Blogiarhiiv

4/12/2024

ハヤトムラカミ – 糸波 (2024)




Lost Frog Productions

Electro-acoustic Indietronica Post-rock Organic electronica Art pop Ambient Folktronica Musique concrète Drone pop Micronoise

Jaapanlase Hayato Murakami 4-looline taies "Itonami" meenutab kulult ja hoiakutelt üht teist (viimastel aegadel üsna sageli) kuulatud Nipponi artisti Kukan Effect'i. Konkreetsemalt on see alla surutud elektroakustiline indi/folkmuusika, tugevate mõjutuste ja laenudega konkreet- ja ämbientmuusikast. Laulustruktuurid ja -tunnused kostuvad kriipivate ja värelevate helindite keskelt välja -- ühelt poolt meloodiad ja harmooniad on tüüned, isegi rahustavad; teisalt terav ja seesmiselt leeke pilduv vorm annavad taiesele dünaamilise kontrapunkti ning impulsi. Tänapäeval nimetatakse taolist asja EAI-ks ehk elektroakustiliseks improvisatsiooniks; isegi kui tehniliselt ei ole asi korrektne. Samuti on see Jaapani (aga laiemalt Aasia) kultuurist ja hoiakutelt mõjutatud taies, kuivõrd surutakse tormlevaid hingehoiakuid maha, kuigi siin see demonstratiivselt õnnestub osaliselt. Jutt käib eksperimentaalsest muusikast -- üheks taltsutamatuks variandiks oleks Jaapani müra(skeene), mis kahtlemata testib iga kuulaja esteetilist kompassi. Teisalt ka artisti plaadifirma Lost Frog Productions reeglina üllitab teravat sagedust ja müraküllast Jaapani segmendiga biiti. Muideks, album algab ja lõppeb kassettmängija sisse- ja väljalülitamisega. On see siis poos või päriselt?