John Lithium – 2023 EP (2023)

Lithium Industries

Dark ambient Dark synth Post-rock Experimentalism Post-industrial Avant-garde Electronic music Abstract Sound art Micronoise

Tunnustatud Argali netiplaadifirma bossi neljalooline taies on jõuliste tõmbetuulte vallas valla erinevate stiilide poole. Atmosfäärilisest rokist tumemeelse sündimuusikani ning pahaendelistest industriaalsetest kajadest katakombides kükitamiseni. Neli erinäolist taiest justkui artist püüaks isiklikku plaati koostada kogumiku põhimõttel; Argali netiplaadifirma all on antud välja küllalt kogumikke, mistõttu eeskuju on olemas. Kõige eristuvam lugu on number kaks, olles põhimõtteliselt Cocteau Twins'i üles soojendamine -- õhulised hinge pugevad kitarrid, mida palistavad elektroonilised sahinad ja pisiefektid -- need helindid ei ole üksnes saateks, need kipuvad oma elu elama, samas resoneerudes keelpillidega. Üks lugudest algab reipa fraasiga -- "ma sain magada" (I've got to sleep) meenutab piinava haiguse käes põdevat haiget, kes ei ole mitu ööpäeva järjest magada saanud, kuid kellele lõpuks on unevalla väravad lahti tehtud. Seesamune lugu number kolm on kõige abstraktsem -- justkui viibiks kusagil vanas tuuleveskis, kus agregaat on tasakaalust väljas ning täisringi tehes kipub kriuksuma. Teisalt see ja järgnev kõlamajandus püstitavad eksistentsialistliku küsimuse -- kas see, mida me ärkvel olles kogeme, on väärt, et unest üles ärgata. Avalugu on 8-minutiline, hellitades korraga nii tumeämbendi, tumesündi kui ka fantaasiamuusika poolehoidjaid; aga võib-olla on asi veelgi madalam -- äkki kirjeldab see võimsaid helivõimendeid kasutades keldrikakandite bioloogilisi protsesse ning võimalikku hingeelu. Kõik neli lugu sumisevad-surisevad elektrist, mööda külgi liikuvast särisevast lummast ning kohati ka söeämbrite ja roostes redelite kajadest. Käesolevat albumit tuleb ilmselt kuulata palju ning järjest, saamaks aru artisti kavatsusest ning albumi keskmest (antud kontekstis tuleb leida üles lugude heliline ühisosa). Kuivõrd Argali netiplaadifirma on andnud välja mahukaid ja menukaid kogumikke, siis paradoksaalsel kombel tundub, et John Lithium on teinud isikliku kogumiku (kuigi käesoleval juhul plaadifirmast distantseerudes) -- see võiks ka kõlada kui aastakümneid muusikaga tegelenud artisti väljavõte eri perioodidest. Lõpulugu on esiplaanile tõstetud kõrgete akordidega klaveripala, mille all sumiseb minimalistlik elektroonika, mille külgedelt loo lõpuosas sisenevad võimendatud madalat akordid, hakates oma osa nõudma. Kummastav helikogemus EP-formaadis.