajalugu ja on olemas mitteametlik -- viimase sfääri moodustavad need, kes ise on oma muusikat välja andnud või siis on seda väljastanud perifeersed plaadifirmad (sageli lokaalse päritoluga), kes võidakse avastada juhuslikult, uudishimust või uurimuslikel eesmärkidel -- et siis nad tavapäraselt unustada. Ometi samamoodi nagu kiidetud ja tuntud plaadifirmade artistidega teevad ka varjulise muusikaajaloo esindajad samamoodi häält, mängivad instrumente -- isegi kui paljud neist teevad seda krobeliselt ja profaanselt; just nimetatud omadused annavad asjale õige knihvi. Üheks taoliseks artistiks on ka käesolev, kelle 12-looline üllitis hindab just mainitud entiteete -- sinisilmselt armunud, asju läbi roosade kardinate filtreeriv; justkui hipi, kes on hüpanud tänapäeva 60ndate teisest poolest või 70ndate algusest; just tollest ajast, kui helitöötlus ei olnud veel laialdaselt omandanud steriilset vaapa tänu salvestamistehnika arenematusele ning kui tehnilistest piirangutest hoolimata oli oluline endast esteetiline ja eneseväljenduslik purakas välja saada. Psühhedeelsed klahvpillid, naivistlik ja hägus laulumaneer ning siin-seal ka pastelseid kitarre, mis annavad asjale selle õige meki; see on korralik album mehelt, kes lihtsal viisil on salvestatud pehmelt öeldes tagasihoidlikule kassetile.steriilne produktsioon pakkuda ei suudaks. Madalsageduslik esteetika ei ole siin kindlasti piirang, vaid teadlik valik, mis tabab ideaalselt 60ndate vabadustundmusest läbiimbunud vaimu, vaadatuna 90ndate alguse ilmselt (väga) erinevast maailmast. See tundub ehtsa ja südamliku austusavaldusena, omal ajal radari alt kadunud ettevõtmisena. Soovitan lisaks kuulata artisti ansambli The Silly Pillows'i aasta varem ilmunud taiest "A La Fois", mis saavutas veelgi kõrgema laulukirjutamistaseme. Lisaks soovitan kuulata Briti punti The Hirundu, kes alustasid 80ndate alguses sarnases võtmes, kuigi liiludes märksa eksperimentaalsematele radadele hiljem. Need on pundid, kelledele oli võõras rokipeerude (ja nende järgijate) ebasiiras taotlus taaselustada rokkmuusika mässulise impulsi vastaselt juba surnud rümpa. Populistliku taaselustamise mõte on saada tagasi koht panteonil koos kaasnevate hüvede ja majandusliku heaoluga. Toota kapitalistlikku usku lõputusse arengusse, kuigi eeldused ja kvaliteet seda enam ei kanna. 8.0 (7.5-8.5)

12/03/2025

Pitch Boys -- Random Teleports 1 (2004)



Test Tube

  • Synth-funk 
  • Soul 
  • Electronic music 
  • World music 
  • Hip-hop 
  • Breaks

Artisti nime aluseks võttes tuleb möönda, et muusika kinnitab selle õigsust nii nimekõlaliselt sarnase legendi muusikast kaldeerinevuse kui ka seda seitsmeloolist taiest iseendas käsitletuna. Selles muusikas on nii funk'i, soul'i kui hõimlikke rütme. Ei oleks ju eriline juhtum, kui kõike seda ei väärindataks, luues isikupäraselt sünteetilist vaapa selle ümber. Kuhugi sinna vahele mahuvad veel ka suupillikaikumised, mis ei lähe sugugi maitsetuks jätte -- õige puude, sobiv hetk, korralik sünergia elektroonilise muusikaga annavad õige noodi kätte. Võib-olla seesuguse kasina kontseptsiooniga üllitise ainsaks nõrkuseks on paratamatu peenhäälestus, kuivõrd tehakse küll erinevaid mikroskoopilisi trikke, sõlmi ja poognaid, ent kokkuvõtvalt võib see tavakuulajale sulada üheks känkraks. Aga ei -- see on üks võimalikkustest, mis ei pruugi realiseeruda. Siinkirjutajale koguni tundub, et artist mängib kuulajaga natuke nagu kass hiirega -- ära ei pigista, ent ei lase ka lahti. Natuke uimastab igavusega, et siis õige pea pipardada kuulaja meeleelundeid. Ei, tuleb möönda, et selles mikrofunki sünteetikas, selle korduvates mustrites - mis ehitavad interaktsioonis mõjutades üksteist suuremaks -, on hüpnootiline jõud ning lummav jaks sees. See vastastikku mõjutamine ei pruugi isegi juhtuda ühe loo piires, vaid kabduda järgmis(t)esse loosse-lugudesse. Väljaandjaks on Portugali netiplaadifirma Test Tube -- üks nende esiotsa üllitistest. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Day of the Triangle - meh44


  • Electronic
  • Progressive electronic
  • Ulmetroonika

Year: 2018

12/02/2025

[Teaser of the day] m preis - biking, i look back


  • Avant-garde 
  • Electronic 
  • Experimentalism
  • Post-classical 
  • Art music

Artist: m preis
Release: bare
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2018

11/30/2025

[Teaser of the day] fileform - shut up and dance


  • Electronic music 
  • Hyper pop 
  • J-pop
  • Deconcstructed pop 

Artist: fileform
ReleaseCORRUPTECH1 
Year: 2025

Out-Or -- Virtualfresh (1999/2020)



Trash Can Dance

  • Jungle
  • Acid techno
  • Electronic music
  • Alternative dance
  • Sampledelic
  • Drum and bass
  • Breakbeat
  • Acid electro

Oh jaa, kuulates seda kaugenekest aastast 1999 - Trash Can Dance`i poolt uuesti välja antud 5 aastat tagasi kasseti kujul, siis mõtlen sellele, et 90ndate indi- ja elektroonikaartistid Maarjamaal armastasid sämplimisega oma visandit avardada. Tegid seda paganama hästi! Valisid häid sämpleid, oskasid esteetilise elitaarsusega uusi järgijaid leida! Out-Or oli elektroonikaartist, kelle muusika ilmselt tagantjärele hinnateski on kompromissitu, kellel justkui ühest otsast varrukas hargnes, ent teise käega ladus tulevikku (pea pidi olema ka ettepoole suunatud -- või vähemalt anonüümselt mikserpultide, süntesaatorite ja helikaartide nähtamatu osa ehk masinate mikrokiipide rohendava maailma katedraali eksinud -- kes muusikat teinud, see teab näiteks sämpleri vastupandamatu universumi kutset). Marko Sula (MS) eeliseks oligi tema püsimatus -- tee-seda-ise esteetika varjus juba etableeruma hakanud trummi ja bassi triksterlikult nügimas, seda formalismist vabaks raputamas. Ütleme siis otse, et ärksamatele pintsaklipslastele mõeldud klanitud muusikastiil pidi väärtuslikuks elulemiseks jõudma tagasi väljaveninud pusade ja lottis teksade manu - ehk siis breikbiidi ja jungle'i vakku. Ega ikka ei jõudnud, vaid maandus eikuhugi. Teisalt kargab MS loomingust välja põrgulikult lõbus funkilik elektro- ning tehnokratt, millega võinuks ka laineid lüüa 90ndate ja nullindate alguse Michigan'i osariigi päälinnas. Aeg-ajalt tungib õlitatult funktsioneerivasse masinavärki roostet ja kõdu, kuid just sellised (ootamatud) hälbed muudavad kuulaja tundlikuks, mõistmaks "Virtualfresh`i" tekstuuride ja rütmide väärtuslikkust. Murdunud kividest ja pudedatest tellistest ehitatud helimaastik, mille taga on ei-miski-küla resident. Ühelt pool seetõttu, et omal ajal Eesti põrandaaluses liikumises oli ta ka veidi eraklik, ajades oma rida (sellal kui sealsed käilakujud soovitasid keskenduda rütmidele, mitte veidratele helidele ja veiderdavale kosmosele) ning teisalt eelpoolmainitud tagasipöörde - et edasiminekuks korraks juurtest jõudu ammutada - ebaõnnestumisest laial skaalal. Aga just nõnda legendid sünnivad -- kes oma ajastu tingimusele ja keskkonnale vastukarva keeras rütmi "valeks" ning moonutas tollast mikrokogukondlikku kommunikatsiooni. Nõnda kaduv muutubki surematuks. Vahel on juba tunne, et mu kassetika helipea hakkab üles sulama ning lint välja venima. Klassika. 9.5 (9.0-10)

Sai -- Though We Meet But Once (2025)



Mahorka/Bandcamp

  • Ambient rock 
  • Post-metal 
  • Fusion 
  • Industrial rock 
  • Art metal 
  • Industrial metal 
  • Jazz rock 
  • Post-rock 
  • Neoprogressive rock

Selle albumi mõte ja kavatsuslikkus ei rullugi pealkirja vaadates lahti - see on pelgalt (ka) ühe loo pealkirjaks - tähendus avardub alles siis, kui järjestada üheksa loo pealkirjad. Tõlkes võiks see kõlada järgmiselt: mind tihti välditakse, aga ma jõuan alati (kohale); kuigi me kohtume vaid korra, hakkad sa mind igavesti tundma, siis ütle (ka) mulle, mis ma (õigupoolest) olen. Kõlab tavaliselt nagu paarikümne aasta tagune postrokk-albumi pealkiri. Jah, siin kahtlemata on mainitud stiili elemente ning kõla, siis on see vaid kolmandiku jagu tõde. Kahtlemata - ning kes siis ei oleks kuulanud Justin Broadrick`i asju eesotsas Godflesh'i ning Jesu'ga
 - on see eksperimentaalsemale metallile ning industriaalrokile võlgu -- just seesugusele, mis jääb eemale rohkem elektroonilisest (süntindustriaalist, EBM-ist või teistest raske sammumisega elektroonilistest rütmidest). Yasen Penchev (YP) on ilmselt kunagi (lapsepõlves) armastanud õhukitarre mängida - selle nakkav eeskuju on mehe viinud kidramängu oskusliku omandamiseni -, vähemalt kuulates bulgaarlase suurejoonelist, avalat ning kehtestavat pillimängu võib säherdune tunne tekkida. Tõepoolest, ta kidramäng on väga nauditav. Sinna vahele ja ümber koob ta klahvpillihelide fluidumit, jäigalt plõnnivat basskitarri ning programmeerib trummeldamist. Lisaks Broadrick'i suunale on samaväärt esindatud nii Robert Fripp'i hõllanduslik kitarritroonika kui ka John McLaughlin'ile omane loojuvale päikesele horisondile järele seilamine. Selle päikesevene õhku tõstvateks elementideks ongi nii proge kui jätsu pastelne päiksekollane kuma -- ilmselt üldse mitte juhuslikult ongi nimilugu märgiliselt seda. Siin on eeldused konfigureeritud viisil, et tervik hakkaks takistamatult hingama -- kui on viimast, siis on ka elu ja rõõmu. Kui on rõõmu ja õnne, siis aeg-ajalt sugenevad sellesse ka melanhoolia, depressiivsus ning psühhoos. Isegi viimaste puhul on muusika suurepäraseks piksevardaks. Õieti ese ongi niivõrd väärt, kuivõrd ta täidab oma funktsiooni. Musta tuumaga fusion on selle asja nimi, mida YP siin mängib. Väljaandjaks jätkuvalt suurepärane Bulgaaria (neti)plaadifirma Mahorka. 8.5 (8.0-9.5)

11/29/2025

[Teaser of the day] Rádio Morto - Psicofuga


  • Illbient 
  • Neoclassical
  • Improvised music 
  • Musique brut 
  • EAI
  • Experimentalism 
  • Post-metal 
  • Avant-garde 

Artist: Rádio Morto
Label: Sinewave 
Year: 2019

[Teaser of the day] Aigar Vals - Jump


  • Electronic music
  • Conceptual
  • Art pop 
  • Easy listening
  • Alternative pop 
  • Cinematic 

Artist: Aigar Vals
Year: 2024

[Teaser of the day] The Hirundu - Only In It For The Gravy


  • DIY
  • Outsider pop
  • Singer-songwriter 
  • Electronic pop
  • Post-disco 
  • Lo-fi 

Artist: The Hirundu 
Year: 2004

[Teaser of the day] Uberlulu - L'éveil en 4 actes


  • Flamenco
  • Electronic music
  • Smooth jazz
  • Chilltronica
  • Synth-wave 

Artist: Uberlulu
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2007

[Teaser of the day] My Own Cubic Stone - Cuivre


  • Avant-garde 
  • Ambient
  • Electronic 
  • Post-minimalism 
  • Tribal ambient 
  • Experimentalism

Release: TRANSMUTE 
Year: 2019

[Teaser of the day] Fields Ohio - Luciferian Tea Party / Sinister Postal Employees Heart Manic Commuters


  • Sampledelic
  • Avant-garde
  • Hauntology 
  • Electronic
  • Sound collage
  • Experimentalism 
  • Post-psychedelic 

Artist: Fields Ohio
Year: 2019

Múm -- History Of Silence (2025)



Morr/Bandcamp

  • Art pop 
  • Indietronica 
  • Ork-pop 
  • Chamber pop 
  • Folktronica 
  • Ambient pop 
  • New Weird Iceland 
  • Electronic 
  • Baroque pop

Viimati üllitas stuudiokraami kunagine Islandi muusikaline ime 12 aastat tagasi -- pikem paus eelnevalt palju üllitanud artistidele tuleb reeglina kasuks. Esiteks kuulajad saavad eelmiste albumite osas hinnangulisi korrigeerimisi teha (jõuavad uuesti üle kuulata) ning teisalt artistid suudavad distantseeruda eelnevalt loodust; kolmandaks uute ideede kogumiseks on see samuti paras aeg. Mingil aastal põikasid ka Eestisse Leigo järvemuusika festarile. Mis on vaikus? Kas vaikuse kestmise pikkuseks on 4 minutit ja 33 sekundit? Või on vaikus hoopis nähtamatu vestlus -- nagu sisendas kuulajatele CAN`i esimesel plaadil Malcolm Mooney. Nad on ju pärit Islandilt -- seal väidetavalt võib isegi teatud kohtades tajuda absoluutset vaikust. Kuidas vaikus suhestub tühjusega? Kui jah, siis milles peitub nende ühisosa? Vaikus kaasaja kontekstis on suhteline fenomen, mille ilmnemine pigem tuleneb suhestatusest ümbritsevasse mürra. Helid, mis oma korrastatuses summutavad ja minimeerivad tolle kaootilisust, toorust ning häirivust. Olles funktsionaalselt puhvriks ning kõrvatroppideks. Aga Múm on vahepeal õppinud ära mõned trikid -- õppinud kasutama ühelt poolt vokoodrit (loos "Only Songbirds Have A Sweet Tooth", st mitte labastama sellega muusikat) ning teisalt esmapilgul kaugenenud elektroonilisest muusikast klassikalisema ja ämbientsema helikeele poole. Ent see kõik on petlik -- mille järele ei olegi õieti vajadust küsida. Nende 33 minuti jooksul tuleb esile erineva reljeefiga valendikke, milles on nii elektroonilist igikeltsa kui kammerlikku viirgamist. Näiteks avalugu "Miss You Dance" ulatab juhtniidid hästi kätte -- orkestreeritud helide all pulseerivad kodusaare tektoonilised rütmid -- ent põtkides peenetundeliselt, mitte kogu maastikku ümber pöörates. Sinna sekka lisatakse pahupidi pööratud heiastusi nii helis kui vokaalselt, mis tekitavad positiivset kummastust. Võiks ju kergema vastupanu teed minnes sõnada, et ülejäänud seitse lugu (peen)häälestavad ning kombineerivad mainitud elementidega; ent nõnda lihtne ka asi ei ole. Liigutakse vaikses melanhoolias; isegi kui mõtiskluse žestid tunduvad küllaltki lihtsatena, siis see on lihtsus, mis sünnib arvustuse algul vihjatud kunstilise pagasi tunnetuslikust analüütilisusest. 8.5 (7.5-9.0)

Faust -- IV (1973)




Virgin

  • Krautrock 
  • Art rock 
  • Avant-prog 
  • Proto-industrial 
  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Post-classical 
  • Psychedelic 
  • Folk rock 
  • Motorik 
  • Experimental rock 
  • Progresssive rock 
  • Improvised music 
  • Avant-rock 
  • Drone pop 
  • Noise rock

Ma olen kohanud veidrat (muidu olulise muusikablogija) arvamust, nagu Wümme legendi Faust`i kitarrisaund oleks imeliku tämbriga. Õigupoolest on enamus nende muusikast tasakaalust väljas, vaaruv ning purjus (kui soovite!). Ühesõnaga -- normidest hälbinud! Käesoleval 8-loolisel skaleeritakse mõnuga helilisi horisonte -- üle-eluline psühhedeelialaine taandub mingil hetkel, muutudes sulniks pastoraalsuseks; kabaree või klassikalise muusika lõiked - tõsi, suht katkendlikud, pealtnäha räsitud ning liigestest lahti - muutuvad ühtäkki reipaks kosmiliseks elektroonikaks. Vaikusest sünnib kunati müra. Ning loomulikult sähvivad kitarrisaundid, mis ei jää siin mitte põgusaks ilminguks ning kergemeelseks ettevõtmiseks -- kitarride tummine ballast ennustas GYBE! sündi teispool Atlandit Saint Lawrence`i jõe kaldal umbes paari kümnendi pärast (umbes sellal kui Faust uuesti kokku tuli). Kiired üleminekud ning muutumised ongi Faust`i üheks tunnusmärgiks -- mida tunnustavalt on esile tõstnud üks nendest mõjukas mõjutatu -- Stereolab. Enamgi veel -- loos "Picnic On A Frozen River, Deuxieme..." saab hüpnootiliselt ringi udjav improkäik äkitsi läbi. Tõepoolest, kui mingi idee saab ammutatud -- milleks siis sujuvalt lõpetada?! Juhe tuleb õkva seinast välja tõmmata! Seda nad tegid, jättes endast inspireeriva pärandi maha. Kogu see protoindustriaalne ajam - mis oli just osaliselt ajendatud moodsast eluolust võõrandumisest - käiati varsti Briti saartel (osaliselt) postpungi egiidi all. Kui Düsseldorf oli Kraftwerk`i liikmete sõnul tohutult okupeeritud büroohoonetega (millele nad vastandusid robotiesteetika ning anonüümse ühendkehandi ja -ideoloogia kujundamisega), siis brittide niigi vilets eluolu kusagil Sheffield`is ja Manchester`is kutsus esile radikaalseid esteetilisi suundumusi (mida veelgi katalüseeris üks Raudseks Leediks kutsutu). 9.0 (8.5-10)

Origami Repetika -- Say Hey Horses (2011)



Proc-Records

  • DIY 
  • Chillwave 
  • Drone pop 
  • Psych-pop 
  • Lo-fi 
  • Tracker music 
  • Organcore 
  • Synth-wave 
  • Indietronica 
  • Glo-fi 
  • Electronic 
  • Post-disco 
  • Yacht pop 
  • Chiptune

Ameeriklase Adam Sigmund'i (AS) ehk Origami Repetika neljalooline taies on ilmselt üks tema viimaseid, mida ma ei ole arvustanud või on see siiski petlik ilme, kuivõrd mees on viljakalt tegutsenud juba nullindate esimesest poolest saati ning tabanud tollaseid indimuusika tendentse ülitabavalt -- tehes seda jäljendamata ning kindlasti püüdes sellest mitte labast hõlpu lõigata. Ise pigem on alati andnud asjale natuke omapärase nurga, kasutades nii kaheksabitist ehk siis mõnevõrra primitivistlikuks peetava muusika elemente; lisaks ka teistlaadi prmitivismi -- loomuldasa lo-fi ja DIY-esteetikat indimuusikaga ristates (või siis andes sõltumatule muusikale tagasi algupärasuse). Näituseks 15-minutilise taiese avalugu "Chips in the Hay" on fantastiline avang, mis kõlab justkui Spacemen 3 oleks kusagil paralleelmaailmas musitseerimas, ümbritsetuna ideelistest patroonidest Silver Apple'ist, Faust'ist, Velvet Underground'ist, Neu!'st ja Suicide'ist. Sellesse taiesesse on kätketud primitiivsust ja metsikust, mis seob loo orgaaniliselt helilise paganlusega ehk siis eluterve nng avatud tunnetusega ka ajalooliselt. Ülejäänud kolm lugu heiskavad vapralt purjed, et seilata hoopis mujale. Päike tõuseb, mõnus tuule miilamine lükkab parrast edasi -- ent ka kergekaaluline chillwave-trillerdamine on ka väga väärt kuulamine -- chillwave oma parimal kujul kõlab tõesti kui mahendatatud päikesepaiste maheda tuuleiili näkku puhumise saatel. Ei ole ei kuum ega ole ka külm -- tundes end õnnistatuna kaunite mälestuste ning kohe saabuva õnneküllase tuleviku ootuses (mistõttu tulevik on peaaegu alati rohkemal või vähemal määral võõrastav). Avaloo raskuskese on asendatud millegi teistmoodi navigeeritavaga --ühte lukku sisenev vokaal ei ole mitte niivõrd sõnumi edastamiseks, kuivõrd muusikaliseks varieeruvuseks mõeldud. Aga sõnum jätkub ja laieneb -- kuivõrd lugu "The Odor of Team Spirit" paisub piiritletud membraanruumis joviaalseks diskoks. Allasurutud ja higine, kleepuv ja häbenev, saladuslik ja sensuaalne (nagu geidisko esimesed sammud konservatiivses kogukonnas). Kõiges selles on meeldivas ulatuses liialdust - ent see ei paisu laadatralliks, kuna seda kontrollib tark looja. Kuigi ükski senini kuuldud AS albumitest ei ole pettumust valmistanud, siis näikse, et käesolev võib olla isegi tema meeldejäävaim. 9.0 (8.5-9.5)

Droughtwerk -- Children EP (2025)



Red Eye

  • Techno
  • Electronic music
  • Acid techno
  • Club dance
  • Tekno

Käesolev 4-looline EP on meisterlik harjutus heli vastuolulises projitseerituses, tasakaalustades osavalt toorest intensiivsust atmosfäärilise hingamisega. Üllitis on kokkuvõtlik, ent sügavalt kihiline teekond 90ndate alguse Briti tehnotundlikkuse südamesse. Rütmiline raamistik on terav ja hoolikalt viimistletud, kuid seda ümbritseb pehmem helikangas, andes kogu salvestisele märkimisväärse ruumi- ja soojustunde. On lahe atmosfäär -- see ei pulseeri lihtsalt; see hingab. Tunne on erinev kaasaegse elektroonilise muusika külmast ning kliinilisest läikest. Tõmbaksin teie lahkel loal mõnuga lahti võrdluse vana palksaunaga kusagil tiigi või ojakese kaldal, mida on hoolikalt samblaga polsterdatud. Kuumus on käegakatsutav -- ehe, elav, hingav küte, mis näpistavate kuumatorgetega ergutab keha ja vaimu. See heli tõmbab kuulaja endasse aurava ja haarava täpsusega, lastes õhul ringelda ilma põhienergiat ära põletamata. Ka Droughtwerk demonstreerib omi helilisi arme ja ebakõlasid häbenemata. Need kakskümmend neli ja pool minutit iseloomustavad žanri kuldajastut, olles leidnud identiteedi mahajäetud tööstushoonetest ja taastootmisallika piraatraadioülekannetest.
Temaatilised alavoolud on samavõrd intrigeerivad. Nimiloost avalugu intrigeerib reaga, mis väljendab vastumeelsust "teiste inimeste" suhtes. Inimpõlglik deklaratsioon igatahes loob klubidele orienteeritud meediumi kontekstis põneva pinge. Või on see salajane, omamoodi perversselt kirglik armastuskiri klubile kui ülimale ühise vabanemise institutsioonile, kohale, kus üksikisikud võivad soovi korral saavutada ekstaatilise anonüümsuse. Või viitab see erakliku alkeemiku võrdkujule, kelle intensiivne fookus on suunatud tõelise helilise (kvint)essentsi ekstraheerimidele.
Kõigis neljas loos vihjatakse Britannia laotehno alustaladele - aga ka põhitellingule nimega Kraftwerk - rikastades seda kõike hilisematest aegadest ammutatud trikkide ja manipulatsioonidega. Ning kahtlemata Detroit'i ainitine vaade tehnosagedustele hüpnotiseerib ja ergastab. Head asjad ning väljapaistvad isikud ongi sageli vastuokslikud. See on nii isolatsiooni deklaratsioon kui ka üleskutse ühenduse loomiseks, tõestades, et kõige sügavam tantsumuusika asub alatihti tantsupõranda kollektiivse anonüümsuse ja looja isikupärase fookuse vahelises ruumis. See on hädavajalik kuulamismaterjal kõigile, kes otsivad rütmilist jõudu, mis on ühendatud nutika orgaanilisusega. Siin põrand vappub ja lainetab, tekitamata siiski mõrasid sellesse. 8.5 (8.5-9.0)

11/28/2025

[Teaser of the day] Nole Plastique - Crowled


  • Experimental electronica 
  • Electronic music
  • Avant-garde 
  • Lobit
  • Experimentalism
  • Avant-electronica 

Label: 20kbps 
Year: 2005

[Teaser of the day] Polodecarne - Mosquito


  • Electronic music 
  • Improvised noise
  • Freeformfreakout 
  • Experimentalism 
  • Avant-garde
  • Post-industrial 

Artist: Polodecarne
Release: Free
Year: 2006

[Teaser of the day] Miguel Gil - el virtuosismo interior.


  • Electronic 
  • Experimentalism
  • Avant-garde 
  • Improvised music 
  • Post-classical 
  • Art music

Artist: MIGUEL GIL
Year: 2025

11/27/2025

Barc Elteeb -- Sci-fi TV (2025)



Noise Margin

  • Kosmische Musik
  • Space music
  • Industrial music 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism 
  • Electronic music 
  • Cosmic synth 
  • Improvised music

Selle väga võõrapärase - ilmselt moonutatud päritolu - nimega projekti taga on Tšehhi industriaallegendite Interpretace koosseisust pärit Richard Charvat (RC), kelle muusika on nagu ikka mürarohke -- kilisevale-kolisevale helimaastikule annavad raamid kosmiliselt rulluvad sünteesaatorid -- kahtlemata on see 64-minutiline taies nii artisti sisemaailma kui välismaailma avardamise taotlusega tehtud; rõhuasetusega ilmselt seesmisele ruumile, kuna välismaailma ei ole võimalik kontrollida --isegi kui su varandus küündiks triljoni dollarini; jah, võib öelda, et selles muusikas põrkuvad teatud helindid, et esmaimpulsi ajel üksteisest eemale põrkuda ning seejärel juba väiksema vahemaa tagant sujuvalt põkkuda -- siin 5-loolisel on artistile uudset progressiivelektroonikat ning teisalt Charvat'i enda geneetilise koodi kuuluvat industriaali koodi, millega ta Interpretace'i algusaegadel Tšehhoslovakkia kommunistliku kõleduse-jõleduse vastu seisis. Kupatust rulliv ning sellest üle libisev happeline sünteetika jumestab siin asja. Käesoleva taiese muudab vastuvõetavaks ja intrigeerivaks nii pehme kui terava põrkumine -- pigem peaks nentima, et loomuldasa industriaalmuusika loomusesse kuuluv terav nurgelisus ja teravnurksus saab siin täidlasemate kosmiliste helidega kompenseeritud-tasakaalustatud. Teisalt ei tasu kuidagi arvata, et need kosmilised helid oleksid kuidagi banaalsed või kompromissialtid. Ei, taas need happelised sünteetilised helipannood on irriteerivalt vulgaarsed, ent samas on neis ka piisavalt peeneteundelisust. Tõrked heli kunstlikus-kunstilises süsteemis on alati kuulamisdünaamikat virgutavad. Progressiivelektroonika ja Kosmische on alati meeldinud -- Manuelist ja Ash Ra'st, Edgarist ja Tangerine Dream'ist kuni Jean-Michel Jarre'i kosmosediskoni välja. Iseenesest ruumi laiendamise käigus tuleb hoolt kanda nii laiendamise tööriistade kui ka laiendatud ruumi eest ning seda teeb RC siin eeskujulikult -- andes sügava puhtajoonelise lõikega asjale selge piirilisuse. Unistus modulaarsüntesaatoritel möllamisest - mis kunagi oli väga vähestele kättesaadav - vanemad kasutajad saavad nüüd omi kunagisi fantaasiaid ellu viia. Kuid uued modulaarsed süsteemid inspireerivad tänapäeva kõige radikaalsemaid mõtlejaid sünteesi, sekventseerimise, liideste ja heli kujundamise vallas. RC-l õnnestub üksildase modulaarse improvisatsiooni jõudu salvestisega päriselt edasi anda, kasutades modulaarse improvisatsiooni kaootilisi kalduvusi suurepäraselt ära. Nii et kord ja kaos mängivad dünaamilist binaarsust. Nagu tavapäraselt on ka selle üllitise välja andnud Tšehhi plaadifirma Noise Margin. 9.0 (8.5-9.5)

11/26/2025

[Teaser of the day] Mequetrefe - Nine


  • Alternative dance
  • Indie rock 
  • Neo-psychedelia
  • Dance rock
  • Shoegazing 
  • Electronic 
  • Alternative rock
  • Indie dance

Artist: Mequetrefe 
Release: Infraground
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2018

[Teaser of the day] Andrew Cauthen - Paratrician


  • Glitchtronica 
  • Experimentalism 
  • Electronic music
  • Ambient
  • Micronoise 

Year: 2006

[Teaser of the day] Carlos Suarez - Kopecho


  • Electronic music
  • Acousmatic music 
  • EAI
  • Experimental electronica
  • Abstract 
  • Avant-electronica 

Label: Alg-a
Year: 2007

11/25/2025

[Teaser of the day] Swaying Smoke - Low Ground, Flash


  • Electronic music 
  • Avant-garde
  • Neoclassical
  • Ambient drone
  • Experimentalism 

Label: Illusory 
Year: 2025

[Teaser of the day] Combat Killer - Kevlar


  • Electronic music
  • Acid electro 
  • Tech-electro 
  • Post-disco 

Year: 2024

[Teaser of the day] Poon - Mees metsas mõõk käes


  • Experimentalism
  • Musique brut
  • Improvised noise
  • Electronic
  • Freeformfreakout
  • Noise music
  • Avant-garde

Artist: Poon
Release: Oksa
Year: 2019

11/24/2025

[Teaser of the day] The Wind Whistles - Jim & Ruth


  • Folk indie
  • Anti-folk
  • Canadiana 
  • DIY
  • Alt-folk
  • Twee pop  
  • Indie folk 

Label: Jamendo/Archive 
Year: 2008

[Teaser of the day] Koulomek - oh! no


  • Avant-garde 
  • Electronic music
  • Avant-electronica 
  • Experimentalism
  • Experimental electronica

Artist: Koulomek
Release: Ragged Sound
Year: 2007

[Teaser of the day] Swamp Donkey - A Series Of Small Deaths


  • Psychedelic 
  • Americana
  • Experimentalism
  • Hauntology 
  • Spoken word
  • Alt-country
  • Sound collage  
  • Art music

Artist: Swamp Donkey
Label: Rodent Tapes 
Year: 2025

11/23/2025

Slowdive -- Pygmalion (1995)



Creation

  • Shoegazing 
  • Dream pop 
  • Post-rock 
  • Art rock 
  • Experimental rock 
  • Avant-rock 
  • Neo-psychedelia 
  • Ambient rock 
  • Modern classical

Slowdive oli 90ndatel suur ansambel; kingapõrnitsemise tekkeloos ning skeenes oli Neil Halstead'i juhitud punt kahtlemata hiiglane. Mis ei tähendanud ainult konkreetse žanri piires (heli)vundamendi panemist ning (heli)seinte püstitamist, vaid ka väljapoole - mitte ainult mujale rokkmuusikasse - kiirgunud siirete tõttu. Kaasaegse roki kontekstis on see väga oluline taies seetõttu, et ühelt poolt sümboliseerides b(r)ändi märkimisväärset kunstilist edasiminekut. See juhtus ajal, kui Britpop oli tõusnud populaarsuselt tippu, mis - üllatus-üllatus! - kulmineerus Oasis`e ja Blur`i vastasseisuna. Kõige sellega külgnevalt liikus ringi kõlakas nagu Noel Gallagher isiklikult olla nõudnud Alan McGee'lt Slowdive'i Creation Records'i alt välja heitmist. Oli see siis tõde või mitte, ent punt oli ära pööranud nende teisele, fundamentaalseimaks peetavale taiesele "Souvlaki" järgnenud "5 EP-ga"-- irdudes elektroonilisse unelemispoppi ning sünteetilisse ämbientpoppi (seesuguseid tendentse võis jälle tajuda bändi 2023. aasta albumil). Mõned halvustajad on ette heitnud, justkui taies olevat Neil Halstead'i sooloprojekt -- mis ju kokkuvõttes ei ütle mitte midagi, kuivõrd hinnatakse ikkagi lõpptulemust. Tõsi ta on, et masinate - sekventserite, efektide, luuperite, sämplerite jms - esilekerkimine ning osakaal loomeprotsessis on märgatav. Teine oluline tahk on bändi trajektoori sattumine samale mõju- ja trajektoorijoonele, kus ansambel Talk Talk kahe viimase, kunstiliselt sidusa albumiga loometee 1991. aastal lõpetas. Ma ei ole Talk Talk'i - sh nende kahe viimase albumi - väga suur fänn - hindan kõrgeimalt nende kolmandat, üleminekutaiest "The Colour Of Spring". Kahtlemata mõistan Mark Hollis'e taotlust liikuda üha edasi ja sügavamale vaikusesse, ent sellesuunaline teostus jäi natuke aneemiliseks -- paraku midagi jäi selgelt vajaka. Sellel 9-loolisel on Talk Talk`i pürgimused ja kunstilised ambitsioonid täide viidud. Üheks tõendiks on kasvõi lööklaulude - Crazy For You" ning "Blue Skied An´ Clear" - olemasolu (erinevalt Talk Talk'i kahest viimasest albumist). "Pygmalion'i" puhul on räägitud nii ämbienttehno kui nurgelise elektroonika mõjust -- kahtlemata need mõjud on siin olemas, aga mõjud ei ilmne otseselt. Kõik see tuleb esile märksa kaudsemalt -- siin-seal on kitarrid "takerdunud" helisilmustesse, samuti vokaalid; iga kordusega haarates mõne millisekundi juurde kaja ja viivituse pikendamiseks, mis kohati mikromüraks muutudes kriipima hakkab. Selle kõige taamal aegruum väändub-veeldub nagu Salvador Dali maalitud kellad üle laua ääre tilkumas. Teisalt jälle kõik on niivõrd loomuldasa parlanksis, et lausa kõhe hakkab... . Muusikaajalooliselt on taies oluline nii postroki, uue laine kingapõrnitsemise (nu gaze) kui ka ämbientmuusika seisukohalt. Kui mõelda faktile, et peaasjalikult elektroonilise muusika artistid (tõsi, kellest ilmselt paljud nooruses olid The Smiths'i ning hiljem My Bloody Valentine'i ja Slowdive'i fännid) tõlgendasid Morr Music-nimelise plaadifirma all Slowdive'i lugusid ("Blue Skied An´ Clear", 2002). Ning tegid austavalt, st nad tegid põnevalt! 9.5 (9.0-10)

Toxic Chicken -- make my day trip (2008)



Proc-Records

  • Lo-fi 
  • Conceptual 
  • Oompah-oompah 
  • Comedy 
  • Dada music 
  • Electronic music 
  • Free jazz 
  • DIY 
  • Breaks 
  • Lobit 
  • Techno pop

Toxic Chicken'i (samuti tuntud Covolux'ina, Kai Nobuko'na ning Astro Noot'ina) nimi jookseb aeg-ajalt läbi üllitavate artistide nimekirjas. Kuivõrd käesolev pärineb juba aastast 2008 (käesolev taies on uusülesvõte aasta varem ilmunud taiesest "Make My Day"), siis võib ju öelda, et tegu on juba staažika artistiga. Madalaid, risustatud helisagedusi armastava artistina on ta jõudnud seesuguste plaadifirmade nagu 20kbps-i, Microbit'i, sub65 ning Proc-Records'i diskograafiasse. Käesolev 20-minutiline taies (või helimiks) algab tuututava trombooniga, mis ilmselt ei panusta kuigi kõrgkultuuri -- suurte kontsertsaalide uksed jäävad suletuks säherduse "jama" ees! Teisalt mängida seda pühapäeva varahommikul eelistatavalt kusagil maapiirkonnas oleks üsna tüüne tegu. Igati lõbus hüplev-karglev närimiskummitehno, mille pooridest eritub roostet ning varahommikust hallasegust jahedust. Võib-olla kuulajal hakkavad varbad suti külmetama. See infantiilne pinin - olemata loomuldasa lapsemeelne - kavatsuslikkuselt meenutab The Residents'i dadaistlikku tuimapanemist ning teisalt People Like Us'i, Cagey House 'i ning Ergo Phizmiz'i helikollaažidele omaseid järske üleminekuid, jõnkslikkust ning liigeksalteeritust. Artisti muusika on piisavalt juhm, et seda saaks käsitleda mandunud kunstina. Täpsemalt -- justkui õnneliku juhusena helisilmustesse takerdunud helide fraasideks paisumine, mis umpa-umba pasuna tuutamise saatel liigub tasapisi laadaplatsilt klubihoone seinte vahele -- kus rütmid muutuvad masinlikumaks, kontsentreeritumaks ning kontrollitumaks -- samas säilitades eelpoolkirjeldatud maalähedase lõbususe (või lõbustava hüsteerilisuse). Veelgi enam -- lõbusus on välja mängitud vastandumisele teatud klišeedel mängides (ja järelikult ka neil trampides). Loo keskpaigas on hetk, kui niiöelda mürgise maskuliinsuse esindaja pealetükkivalt röhitseb, ent seejärel haarab pasuna järele, hakates vabajätsulikult pillil improviseerima; kindlasti mitte tehes häbi ei Miles'ile, Ornette'ile ega Sun Ra'le. Kujutagem ette mõnd konservatiivpoliitikut sellel pasundamas, aga mitte selle üle, et talle sülitati näkku, kui näidati homopaari lastega otse-eetris (eesti keeles rääkimas). Kui ei meeldi, no lülita siis telku välja või kuula näiteks Coil'i albumit "Horse Rotorvator" (1986). Aasta algul USA presidendivalimiste tulemusi tähistades küll ei kuulnud, et ta pidanuks nägu pühkima geihümni saatel tantsimise järel. 7.5 (7.5-8.0)

11/22/2025

Gnomefoam -- The Benefits of Decay (2008)



Rack And Ruin/Rate Your Music

  • Avant-garde
  • Lo-fi
  • Electronic
  • Deconstructed music
  • Sound collage
  • Experimentalism
  • Micronoise
  • DIY

Juba enne 4-loolise taiese kuulmist loovad siinsed pealkirjad maailma, mis peegeldavad ebamäärasust, haprust, protsessi, ent mitte lõpetatust -- Dean Bromley (DB) propageerib otste lahti jätmist. Teisisõnu, briti rõhuasetus on muusikalistel ilmingutel, mis pigem lahustuvad kui lahenevad. Artisti hoiak on eemalolev ning kontsentreerimata; omadused, mis on kooskõlas musique concrète'i ning juhusliku müraga: heli, mis pigem jälgib iseennast kui esineb. Ma kuulen siin läbi vilksamas nii Kraftwerk'i ("Trans-Europe Express") kui Syd Barrett'it ("Golden Hair"); siin ei saagi rääkida mitte niivõrd mõjude kokkupõrgetest, kuivõrd vormi lagunemisest -- vormide sulamisest, kavatsuste söövitamisest ning struktuuri libisemisest. Teisalt pealkiri sisaldab sõna "decay", mis eksistentsialistlikus ja metafüüsilises plaanis viib mõtted Emil Mihai Cioran'i manu -- idee läbikukkumisest kui inimlikust olemisest on vabastav. Soovitan kuulata sel nädalal Vikerraadios eetris olnud saadet "Heli nälg", kus Raul Saaremets räägib sellest, kuidas talle ei meeldi puhevil muusikud, kes teevad igavat muusikat. Ei ole ju lahedad seesugused tegelased, kes niikuinii suuresti lesisklevad smaugidena võõraste ideede otsas. DB näitab, et pealtnäha lihtsustatud idee elluviimine võib ajukeemiat märksa enam stimuleerida. Juhuslikud mürad, katkenud helisilmused, kärbitud sämplid, valesti joondatud rütmid – helidele, mis päris kohale ei jõua -- olemata olemas (kuna me kuuleme neid). Selles peegeldub Cioran'i antiteleoloogiline narratiiv. Kui suits, mis on hajus ning katkendlik ning väliskeskkonna teguritele - tuulele ning õhurõhule - avatud. Selle trajektoori juhib juhus. See kõik on väga cioranlik: soov kaotada ennast, muutuda ebaoluliseks; rõhutada riknevat, hetkelist, juhuslikku. Olla justnimelt seesugune (näiliselt vaba?) determineerivas maailmas, mis on muutuvate, lagunevate, kaduvate nähtuste väli. Siin ei heiastata tulevikku; ollakse vaid olevikus, mis niikuinii kohe hääbub. Olematuse jaatamine on vähemalt mingisugunegi olemine. Teine äärmus igavusele on äärmuslik kaootilisus, mis kaotab kõiksugu tähendused, muutudes seetõttu (samuti) pelgaks heliobjektiks. Õnneks käesolevad 12 minutit jäävad konstruktiivse nihilismi kütkeisse. 7.5 (7.5-8.0)

[Teaser of the day] Birdhouse Emporium - Lonely as Can Be


  • Noise pop
  • Electronic
  • Dream pop
  • Indie dance 
  • Shoegazing 
  • Glo-fi 
  • Neo-psychedelia
  • Alternative dance 
  • Indie rock

Label: Mlem
Year: 2025

[Teaser of the day] Ergo Phizmiz - The Village Square Overrun by Pagans


  • Plunderphonics 
  • Drone pop
  • Psychedelic 
  • Electronic
  • Organcore 
  • Avant-pop 
  • Easy listening 
  • Sound collage
  • Experimental pop
  • Art pop 

Artist: Ergo Phizmiz 
Release: Some Folk Can
Year: 2014

[Teaser of the day] Cagey House - It Could Have Been A Cowboy


  • Avant-garde 
  • Experimental pop
  • Sound collage 
  • Primitive pop
  • Sampledelic 
  • Electronic
  • Avant-pop 
  • Dada pop 
  • Art pop 

Artist: Cagey House
Label: Bump Foot
Year: 2012

Panda Bear -- Reset (2022)



Domino/Bandcamp

  • Neo-psychedelia 
  • DIY 
  • Art pop 
  • Indie pop 
  • Indietronica 
  • Electronic 
  • Synth-pop 
  • Exotica pop

Panda Bear'ist on selle aasta lõpus taas mõtet rääkida, kuivõrd aasta alguses üllitas ta uue albumi "Sinister Grift". Varsti on edetabelite koostamise aeg ning miks mitte (taas) visata kõrv peale aasta alguses ilmunud albumile. Konkreetsel juhul kuulan hoopis Panda eelmist taiest, mis ilmus kolm aastat varem. Sest tõsi on, et artisti muusikat tuleb ju vaadata (lookleva) teena -- kõik hilisem on paratamatult mõjutatud varasemast; Noah Lennox'i puhul tuleb tegurina mängu tema ansambel Animal Collective, mis ilmselt nullindatel oli kõige mõjukam ansambel üleüldse. "Reset'ile" eelnes omakorda kolm aastat varem ilmunud "Buoys" -- mis oli sissepoole keeratud folkmuusika; hoolimata vähesest elektroonilisest foonist võis toda taiest nimetada kaasaegseks Ameerika primitiivseks kitarriks. John Fahey, Leo Koettke, Robbie Basho vaim hõljub ka käesoleva üllitise alguses, ent õige pea liigutakse ära meeleolude, tunnete kui ka žanrite ulgumerele. Siin on loomulikult kuulda nii Brian Wilson'ile ja The Beach Boys'ile omast joodeldamist ning surfroki helgeid meeleolusid, ent teisalt tulevad siin-seal sisse huvitavad maailmamuusika - konkreetsemalt Kuuba rahvamuusika - motiivid, aga teisalt võib tunnetada viiekümnendate eksootikapoppi ning kuuekümnendate aastate kosmoseajastu popi kergust ning muretust; seda albumit kahtlemata peab kuulama mitu korda järjest; kui esimestel kordadel võib jätta natuke pealiskaudse ning lihtsustatud mulje, siis lõppkokkuvõttes on tegu ikkagi korraliku psühhedeelse muusikaga, ning Panda Bear on jätkuvalt parimaid esindajaid ses vallas. Ei ole ka ime, kui esmakordselt on kaasautoriks ülendatud varasemate taieste produtsent - kaheksakümnendate aastate olulisemaid psühhonaute - Peter "Sonic Boom" Kember. Ühe Eesti muusikaajakirjaniku muljetamine tõsiasjast - nähes Lissabonis resideeruvat ameeriklast kohmitsemas elektroonilise seadme taga laivis -, tekitas temas tõrke ning ehk isegi illusioonide purunemise. Eks tõsi ta on, et artisti loomingust kostub läbi mõningane kirjaoskamatus; ideed on olemas, ent ilmselt realiseerimise oskustest jääb vajaka. Teisalt on see ka plussiks, kuivõrd tegu on ikkagi ju lõngusest indimehega -- nii et DIY- ja lo-fi- element on igati omal kohal. 8.0 (7.5-8.5)

Rainier Lericolais -- Adagio Ma Non Tanto (2007)



Tripostal 

  • Avant-garde 
  • Experimental electronica 
  • Art music 
  • Spoken word 
  • Chamber music 
  • EAI 
  • Sound art 
  • Post-classical 
  • Avant-electronica 
  • Sound poetry 
  • Experimentalism 
  • Musique concrète 
  • Illbient

Prantsuse elektroakustiku, heliavangardisti, eksperimentaalmuusiku, helikunstniku Rainier Lericolais' viiest loost koosnev teos on igati tummine ajutoit. Ei saa ju olla teisiti, kui orgaaniline helikude kohtub ähmase elektroonika ja film noir'ist inspireeritud mustriga kardinate kummitavate lainetega, mis omakorda on põimitud jaapani kõnekatkendite ja vokaalefektidega. Kammermuusika? Igatahes, kuigi teisalt on selge, et ta artistina sisendab teistsuguseid elemente, risttolmeldades ning veerand-, kolmandik- ning poolproportsioonidega (ning teiste määradega) opereerides. Igast kompositsioonist peegelduvad õigupoolest ka teiste lugude kunstilised ambitsioonid -- sõltuvalt rõhuasetusest tulevad ühes või teises kompositsioonis rohkem esile. Lõppkokkuvõttes mõjub see kui teispoolsusest pärit kogemus. Ma ei ole kindel, kas need päkapikud, keda siin-seal kuulda võib, oleksid iseenesest heasoovlikud... või äkki mitte. Ingellikud naishääled kohtuvad katki pressitud helitolmuga, mis purustatud telliskividest tekkiva tolmuga sarnaselt tõuseb õhku ning tungib kõikidesse pooridesse -- igati loovalt mürgitades, ähmastades ning moonutades ontlikku klassikalise muusika mõistestikku. 5-loolise taiese pealkiri eesti keelde tõlgituna võiks kõlada järgmiselt: aeglaselt, ent ka mitte väga. Mis omakorda tähendab seda, et hoolimata aeglusest tuleb hoida esteetilist teravust. Kokkuvõttes on see monumentaalne meistriteos ning see muudab nii mõndagi. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Pinokkel - Apokalüpsis


  • Art rock
  • Psychedelic
  • Neoprogressive rock 
  • Alternative rock 

Artist: Pinokkel
Release: Kadunud süit
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2010

[Teaser of the day] Barc Elteeb - TV002


  • Electronic
  • Post-psychedelic 
  • Experimentalism
  • Cosmic synth
  • Sampledelic 
  • Psycho-acoustic 
  • Radiophonic art
  • Improvised music 
  • Industrial music
  • Avant-garde 

Artist: Barc Elteeb
Release: Sci-fi TV
Label: Noise Margin 
Year: 2025

[Teaser of the day] Filmy Ghost - †hê Håµñ†êÐ Måñ§ïðñ ð£ Vårêllï


  • Electronic music
  • Avant-electronica 
  • Dark electro
  • Improvised music 
  • Sampledelic
  • Experimental electronica 

Artist: Filmy Ghost
Year: 2025

[Teaser of the day] Iliaque - Aerial


  • Spoken word
  • Experimentalism
  • Electronic 
  • Ambient 
  • Avant-garde 
  • Ambient techno 
  • Space music 

Release: Amberol
Year: 2025

11/21/2025

rsn | Helu_elu -- compaction #1 (2025)



Mahorka/Bandcamp

  • Avant-garde
  • Ambient
  • Post-minimalism
  • Microtonal
  • Abstract
  • Ambient drone
  • Experimentalism

Käesolev taies koosneb kahest pikast loost kogupikkusega 56 minutit; väljaandjaks Bulgaaria netiplaadifirma Mahorka Records; mille alt tulek tähendab seda, et ei ole kindlalt teada, missugust stiili esitletakse, mis teebki nimetatud plaadfirma diskograafia päratult põnevaks. Mahorka plaadifirma puhul ei saa eeldada, et nende muusika oleks kuidagi stiililiselt määratletud. Eksperimentaalne küll, ent see on juba laiem määratlus. Eeldada, et mingisugune album on mõjude eest, helidest, kontseptsioonidest isoleeritud, tundub natuke jabur isegi siis, kui artistil on seesugune kavatsus. Käesolev album on väga minimalistlik - see on suisa abstraktne -, ent ometi see mikrotonaalne helijada on väggi fantaasiaid toitev. Ju me vajamegi tänapäeval rohkem abstraheeritust -- kui mõelda reaalsele muusikamaailmale, siis tulevad meelde Stars of the Lid ja Labradford ning viimatinimetatu liidri Mark Nelson'i projekt Pan American'i vaikelulised lennud öise linna kohal. Mõneti on üllatav, et seesuguse kasina helikeelega taiese taga on suisa kaks artisti: Thomas Rosen ja Daika Koseki testivad üksteise olemasolu, taluvust ning võimet koostööks -- tehes fantastilist tööd ka ses mõttes, et kriitikale on see muusika irriteeriv raskesti hinnatavuse tõttu. Õnneks see ärritus taandub meeldivaks kõdiks -- kujutame ette kosmoselaeva, mis on asunud pea võimatule missioonile -- kujutame ette olukorda, et koduplaneedi on hukkumas, inimese kui liigi ja tema armsaimate liikide esindajad on kosmoselaevadele kaasa võetud, suur parv kosmoselaevu on suundumas teisele planeedile, kus arvatakse elu olevat. Seesugust heli võiksid tekitada kosmoselaevade mootorid seal viibivate subjektide teadvuses keset kujuteldamatu suurusega radiatsioonist ning külmast täidetud ilmaruumis. Turvalises keskkonnas triviaalsena kostuv heli omandab nostalgilise ning melanhoolse mõõtme teadmises, et sihtkohta ei pruugigi jõuda. Või kui jõutaksegi, siis subjektide ja mehitatud artefaktide päritolu allikas - identiteedi allikas - on pöördumatult hävinud. Ent pähe sigineb (ketserlik?) arusaam, et taanduda on igati mõnus seesuguse sumina saatel. Kahtlemata on see taies kommentaar inimese surelikkusest -- et iga päev, iga tund, iga minut ei ole mitte meie suunatud, vaid Kosmilise Demiurgi paika pandud: tuleb olla õnnelik aja eest, kui saab viibida tohutu kosmoselaeva pardal. Millelt meilt paraku paratamatult üle heidetakse. 9.0 (8.5-9.5)

11/20/2025

Yage -- Fuzzy Logic E.P. (1992)




Jumpin' & Pumpin'

  • Breakbeat 
  • Acid techno 
  • Drum and bass 
  • Electronic music 
  • Jungle 
  • Ethnotronica 
  • Psychedelic 
  • Acid house

Yage taga olla Future Sound Of London'i helirežissöör -- tegelikkuses on need FSOL'i mehed Garry Cobain ja Brian Dougans (mis ei välistati esimest ametit). See 4-looline on igati lõbus muusika, mis tõesti omal ajal võis kõlada segase loogikana; ent tänapäeval kõlab see muusika väga jonksilt -- siin on lahedat orkestreeringuteks paisumist, mille all nagisevad-lõgisevad kõiksugu breikbiidid ning trumm ja bass -- see on üks varasemaid tõendeid selle (puhtast) vormist. Väga korralik kuulamine -- 33 aastat hiljem ei kõla see mitte omast ajast ees, vaid ajakohasena. Ehk isegi kunati ajakohasena. Aegade lõpuni. Kuigi aeg on jõudnud muusikale järele, siis ikkagi pealkirja juurde naastes peab ikkagi möönma, et tegelikkuses on ikkagi asi nii, et FSOL'i eripärane mõtlemine ka tänapäeva konteksti asetatuna on siin kõnelemas (või siis viltu kõnelemas). Siin on lisaks eelpoolmainitud tulevikule kuulda ka tollast olevikku - happetehnot ja -haussi; nii Arthur Russell'i uusuusmodernismi kui ka Paapua Uus-Guinea saarestiku rahvuslikke vaibe (ei tule ju üllatusena!), elektroonilist ent rasuse karvkattega psühhedeeliat, mis ei kerki mitte niivõrd keemilistest droogidest, kuivõrd oskuslikust žanrite sidumisest ning kudede vahelisest ruumist, mis võimaldab hingata. 8.5 (8.0-9.5)

11/18/2025

[Teaser of the day] Méryll Ampe - Odessa


  • Experimental electronica 
  • Post-industrial
  • Drone
  • Avant-electronica 
  • Electronic music 
  • Post-minimalism 

Artist: Méryll Ampe
Year: 2016

[Teaser of the day] Letna - 44°44'36.4"N 17°09'46.6"E


  • Ambient rock 
  • Electronic 
  • Ambient
  • Art rock
  • Post-rock 

Artist: Letna
Release: Other Land
Year: 2025

11/17/2025

[Teaser of the day] Hardmoon - Snacks for Woofers


  • Kosmische Musik
  • Ambient 
  • Electronic music
  • Post-classical
  • Experimentalism 
  • Progressive electronic 

Artist: Hardmoon
Label: Sublogic 
Year: 2004

[Teaser of the day] Cousin Silas - Winter Drone 001 (Winter Drones)



  • Electronic
  • Art music 
  • Ambient
  • Space music 
  • Ambient drone

Artist: Cousin Silas
Year: 2025

[Teaser of the day] The Upstairs - Televisi


  • Electronic
  • Minimal wave
  • Electro-punk
  • New wave
  • Synth-punk
  • Alternative rock 
  • Art punk
  • Minimal synth

Artist: The Upstairs
Year: 2008

[Teaser of the day] Dolby - he0R


  • Electronic music 
  • Dub house 
  • Deep house 

Artist: Dolby
Release: Dub Expo EP
Label: Thinner
Year: 2002

11/16/2025

Cryptic Scenery -- Villa Weary (2025)



Bandcamp

  • Ethereal wave
  • Art rock
  • Indie rock
  • Dark wave
  • Electronic
  • Synth-rock
  • Alternative rock
  • Goth-gaze

Sotsiaalmeediast on viimastel aegadel kostunud üleskutseid kultuurisõdadeks -- kui tore see kõik oli enne koroonapandeemiat ning Ukraina ja Gaza sõda, aga isiklikult skeptiliseks jäädes ei näe küll selles kõiges midagi romantilist ja elu edasiviivat impulssi ja loogikat. Vastupidi -- nagu sõjaski, on vaja vastaspooli ning sundus valida ühte või teist poolt madaldab inimhinge ning piirab indiviidi vabadust ja sunnib enesetsensuuriks (isegi kui mingites tahkudes ei olda peavooluga nõus). Nii ühelt kuid teiselt poolelt vahib sageli vastu silmakirjalikkus -- toon ühe värvika näite; ühes muusikapoes on Helmete pilt ning loosung -- kaabusid ei teenindata! Jah, igati nõus, ent teisalt müüakse seal näiteks Burzum`i muusikat -- Varg Vikernes`i süüdistatakse kõiksugu surmapattudes (paljud neist ongi faktiliselt tõestatud!). No olge siis kõvad mehed-naised ning näidake ühtset joont kõikides oma tegemistes! Soovitus on, et kuulake lihtsalt muusikat, lugege raamatuid ning kujundage ise omi arusaamu; mitte ärge laske teistel seda teha ning kõiksugu narratiivid ja kontseptsioonid, mis eelnevad mõnele albumile, võtke seda teadmiseks, haarake seda kõigest intellektuaalselt huvitavate mõtetena -- neil postulaatidel ei saa lasta üle helide kasvada. Igasugune barrikadeerunud vastandumine on lame ning nüristav! 90ndate keskpaigast tegutsenud ning nullindate esimesest poolest albumeid üllitama hakanud berliinlase Christian H. Sötemann'i muusika on igati hea kuulamine -- eriti kui ollakse vaimustuses kaheksakümnendate alguse gootiroki kasvamises huvitavas suunas -- eeterlikuks popiks sünteetiliste Joy Division'i, Bauhaus'i, Siouxsie And The Banshees`i ning The Comsat Angels`i allhoovustes -- nagu seda tegi Cocteau Twins albumil "Treasure". (Post)punk, milles kitarride ja basside taamal õilmitsesid sündiorkestratsioonid, mis olid läbi imbunud neoklassikalisest metafüüsikast. Tõsi, selle võõrapärase ilumeele fooni mõjutajaks olid ilmselgelt ka ämbient, kõige muu hulgas ka ruumilisust taotlev industriaalmuusika ning Saksa kosmiline muusika. Ning hiljem kõige selle taamal andis asjale väga keskendunult aastakümneteks fookuse Arizona punt Lycia. Sakslase kümneloolisel on esindatud kõik need nükked ja tahud, mis on eeldusteks korraliku ethereal wave`i üllitise tekkeks. Altkulmu põrnitsev gootimuusika ja tume sündimuusika (mille inspiratsiooniks on keskaegne avarates ruumides - kloostrites - esitletud muusika) ning kaheksakümnendate keskpaigas idanema hakanud indirokk -- iseäranis kingapõrnitsemisele omane pilvedesse tõus ning käändumine kuhugi kõrvalisse universumisse. Keskne lugu siin on imetabane "Can't Believe You Anymore", ent ka teiste lugude tugevus tuleb vaieldamatult esile. 8.0 (7.5-9.0)

Clayton Alpha -- Reels Of An Infinite Dream (2012)



Nowaki Music

  • Post-classical
  • Experimentalism 
  • Art music
  • Improvised music 
  • Electronic
  • Avant-garde 
  • Art pop 
  • Experimental pop 
  • Avant-pop

See muusika esitleb end paeluva helilise mõistatusena, artefaktina, mis tõrjub aktiivselt lihtsat klassifitseerimist ja esitab kuulajale väljakutse loobuda žanrilistest viitadest. Vormiline tuum peitub elektroonilise ja klassikalise muusika kalkuleeritud, kuid näiliselt suunamatus sünteesis. See ei ole lihtne ristumine -- ilmneb peaaegu alkeemiline protsess, kus kaks maailma sunnitakse omavahel vestlema, mille tulemuseks on väljund, mis ühelt pool tundub tuttav tekstuuriliselt, kuid teisalt on võõras vormilt. Tõepoolest, teose kütkestatus peitub oskuslikult manustatud helides, mis toimivad struktuuriliste ja atmosfääriliste ankrutena. Näiteks taamal vaevukuuldavad sahinad muudavad kuulamisruumi, vihjates loomulikule, kombatavale maailmale, mis eksisteerib sünteesi poleeritud pinna ümber-all-kõrval. Orgaaniline kontrapunkt - koos käegakatsutava tumeda heli ja sellest johtuvalt tumedate tundmustega - annab neile 24 minutile intellektuaalse löögirusika, vihjates enesevaatluse, varjulisuse ning varjatud psühholoogiliste maastike teemadele. Need ei ole teps pelgad efektid; need on etturid helilises jutustuses, andes muusikale rikkaliku ja sidusa atmosfääri, ühendades erinevad elemendid ühtseks tervikuks. Pinge(seisundi)s vallandub intriig -- kõikuv dünaamika inimliku väljendusrikkuse ning jaheda algoritmilise avaruse vahel. Ühes otsas on momendid, mis näiteks meenutavad Rhodesi elektriklaveri intiimset, isegi kohmakast lähenemisest sündivat soojust (midagi Herbie Hancock`i, Joe Zawinul`i, Keith Jarrett`i repertuaarist. Jah, mõnikord vajame kuulajatena verifikatsiooni inimlikust kobast ja haavatavusest -- isegi suurte meistrite esituses (isegi kui nad teesklevad!). Vastupidiselt orgaanilisele soojusele pannakse puid alla järskude tõussunurkadega elektroonikaga. Need on agressiivsed, nurgelised ja tugevalt sünteesitud elemendid, mis arenevad dramaatilise, geomeetrilise kaldega. Aga...see kontrast kulmineerub suursuguste hetkedega. Käsitletavad elektroonilised kaared ei kao lihtsalt ära; need arenevad immanentselt pool- või veerandorkestreeringuteks. Kirjeldatud fraseering tabab albumi ambitsiooni: helilised ideed, mis algavad väikeste ja sünteetilistena, kasvavad kammermuusika või kaasaegse klassika partituuri keerukuse ja paatosega. Helikeel on pidevas liikumises, mitte lahenduse poole, vaid selleks, et jälgida, kuidas erinevate helide kombinatoorika ilmneb ja (ka loomuldasa) sobitub. See on kui labor, teadlik uurimus sellest, kui kaugele saab helilisi suhteid viia, enne kui need purunevad või pigem -- kas nad jäävad pidama, luues midagi värskendavat. Millelegi osutab seegi, et popi ja avangardi piirid ei ole siin puutumatud ja elitaarsed; samuti kattuvad improvisatsiooni ja deterministliku muusika meetodid. Kokkuvõtvalt võib möönda, et - tõepoolest - kreeklase Yannis Fotopoulos`e pideva voolavuse olekus on loomuldasa kergus ning oskuslik kontroll kujundada helisid kuulaja meele heaks. 8.5 (8.0-8.5)