Noise Margin
- Avant-garde
- Micronoise
- Experimentalism
- Electronic
- Psycho-acoustic
- Industrial music
Tšehhi (Boheemia) kombo Interpretace'i 2-looline album on tunnistus nende kestvast pärandist kohaliku industriaallegendina; kollektiivina, mis on sepistatud kommunistliku repressiooni sulatusahjus. Mõneti paradoksaalne on, et Nõukogude Liidu satelliitriikides sõnakuulmatute tagakiusamise julmus ületas esimese oma. Ning Tšehhoslovakkia ei olnud mingi erand -- kuigi jah, Rumeenia ja Albaania võimude sõgedused ületasid kõiki. Neile, kes on bändi ajalooga tuttavad, ei ole teps mitte üllatav, et see väljaanne säilitab kriipiva, piire kompava kõla, mis tõenäoliselt oleks trotsinud John Peel'i pettumust, põhjustatuna talle läkitatud raudse eesriide artistide lamedusest. Tõepoolest, Interpretace'i muusika on hoopis teistsugune. Kondenseeritud pinge (st pinge, millele on provokatiivselt paar lisavinti veel peale keeratud) loomisel on nad meistriklass. Müravad lained tõusevad ja langevad, luues helimaastiku, mis on korraga kaootiline ja hoolikalt kontrollitud. Valdavalt infantiilne prääksumine - justkui kadunuks esteetiline orientiir debiilistumise faasis -, et seejärel sirgjooneliselt valjuks pööriselektroonikaks käänduda. Nende põrgulikku mängu juhib intellektuaalne haare, mis põimub läbi nende helikoe ning annab vormi toorele, peaaegu ürgsele energiale. Ometi tungib selle intellektuaalse ranguse ja kompromissitu esteetika all igasse nooti mürgine meeleheide. See pole lihtsalt kunstiline valik; see tundub nagu ühiskondliku trauma püsiv mõju, otsene kaja nende kujunemisaastatest rõhuvate režiimide all. Nende nooruse toores ängistus, mida elati riikliku kontrolli varjus, on noaga lõigatav. Interpretace'i distantseerumine ja isoleerumine Praha muusikamaastikust oli ka selge hoiak nende kompromissitust kangekaelsusest, ning see vaim on jäänud samaks. Isegi aastakümneid hiljem keelduvad nad järele andmast konventsioonidele ega ole valmis lahjendama, ammugi mitte asendama radikaalseid valikuid. Tõeline kunstiline terviklikkus, mis on sündinud vastupanust, saab mitte ainult ellu jääda, vaid ka õitseda. See on hädavajalik kuulamismaterjal kõigile, kes otsivad muusikat, mis esitab väljakutseid, provotseerib ja lõppkokkuvõttes sügavalt resoneerub ajaloo kestvate armidega. Iseendaga võitlemine ongi kõige viljakam, kuigi tulutum ettevõtmine. Mida muud nad peaksidki tegema? Tantsumuusikat vanuigi ei-tea-kellele? Aga nad püüavad teise (hiigel)loo lõpus dub'i leiutada oma parema äranägemise järgi. Tõepoolest, prääksub küll, ent olemata ei part ega muu lind. 8.0 (8.0-8.5)
