Blogiarhiiv

4/05/2024

Berlinist – My Darling Grace / No Love Song (2011)



Bad Panda/Archive.org/Free Music Archive

Drone pop Art pop Indie pop Alternative pop Electronic Baroque pop

See taies koosneb kahest loost -- paarist pealtnäha erinevast armastusloost. Ühte lugu esitab meeshääl ning teist laulab klaveri saatel naisterahvas -- see on sarnane Alika Milova Eurovisiooni looga, kuigi jah, Bad Panda kaitsva varju all välja antud loos on märkda rohkem artistlikku vabadust ja hingamist kui harilikult lauluvõistluste lugudes. Mis tähendab seda, et emotsioon ei põle produktsiooni all tuhaks; teatavasti Bad Panda oli nullidate lõpus-kümnendate algul üks huvitavamaid singlitele ja EPdele keskendunud indiplatvorme. Põnev on kõrvutada konkreetseid lugusid -- kui Barcelonas resideeruva projekti maskuliinse esitusega loo pealkiri viitab sentimentaalsusele, ning ka esitusviis on kaeblik -- vokaali sügavus kohati tuleks justkui tõrre põhjast, siis naise esitatud lugu vastupidiselt jaatab armastuse olemasolu lõppu. Olles emotsioone vapralt ohjav -- loomulikult kõike seda rõhutab mõnusalt ujuv klaverikäik, mis teises pooles omandab tumedaid varjundeid -- kui ilus ja veenev on see kõik! Teist lugu viivad edasi programmeeritud trummitaldrikute sahinad, oreli monotoonsed akordid ning rütmimasina kasinad biidid -- ka see lugu areneb, rullub elegantselt valla ning kulmineerub uhkelt. Kokkuvõtvalt võib nentida, et tulemus on väga tasemel -- inspireeritud nii Mozart'ist kui Beach House'ist, nii Billie Holiday'st kui Tom Waits'ist, nii viktoriaanlikust kirjandusest kui kokkamisest.