[Teaser of the day] Maxa - Dondo

Jamendo

• Electronic music
• Fantasy music 
• Primitive music

Artist: Maxa

Release: Electro Frizher

Label: Jamendo 

Year: 2007

Machinefabriek -- Nevel (2026)

Bandcamp 

• Ambient 
• Art music 
• Post-classical

Varahommikul blogipostitusi tehes lendas herilane kitsast aknaavast sisse. Laelamp põles -- nimetaksin seda päikese gravitatsiooniks, mis elusloodusesse on kodeeritud -, mis tekitab neis aastaaegade vaheldumisega segadust. Tabasin end ühtäkki mõttelt, kui palju väikeseid elusolendeid võib tegelikult peita ja oodata sissepääsu iga akna taga külmal ja rõskel oktoobrikuu hommikul. Selle 20-minutilise loo keskmeks on põhimõtteliselt ühele loop'ile rõhumine, milles ülevus ja eepilisus laotuvad lainetades lahti, paljastades ilus katkendlikusse ja kaduvuse, ent samas lõputuse tsüklilisusesse kätketuna. Tsükkel, mille energiaallikaks on loop'i seesmine lõhestatus -- kus ühe või teise või kolmanda tõrke või tahu konsolideerimiseks on vaja energiat; ning see energia tulenebki sellest tasakaalutusest, erisusest, eriilmelisusest. Võrdleksin seda lainetava ookeanina, kus iga laine on erinev, katkeb, kaob, kuid just nende erinevuste ja hetkeliste katkestuste tõttu ilmameri ei seisku. Energiaallikaks ei ole rahu, vaid pinge -- lõhest, mis ei lase süsteemil kunagi täielikult ei rahuneda ega sulguda. Ometi nõju, mis ilmneb kõige ülemises kihi või fraktaali vahendusel, näikse igati imetabane. Rutger Zuydervelt (RZ) on ilmselt kõige tuntum Hollandi eksperimentaalmuusikaartist kaasajal, kes lisaks on olnud plaadiümbriste kujundaja, produtsent ja masterdaja (nt paljude Moving Furniture Recordsi plaatide puhul). Aga jah, siin kohtuvad, õieti õmblusteta sulavad üheks ämbient ja moodne klassika. Põhimõtteliselt seesamune muusika, millele Arvo Pärt ja Brian Eno aluse panid. Tõsi, RZ teiste seas on mainitud eelkäijatega võrreldes nii sensuaalsuses kui totaalsuses uuele tasandile tõusnud. 9.0 (9.0-9.5)

Hanetration -- Creased Map EP (2026)

Bandcamp

• Chopped And Screwed 
• DIY 
• Cinematic 
• Avant-garde 
• Post-psychedelic 
• Lo-fi 
• Experimentalism

Britanniast pärit produtsent on tagasi järjekordse EP-ga; reeglina see tähendab viieloolist üllitist, aga stiiliselt on siin palju muutunud, siin ei ole enam artistile iseloomulikku postpsühhedeelse elemendi, eksperimentaalelektroonika ning droonmuusika läbipõimumisest tekkinud valgustumist -- artist on läinud algusesse; kindlasti uute algusesse, keskendudes rohkem rütmisele primitivismile ning vähem harmooniatele ja meloodiatele; eksperimentaalses keskkonnas toimub niikuinii kahe viimatinimetatu moondumine teistsuguseks, teistmoodi kutsuvaks; mis tähendab varasema ekspressiivse maagia kadumist; ei ole kindel, et käesolevaga on pandud alus uuele maagiale ehk on see hoopis esimene samm alles selles suunas; kuivõrd siin on see heli toores ja luukerelik, heli liigub maadligi, surutuna pinnasesse, juurestiku ja kiviklibu lõikavusse; kuivõrd see lõpuni mõju avaldab, on üsna kaheldav. Täpsemalt -- heli mõju on heitlik. Tõsi, on ka erandlikumaid hetki: näiteks loos "ii" sisendusjõuline, kummituslik klaver majesteetlike akordide saatel võtab kindlasti kuulaja üle -- tehes seda kas instrumendi seesmiste omaduste, ümbritseva keskkonna või siis mõlema vastasmõju tõttu -- see ei olegi siin nii väga esmatähtis, aga loo miljöö ja rütmistik kannab; loo teises pooles juba vihjatakse tulevastele koletistele ning muudele inferioorsetele olenditele meie perifeerses, allasurutud teadvuses. Paaris loos ("vi" ning "vii") pääseb taas valgus mudakehast välja, meenutades David Lynchi ilmakuulsa seriaali Angelo Badalamenti loodud tunnusmeloodiat läbi hommikuse rõskuse ning mudaplekkide tõusmas. Justkui kurjus oleks selja taha jäetud, valgus sisendusjõuliselt, samas piiratult esile valgumas. Käesolev arvustuslik on kantud võrdlusest Hanetrationi varasemate taiestega, mistõttu pilku kõrvale pöörates tuleb ikkagi möönda, et absoluutskaalal on tegu soliidse taiesega. Kindlasti on see artisti tahtlik valik eemalduda eelnevast loomingust. 7.5 (7.0-8.5)

[Teaser of the day] Errant Mind - State of Mind

• Avant-prog
• Technical metal 
• Progressive metal
• Doom metal

Artist: Errant Mind

Release: Writ

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Depth Affect - Chronology & Difference

• Electronic music 
• Electro pop 
• Indietronica 

Artist: Depth Affect

Release: Matter Of Tempo EP

Label: autres directions in music

Year: 2011

[Teaser of the day] Castrivenian - Eternal Damnation

• Raw black metal
• Black metal 
• Atmospheric black metal 

Artist: Castrivenian

Release: Reborn From The Ashes

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2025

[Teaser of the day] Cold Womb Descent - Return to the Origins of Style

• Electronic 
• Psychedelic 
• Space rock 
• Progressive electronic 

Artist: Cold Womb Descent 

Release: A Handful of Spacedust (16-21)

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2021

[Teaser of the day] D. and J. (aka Blotter) - Track 05

Archive

• Noise rock
• Avant-rock
• DIY
• Sampledelic
• Lo-fi 
• Space rock 
• Neo-psychedelia 

Artist: D. and J.

Release: once and again in stereono

Label: Pen And Mallet 

Year: 1990s/2011

[Teaser of the day] Surbahar - Complete Metamorphosis

• Electronic music
• Ethnotronica
• World music
• New Age
• Improvised music 

Artist: Surbahar

Release: Passenger of the Galaxy

Label: Mahorka 

Year: 2026

Didier Guigue -- Mesopotamia Files (2026)

Bandcamp

• Experimental electronica 
• Improvised music 
• Avant-electronica 
• Drone 
• Post-minimalism
• Improvised noise 

Modulaarsüntesaatorid on Brasiilia prantslase Didier Guigue' (DG) 8-loolisel taiesel kesksel kohal. Mitte ainult helide genereerimise, vaid ka näitamaks ja rõhutamaks inimese ja masina eris(t)ust, moevooludest ja haibist sõltumatust ning toore heli õitepuhkemist. Täpsemalt kasutab DG Reason Studios programme, mille muusik ja õppejõud seadistas elavas esituseses mõeldud impromuusikaprojekti Mesopotamia tarvis. Konkreetseks eesmärgiks oli produtseerida droonhelisid, mida iselomustaks mürarohkus ja ennustamatus, omamata täielikku kontrolli protsessi üle. Võib edasi mõelda, et artisti eesmärgiks oli masin eksternaliseerida -- tõmmata looja ja masina vahele selged eraldusjooned, panna püsti tehislikud tõkked. Süntesaatori kui masina mõtteks on võimaldada luua helisid ning helide süsteeme, mis tema omaniku kujutluses võiksid teoks saada. Alati see päris nii ka ei ole; masin võib evida ressursse ning kombinatoorikat, mida kasutaja on võimeline vaid osaliselt haldama. Siin on paslik meenutada modernistide meelelaadi. Fooni ja kontrasti loomiseks meenutan ühe esimese elektroonilise instrumendi, Telharmoniumi, looja Thaddeus Cahilli eesmärki esitada vastsel instrumendil traditsioonilist repertuaari, pakkumaks muusikat kodudesse ja kontoritesse; teisisõnu -- leiutise loomise kavatsuslikkus oli tingitud industriaalsest ideoloogiast, püüdes haista nõudmise hetkeseisu maailmas ning seeläbi pakkuda turustatavat kujutist praegusest reaalsusest. Modernistid seevastu vastandusid kirjeldatud seisukohale tehnoloogia antirepresentatiivse kasutamise taotlusega, mille eesmärgiks oli laiendada inimtaju uute tehniliste vahendite kasutuselevõtuga. See tähendas kihku otsida tundmatut uute fenomenoloogiliste ja kogemuslike arusaamadena, mis purustaksid seniseid "reaalsuse" mudeleid. DG distantseerib end ja oma instrumendi kaasajast seeläbi, et laseb elektroonilisel muusikal kõnelda futuristlikul toonil -- justkui too pärineks minevikust, potentsiaalselt mingist ajastust, millele ometi ei saa näppu konkreetselt peale panna. (Näiteks popmuusikas oli selle eredaimaks näiteks lähiajaloost Ariel Pink). Sellest johtuvalt võib säherdune muusika kõnelda kõigis "uutes ja võimalikes tulevikkudes", mille majanduslikest, tööstuslikest, esteetilistest või misiganes kaalutlustest on artistil kama kaks. Siin vaieldamatult on vägev stiihia püsti pandud -- eelpoolkirjeldatud tendentsidest võib saada jälile artisti ja tema masina vahelise kommunikatsiooni konarlikkusele; kus ühelt poolt on juhtlõngad ja käsud edastatud, ent edastusliin on veidike katkenud. Siit tulenebki moonutus -- võimaldamata artisti arusaamu, mis on osa laiemast infotsüklist või vähemalt selle põhjal kujunenud, täies mahus ja plaanituses teostada. Seeläbi jääb uskumus püsima, et see on midagi erilist. 9.0 (8.5-9.5)

______________________________________________________________________________________________________

Modular synthesizers take center stage in this 8-track work by the Brazilian-based Frenchman Didier Guigue (DG). They serve not merely to generate sounds, but to highlight and emphasize the distinction between human and machine - a stance independent of passing trends or hype -and to allow raw sound to blossom. Specifically, DG employs software from Reason Studios, configured for “Mesopotamia“, an improvisational musical project designed for live performance. The explicit goal was to produce drone sounds characterized by high levels of noise and unpredictability, without maintaining total control over the process. One might infer that the artist’s intention was to externalize the machine — to draw clear lines of demarcation between creator and machine, and to erect artificial barriers. The purpose of a synthesizer, as a machine, is to facilitate the creation of sounds and sonic systems that can bring the owner’s imagination to life. Yet, this is not always the case; a machine may possess resources and combinatorial possibilities that the user can only partially master. Here, it is fitting to recall the mindset of the modernists. To provide context and contrast, I might point to the objective of Thaddeus Cahill - creator of the Telharmonium, one of the earliest electronic instruments - who sought to perform traditional repertoire on his new invention, aiming to bring music into homes and offices. In other words, the intentionality behind the creation of the invention was driven by an industrial ideology — an attempt to sense the current state of global demand and, in doing so, offer a marketable representation of contemporary reality. Modernists, by contrast, opposed this view by seeking an anti-representational use of technology, aiming to expand human perception through the introduction of new technical tools. This entailed a desire to explore the unknown—to uncover new phenomenological and experiential insights capable of shattering existing models of "reality." DG distances himself—and his instrument—from the present day by allowing his electronic music to speak in a futuristic tone; it sounds as if it originates from the past — from an era that, nonetheless, remains impossible to pinpoint precisely. (In the realm of pop music, a striking recent example of this is Ariel Pink). Consequently, such music can inhabit any number of "new and possible futures" — futures whose economic, industrial, aesthetic, or other such considerations are of absolutely no concern to the artist. A powerful, elemental force is undeniably at play here; the tendencies described above reveal a certain friction in the communication between the artist and his machine — a scenario where, although commands and guiding signals are transmitted, the connection itself is somewhat frayed. This is where the distortion arises — by failing to allow the artist’s concepts, which are part of a broader information cycle (or at least shaped by one), to be fully realized as intended. Consequently, the belief persists that this is something special. 9.0 (8.5–9.5)

[Teaser of the day] John Praw - Amédée-François Frézier

Mine All Mine

• Post-classical 
• Ambient pop
• Electronic 
• Improvised music 
• Art music 

Artist: John Praw

Release: Fireworks 

Label: Mine All Mine

Year: 2011

[Teaser of the day] MonoCulture - Big Bricks (moto hoshi mix)

Urban Sprawl

• Electronic
• Ambient 
• Lo-fi 
• Art rock
• DIY 

Artist: MonoCulture

Release: Smoke and Mirrors

Label: Urban Sprawl 

Year: 2005

[Teaser of the day] Room 101 - Cyclic Nucleotide

Test Tube

• Electronic music 
• Avant-electronica 
• Ambient
• Microtonal 
• Experimental electronica 
• Drone
• Ambient drone 

Artist: Room 101

Release: Subconscious 

Label: Test Tube

Year: 2008

Nyctalgia -- Time Changed Everything (2009)

ParaLucid

• Post-rock 
• Art rock 
• Modern classical 
• Ambient rock

Käesolev 26-minutiline taies meenutab veel selle ajastu viimast otsa, kui veel osati kirjutada emotsioone pompöössuse ning majesteetlikkusega esile kiskuvat rokkmuusikat. Muusika, mida kvalifitseeriti postrokina, kuigi ilmselt määratlemise algpunkt - kui Simon Reynolds kasutas seda terminit Bark Psychosisi albumi "Hex" kirjeldamiseks - jäi juba ajaliselt liiga kaugele. Stereolab, kahe viimase albumi Talk Talk, Mice Parade, Esmerine, A Beautiful Machine, Bark Psychosis, GYBE!, Slowdive ("Pygmalion"), Labradford, Fly Pan Am, Natural Snow Buildings, Slint, Mogwai, Opium Flirt, Tortoise, Sigur Ros, Tristeza, Mono, Lowercase Noises moodustasid liiga erineva kaleidoskoobi. Mõned neist, keda nimetati selle žanrimääratlusega, mängisid kitarre eesmärgiga mängida rokkmuusikat edasi -- kuigi jah, kunati kaasaegset rokki. Suure enesekindlusega paisutatult ja võimsalt -- no paralleele võib tõmmata ka 70ndate rokkmuusikaga, mis püüdles samuti sümfoonilisusesse ja eepilisusesse. Mõne puhul asi liikus hoopis mujale, elektroonikasse, lounge-muusikasse, jätsumaailma, klassikalise muusika jne, valides teadlikult transgressiivsema tee. Nyctalgia 5-loolisel taiesel on vägevat kitarrikihistust, kus nii rulluvate kui tasaste kitarride vahelt imbub ämbientlikku ülevust - lihastega ämbient reeglina kipubki olema kõrvusttõstev -, ent on ka suundumust liikuda klassikalisse muusikasse. Ent teisalt on siin ka subliimset vaikusesse pöördumist ("Mira..."). Sahinad on väga ilmekad ja kõnekad. Seda üllitist võib esile tõsta seetõttu, et siin on perspektiiv ja horisont väga oskuslikult kokku sobitatud. Siin on kihid - mis aeg-ajalt vastupandamatult vibreerivad -, ruum nende vahel, helidega täidetus ning ajalistes parameetrites väljendatud täpselt väljamõõdetud tempo. Aeg ja ruum saavad siin orgaaniliselt üheks. Sobitavus ilmneb loomuldasa -- ei ole siin mingit kangutamist, st asjade tegemist asjade endi nimel. Kui, siis tõesti ainult hea muusika nimel. 9.0 (8.5-9.5)

Pablo Javier Piacente -- Profundidad del Tiempo (2019)

20kbps/Archive 

• Lobit 
• Techno 
• DIY 
• Lo-fi 
• Electronic music 
• Techno 
• Hauntology 
• Sound poetry

Mida muud see 8-looline taies ikka saab kehastada, kui kaemust aja sügavusest, olemasolust, siia- ja sinnaheidetusest -- teisisõnu, inimese väiksusest suurema tsükli (s)ees. Taies muideks on lobit-versioon Argentiina poeedi ja muusiku samanimelisest üllitisest, mis ilmus aasta varem Sonido Cuántico all. Keeleks siin tõepoolest on lobit, olemata tehniliseks piiranguks, vaid osutudes kompositsiooniliseks filtriks. 20kbps-i maailmas, mida võib käsitleda valikulise anti-hi-fi esteetikana, kus madal helisagedus ja tuhm tämber ise muutuvad instrumentideks: dünaamika lamendub, servad määrduvad, juhuslikud vilksamised ja kokkusurutud müra saavad helipildi olemuslikuks, määravaks osaks. Artefakt ei ole aps, vaid tekstuur. Nii nagu vanal raadiol või unustatud kõvakettal, jõuab heli kohale juba kulununa. Helid ja sõnum, mis originaalis kõlasid arusaadavalt, taanduvad pelgaks inimhäälitsuslikuks instrumendiks. Semantiline osa vajub, helipoeetilisus tõuseb esiplaanile, mille taamal rütmid veerevad unenäolise ja uttu mattununa. Siin on kõrvuti nii soe ja orgaaniline, ebt teisalt ka külmemad ja võõramad toonid, kus meloodiad hõljuvad kaugete mälestustena. Kindlasti selle taandamise käigus nii mõndagi laguneb ära, mida taastada ei olegi enam võimalik. Ühes loos klimberdatakse vanal klaveril, justkui klahvpill seisnuks keldris aastaid, olles häälest ära, põhjustatuna niiskusest, tolmust ning hallitusest. Plusspoolele jäävad kohati nakjavad meloodiad ja harmooniad, mis kohati segunevad või muutuvad kummastavaks jauramiks ("Sol", "Sonámbulos"). Tuleb täheldada ka tõika, et loomuldasa kalduvuseks siin on hoida distantsi; vahemaa saavutamine on oluline selleks, et taas sobival hetkel läheneda. Eristuste olemasolu loob eeldused sünteesiks, võimaldades dünaamilist õilmitsemist. Samas distants kaasaegse produktsiooniga kahtlemata jääb püsima. Emotsionaalse distantsi osas, tõsi, seda erisust on raskem märgata. 8.0 (7.0-8.5)

[Teaser of the day] La Dolce Visa - Montain Cut

• Experimentalism 
• World music
• Improvised music 
• Avant-garde 

Artist: La Dolce Visa

Release: Passport To Paradise

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2015

[Teaser of the day] Pojar - Life's A Beach

Kosmo

• Electronic music
• Field recording
• Synth-pop 
• Spoken word 
• Organic electronica 
• Conceptual 
• Breaks

Artist: Pojar

Release: Save Your World - The compilation Anniversary

Label: Kosmo

Year: 2010

[Teaser of the day] Nheap - Complicated Love

• Electronic music
• Breaks
• Ambient pop

Artist: Nheap

Release: Fragments Of Life

Label: Acustronica 

Year: 2024

[Teaser of the day] Rani Jambak - Parade Waktu

Yes No Wave Music

• Electronic music 
• Organic electronica 
• World music 
• Ethnotronica 
• Musique concrète 
• Ambient 

Artist: Rani Jambak

Release: VIBRA GENETIKA

Label: Yes No Wave Music 

Year: 2025

[Teaser of the day] Reversed Bear Trap - Throw Your Axes Against the Night

• Avant-hop 
• Electronic music
• Trap
• Hip-hop 
• Rap 
• Experimental hip-hop 
• Sampledelic 

Artist: Reversed Bear Trap

Release: Apocalyptic Drill

Label: pan y rosas discos 

Year: 2026

[Teaser of the day] Potenciómetro - Qué es lo que quieres, baby

Pueblo Nuevo

• Electronic pop
• Synth-funk 
• Disco pop
• Funk disco 
• Dance pop 

Artist: Potenciómetro

Release: Radio Singles EP

Label: Pueblo Nuevo 

Year: 2026

Danbient -- Eccobients I-VIII (2025)

Peddler of Misery

• Ambient 
• Hauntology 
• Art music 
• Ambient drone 
• Microsound 
• Reductionism 
• Organic electronica 
• Experimentalism 
• Vaporwave

Kahtlemata ei ole danbient ei esimene ega ka jää viimaseks artistiks, kes oma muusikat on klassifitseerinud iseenda väljamõeldud määratlusega -- konkreetselt eccobient'ina. Iseasi, kuidas teised, st kuulajad ja kriitikud, seda mõistavad; kuivõrd säherdused määratlused pärinevad ja on osa mingisugus(t)est laiema(te)st žanri(te)st, mille(de) osa reeglina ikkagi on ka see kaheksast loost koosnev üllitis. Muusika, mis ammutab jõudu nii orgaanilisest elektroonikast; iseäranis vee häält-vee sulinat diskreetselt oma helidesse kududes. Ent teisalt sellest orgaanilisusest, õieti selle kõrvalt torkavad kõrva ka teravamad, kidalised hetktõrkehelid, mis niigi madala intensiivsusega esitletud helipildis tõusevad ülejäänust veidi kõrgemale. Mõtlen ideaalpildile, mis pärineb inimese loomisloost, kus vesi ja maailmameri on olnud üliolulisel kohal. Inimene on amfiibset päritolu, olles sealt eemaldunud, hakanud oma elu elama ning loonud tsivilisatsioonid, millest kõik maapealsed hädad alguse on saanud ning kus need on kontsentreerunud. Hädad on ilmnenud iseäranis siis, kui tsivilisatsioonid on liiga suureks paisunud, küpseks saanud, millele on järgnenud allakäik, mädanemine. Just need teravaloomulised helinüansid võiksid kirjeldada vigu inimese kui sotsiaalse olendi ülesehituslikus ning eksisteerivas süsteemis. Sellele helile saab omistada ka mäluga ja meenutamisega seotud kitsaskohti. Kui täpselt midagi mäletatakse, kuivõrd meenutused ajapikku moonduvad ning mida konkreetselt meenutatakse (kuivõrd õigustatud ühe või teise tahu meenutamine on). Võib möönda, et siin ruumi hõivavad objektiivne mäluobjekt ning selle objekti subjektiivne talletamine. Vaadates plaadiümbrist võiks koguni arvata, et see mälu on hoopis vahendatud; konkreetselt lapsepõlve ilmestanud vana kooli arvutimängude kaudu. Elik moonutus on osa mängust niikuinii. Nagu eelpool juba sai mainitud, siis üldine helinivoo on siin madal, ühelt poolt kokku sulanud, ent teisalt siiski siirdeid ajav, mistõttu võimalik tähendus hakkab siin õrnalt pulseerivas, aegluubilikus hämus tasapisi hajuma. Nimetagem seda kummituslikkuseks, kuivõrd vaarutakse kahe maailma vahel. Ent just kerge hõõrduvuse, ebastabiilsuse ning inetuse seemnete ilmnemisega võibki seda pidada kaunilt ebatäiuslikuks. 8.0 (7.5-8.5)

Autechre -- 2000-XX-XX Germany-Berlin (2000)

Live Music Archive

• IDM 
• Hip-hop 
• Electro 
• Experimental techno 
• Live 
• Avant-techno 
• Abstract 
• Dark ambient 
• Glitchtronica 
• Deep techno 
• Remixes

Rob Brown ning Sean Booth ehk Autechre kahtlemata on midagi enamat pelgast IDM-st ehk intelligentsest tantsumuusikast -- klassikalist IDM-saundi stiilimääratlusena (millele nad ise aluse panid) võis Manchesteri tandemi puhul kuulda nende kahel esimesel stuudioalbumil, ent edaspidi muutus nende muusika tunduvalt masinlikumaks ja mehaanilisemaks, mille käigus sulistati näppe ka taolistes žanrites nagu hip-hop, elektro, (tume)ämbient, mikromüra, hetktõrkelised tehnorägastikud. Muidugi oli ka see intelligentne tantsumuusika, ent seda juba väljaspool žanristiile mõistetuna. Kõike muud veel lisaks; tõsiasi on, et stiilipuhtust siin ei ole, ikka liigutakse erinevate tõmbetuulte servades - mis ei olegi eesmärk omaette -, vaid huvitav on nende äraspidine lähenemine helile, mis kõlab ülimalt loogilise süsteemina, helide loogilise järjestusena. Kõike seda võib mõista konkreetset kompositsiooni juba kuulnuna -- tagantjärele, aga kompositsiooni kulgu ette prognoosida ei ole samas võimalik. Kas see mureneb hetktõrkeliseks jõnksutamiseks või liigub hüpnootilistesse süvatehnohoovustesse või metal(puru)seks klaaspärlimänguks. Kõike seda võib kuulda nende 18-loolisel laivalbumil millalgi Berliinis aset leidnuna (tõepoolest, ei täpset kuupäeva ega lava ei ole suudetud selle taiese puhul tuvastada), ent Autechre mängib siin ikkagi pealkirjastatud kompositsioone -- need ei ole improvisatsioonid ning laivseadistused, vaid komponeeritud. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] RAUPPWAR - Fire Walk with Me (Feat Humanfobia)

Dawn of Darkness 

• Electronic music
• Drag house
• Dark electro
• Conceptual 
• Witch house

Artist: RAUPPWAR

Release: V/A - 🌲 𓅔The 🔴wls 🔴f The Black L🔴dge v🔴l.2: Fire Walk with Me 🌲 𓅔

Label: Dawn of Darkness 

Year: 2026

[Teaser of the day] Sunflower Orphans - Breukelen

• Neo-psychedelia
• Indie rock 
• Alternative rock 

Artist: Sunflower Orphans

Release: Avenue Abyss

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2011

[Teaser of the day] Fortadelis - Eidolon

Jamendo

• Electronic music
• Ambient techno
• Ambient house

Artist: Fortadelis

Release: Noumenon

Label: Jamendo/Bandcamp

Year: 2026

4T Thieves -- Ports of Call (2025/2026)

Enoughrecords/Kahvi Collective

• IDM 
• Experimental electronica 
• Chiptune 
• Downtempo 
• Ambient techno 
• 8-bit 
• Tracker music

4T Thieves on Soome IDM/ämbient-artist, kelle helikeel on sügavalt juurdunud Boards of Canada esteetikasse, kuid kellel on ka Amiga demoskeene taust (konkreetselt ajavahemik 1987-1996), mis loomuldasa sulatab endasse chiptune'ile omaseid tämbreid. Tema muusika mõistmiseks - mis ka käesoleval 8-loolisel ilmselgelt kõrva torkab - tuleb meenutada tõika, et kriitikud on tema muusikat kirjeldanud BoC-i tühimiku täitjana. Hõljuv downtempolik trumm, hägune analoogsüntesaator ning spetsiifiline, kergelt melanhoolne tekstuur. Kõik see, mis iseloomustas BoC-i varasema perioodi elektroonilist folkloori, mitte hilisema perioodi tumedat apokalüptilist suunda. Kui omavahel kohtuvad BoC-ist vaimujõudu ammutav madalsageduslikest rütmistruktuuridest koosnev muusika, mis justkui roomab läbi muda tähtede poole - olles paratamatult neelanud pori kurku ning liivaterakesi hammaste vahele - ning teisalt sinna sekka kostab - kuigi väga põgusalt, et tekivad kahtlused, et mida siis ikkagi kuulsin - chiptune'ilikud sagedused; tuleb arvestada sellega, mida 4T Thieves varasemalt on teinud. See taust tähendab, et ta valdab oskust kasutada madalama eraldusvõimega digitaalseid helisid muusika loomiseks. Seega, kui mõnes loos vilksatab hetkeks terav, retrolik chiptune'i või 8-bitine sagedus, ei ole see juhuslik eksperiment, vaid soomlase aastatega kuhjunud loomingulise DNA loomulik väljendus. Seosest Soome kõige olulisema netiplaadifirmaga Kahvi Collective ei ole võimalik mööda vaadata, kuivõrd artist on olnud selle asutaja ja eestvedaja; teisalt just seal kujundati nullindate algusest peale just IDM-i, downtempo ja mikrosämplimise kultuuri. Tuleb möönda tõsiasja, et Kahvi alla koondunud taieste käekiri ei ole kunagi olnud agressiivne ega liiga akadeemiline elektroonika. Fookuses on olnud meloodilisus, soojus, kergelt unistav melanhoolia; mille aluseks omakorda on olnud orgaanilise-digitaalse hübriidtolmlemine. armas oli, et aasta tagasi üllitas ta albumi esmalt sama pika staažiga Portugali netiplaadifirma Enoughrecordsi all. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Josh McCurdy - Chromium Lexeme

GodHatesGod

• Electronic music 
• Ambient techno 
• IDM 
• Drill and bass 

Artist: Josh McCurdy 

Release: Destroyed Dimensions

Label: GodHatesGod

Year: 2016

[Teaser of the day] Ampenvire - Stunning

• Electronic music
• IDM
• Ambient techno

Artist: Ampenvire 

Release: VA (IDMf065) Glitchpulse Records

Label: Glitchpulse

Year: 2022

The Electric Poet -- Lofi Madness 2 (2026)

Petroglyph Music

• Experimental rock 
• Lo-fi 
• Avant-rock 
• Art rock 
• Electronic 
• American Primitive Guitar 
• Noise pop

Selle 9-loolise ja ligi 29 minutit kestva taiese taga kangastub vaimusilmas John Fahey -- legendaarne Ameerika kitarrist ja liikumise American Primitive Guitar peamine käilakuju. Kui traditsiooniliselt toetub see stiil servapidi Ameerika juurtemuusikale (folk, blues, country), siis "Lofi Madness 2" nihutab nimetatud pärandi täiesti uuele tähendustasandile, kandes selle üle elektroonilise ja eksperimentaalmuusika loogikasse. Kogu albumit iseloomustab eripärane, kergelt venitav ja helipeadelt tuletatud efekt, justkui oleks kitarripartiid mängitud esmalt kassetilintidele ning esitatud seejärel magnetofonil. See ei muuda teost veidraks üksnes struktuuriliselt, vaid kujundab ümber ka selle helilise tämbri ja üldise atmosfääri. Akordid on teravad, killustatud ja okkalised, pakkudes kuulajale pidevat meeleolulist ning dünaamilist pinget. Lugude ehituses taanduvad kitarrimotiivid sageli lühikesteks sämpliteks -- korduvateks sämplipõhisteks luupideks. Läbiva kuulamise käigus hakkab teos alluma teatud mehaanilisele tootmisloogikale ja algoritmilisele korduvusele. Kitarri omadused segunevad elektroonikaga kahes viimases loos -- muutub seni varjul olnud elektromehaaniline iseloom täielikult varjamatuks, taandudes. Plaadifirma Petroglyph Music kataloogis asetub see üllitis orgaanilisse konteksti. "Lofi Madness 2" tõestab veenvalt, et meeldejääv meloodia ei pea sündima pelgalt virtuoosse pillimängu tulemusena -- piisab motiivi viimisest luupi, mis ei jää tiirlema üksnes kõrvadesse, vaid sööbib otseselt kuulaja teadvusesse. Iseäranis lood "Forever" ning "Anomie". "Faded pastel (half speed)" -- üks noist elektroonilisematest kompositsioonidest - on madalsageduslik krautkäiamine mürapopiliku kulminatsioonina. 8.5 (8.0-9.5)

Emanuel Budka -- Yesterday Afternoon You make some noise in the kitchen and put a can of peaches on the cover (2025)

Noise Margin

• Electro-acoustic 
• Musique concrète 
• Sound art 
• Experimentalism 
• Conceptual 
• Avant-garde 
• Microsound

Võib-olla arvustus sellest 5-loolisest taiesest on liig -- albumi ja lugude pealkirjad, kaanepilt ning helid on küllalt ilmekad, et kõik n-ö purki panna. Äkki isegi virsikupurki pista. Aga tahaks siiski lisada mõtteid sellele peenelt fikseeritud hetkearhiivile, mis on olme ja madalasagedusliku eksperimenteerimise sulam. Nõude kolin, metallpurgi kõlin, ruumi kaja, asjade mootoritest kiirgav sahin-kahin. Argisest tegevusest saab tahtmatu (või tahtlik?) sooritus, mis muudab tavalise pärastlõuna ja õhtupooliku peaaegu installatsioonisarnaseks helimaastikuks. Ütleme nii, et tolmune ja vahetu atmosfäär on muudetud helidokumentatsiooniks. See ei ürita olla steriilne ega üleliia viimistletud, vaid laseb mikroskoopilise heli tasanditel hingata. See meenutab vaatlust või soojendavat mälupilti -- nagu jälgiksid kellegi liikumist teises toas, kus iga masina (heli)tegevus on üheaegselt juhuslik ja sügavalt isiklik. Vahet ei ole -- kodumasinatel on oma soolod. Külmkapi madal, äkitsi võimenduv urin, veekeetja keemishetk, pesumasina trumli monotoonne pöörlemine väga aeglasest ülikiireks on tegelikult helilised meeleolud. Emanuel Budka (EB) ei kasuta neid objekte lihtsalt rekvisiidina, vaid laseb neil kõnelda võrdväärsete osalistena. Tuleb rõhutada dialoogi inimese ja eseme vahel: kui keegi teeb köögis müra ja asetab virsikupurgi plaadiümbrisele, ei ole see üksnes inimese tegevus, vaid kokkupuude -- metall riivab pinda, purk kumiseb (vastu)kajast, pind kohtub pinnaga. Need on väikesed mikroskoopilised kohtumised, kus inimene ja masin või ese vahetavad helilist energiat. Aga võib-olla kõige olulisem punkt üllitise man on see, et masinate rütmiline ja ettearvatav surin pakub sageli emotsionaalset turvatunnet. Kodumasinad on ustavad ja usutavad, alati olemas ja loovad taustamüra, mis aitab vältida absoluutset ning tihti ahistavat vaikust. EB pealkirjad ja heli näivad seda vaikset, mehaanilist seltsilist-olemist tunnustavalt. Iseasi, kui sõbralikuks nad jäävad, kui nad on ühendatud netti ning varsti TI-ga mestides. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Marco Lucchi - Psiche abbandonata

Breathe Compilations

• Post-classical 
• Improvised music 
• Neoclassical 
• Art music
• Jazz

Artist: Marco Lucchi

Release: Se Da Lontano

Label: Breathe Compilations

Year: 2016

[Teaser of the day] ʞık - Hupert

Bump Foot

• Electronic music 
• Kraut-techno
• Experimental techno

Artist: ʞık

Release: Wormhole

Label: Bump Foot

Year: 2016

[Teaser of the day] Le Mansarde Hermetique - A Greener Day

• Electronic music
• Progressive electronic 
• Ambient
• Kosmische Musik 

Artist: Le Mansarde Hermetique

Release: Haunted Attic

Label: Petroglyph Music

Year: 2017

[Teaser of the day] elli mia - Vision

• Electronic pop
• Easy listening
• J-pop
• Vocaloid

Artist: elli mia

Release: exonorm

Label: Lost Frog

Year: 2026

[Teaser of the day] Maxime Tanguay - They Read Our Thoughts

Pertin_nce

• Electronic music 
• Industrial techno 
• Experimental techno 
• Avant-techno 
• Dub techno

Artist: Maxime Tanguay

Release: Them From The Sky 

Label: Pertin_nce 

Year: 2007

[Teaser of the day] direwires - eyes singing

Camomille

• Ambient
• Electronic music
• Experimentalism
• Avant-garde

Artist: direwires

Release: V.A. - Demeter weeps

Label: Camomille

Year: 2006

Coolrunnings -- Beko 78 (2011)

Beko DSL/Free Music Archive

• Indie rock 
• Electronic 
• Alternative rock 
• Remix 
• Experimental pop 
• Indietronica 
• Post-psychedelic 
• New Weird America

Kuulasin viimase kahe nädala kodumaiseid muusikakriitikasaateid, kus mängiti paljudele kriitikutele hambusse jäänud Zebra Islandi tagasitulekusinglit "Fool's Gold". Bänd, kes oli pärit sellest ajast, kui chillwave'i ja hüpnagoogilise popi artistid laia kaarega vikerharmooniaid tõmbasid. Kes andsid alust haibiks; aga nagu ikka, haibiti ilmselt suuremaks, et seejärel fenomen hüljata ning tühjaks susiseda lasta. Kapitalistlikust kiirendusloogikast lähtuv ekspluateerimine. Arusaamatuks jäi kriitika, kuivõrd Helina Risti vokaal sisendusjõuliselt kandis elektroonilise uneluspopi kihku edasi. Tänapäeval on igatahes asi, kui artist suudab loos midagi säherdust pakkuda, mis südame alt - viuhti! - läbi käib. Tasuks küll nende uut albumit oodata. Igatahes rohkem kui Friendly Fire'i oma. Knoxville’i trio Coolrunnings - koosseisus Brandon Biondo, Forrest Ferguson ja Elliott White - avaldas 2010. aasta augustis kaks EP-d): „Buffalo“ ja „Babes Forever“ (viimane neist on peadpööritava, ent väga sensuaalse plaadiümbrisega). Sarnaselt Zebra Islandiga olid nad hüpnagoogilise popi servale aeg-ajalt istunud artistid. Siit jõuti edasi Prantsuse netiplaadifirmani Beko DSL, mis peaasjalikult 2009-2011 üllitas iganädalasi kahest-kolmest loost koosnevaid üllitisi. Ning siin see kolmik rokib taas täiega -- avalugu "Midnight Rudy" algab kõrtsis lauldava mistahes spordiklubile pühendatud jaurake-täiega-kaasa kompositsioonina. Võib-olla alguse banaalne kooris laulmine võib tõesti mõnd hanitada, aga üsna pea hakkavad tasapisi sinna sugenema helid ja detailid, mis osutavad jorsirokist teistsugusele kuvandile ja kavatsuslikkusele. Orkestreeringud kasvavad, vokaal muutub ekstaatilisemaks, ent all jooksev lint hakkab vaevumärgatavalt venitama ning trummid võimsamalt lajatama, et töllidele ikka asi kohale jõuaks. Ühendriiklaste kolmik on kahtlemata indi, kuna see ei jää loosunglikkuse tasandile -- siin voolab sisendusjõuline sisu toetatakse. "Brunettes" toob sisse teravamad trummid ja lõikavad kitarrid, milles hüpnoos tuleb pinnale pingestamise ja lõdvenemise binaarse mänguna. Siin avaldub psühhedeelne ja psühhedeelia-järgne ekstaas ja kerge hüsteeria maagilise voona, kuna ilmnevad kerged muutused. Kahtlemata meenub paremate päevade Animal Collective, kes tõmbavad isekeskis sae käima viisil, et seda ülejäänud ilm kaasa ümiseb. Kolmas lugu on Royal Bangsi remiks eelmisest loost. Siin lisatakse eelpoolkirjeldatule ka elektrooniline ämblikuvõrk, mis põimub tihedalt rütmisüntesaatorite müdina ning elektrooniliselt moonutatud vokaaliga. Ekstaatiline ja hull ühtaegu. Tegelikult võib nende voogude vahelt leida veelgi peeneid nüansse ja mõjusaid väljendusviise. Vaid kuulatu! 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Towel - Tapestry

Inpuj

• Electronic music
• Experimental electronica
• IDM 
• Avant-electro 

Artist: Towel

Release: _0 EP

Label: Inpuj 

Year: 2004

[Teaser of the day] Thomas Park - Collage Acoustic Drone 6

Treetrunk

• EAI
• Sound collage
• Avant-garde
• Electronic 
• Micronoise
• Experimentalism 

Artist: Thomas Park

Release: Sound Collage Science

Label: Treetrunk

Year: 2019

[Teaser of the day] Angel Eyes - 70 Crows

Beko DSL

• Dreamwave
• Experimental pop
• Electronic 
• Hypnagogic pop 
• Chillwave
• Ambient pop
• Avant-pop 

Artist: Angel Eyes  

Release: beko_grrrizzly

Label: Beko DSL 

Year: 2011

Tropical Australian Stinger Research Unit – Ex Stinger EP (2008)

Rack And Ruin/Rate Your Music

• DIY
• Lo-fi
• Singer-songwriter
• Alternative pop
• Indie pop
• Art pop
• Dream pop
• Electro pop
• New Weird America
• Free folk
• Psychedelic pop
• Bedroom pop
• Acid pop

Kuuest kompositsioonist koosnev EP peegeldab artisti naiivsust ja mängulisust, mis olid omased lo-fi- ja DIY-skeenele nullindate lõpus ja kümnendate aastate hakul. Odavama otsa süntesaatorid, kohmakad rütmikäigud, heitlik vokaal ning (kohati) avarad kitarrihelid tekitavad nii mõndagi kuulamisväärset -- midagi, mis oma toore olemuse tõttu poleks muidu ehk sündinudki. Rütmide kohal kõlavad süntekad meenutavad oma kõlalt kaheksabitist muusikat, st peaasjalikult tracker-tarkvaraga loodud palu. See on ühtaegu nii tahumatu kui ka rahulik; primitivismist vabandusi leidev, ent samas natuke ka tehnoloogilisest hüpnoosist tiivustatud popmuusika; artist igatahes evib usku oma tegemistesse. Muidugi -- taiese ilmumise aegu olid suured tähed Ariel Pink, Devendra Banhart ja Animal Collective; nende psüühet, esteetilist läiget, sügavat unistuslikkust ning kohati taltsutamatu energia(allika) jälgi on ka siin kenasti kuulda. Samas võib ühendriiklase Thomas Grathwoli mõjusid (elektroonilise) laulukirjutajana otsida natuke kaugemalt – näiteks selliste juurest nagu The Russian Futurists (Matthew Adam Hart), Magnetic Fields (Stephin Merritt) ja His Name Is Alive (Warren Defever). Võib-olla kõige ilmekamalt see ilmneb unistuslikkusest tiines loos „A Few Simple Things to Live By“. Mida rohkem kuulata, seda enam esmapilgul hajusad popmuusikalised pusletükid lähevad sälku ning meeldejäädavus kasvab ja kuulajat enesesse haarab. Üks edu saladuse eeldusi ilmselt peitub vabanemises hi-fi-muusikale omasest steriilsest ja tõsise näoga teostatud produktsioonist. Nautigem siis seda esmapilgul lihtsat meisterlikkust, mis on leidnud oma koha Rack And Ruin Recordsi diskograafias (rrr009). 8.5 (8.0-9.0)

Binder Buta Tót -- Kruhy (1993/2026)

Výlov rybníka

• Progressive rock 
• Avant-prog 
• Post-punk 
• Cabaret 
• Art rock 
• New wave 
• Pronk 
• RIO 
• Fusion 
• Glam rock

Olen mõelnud sellele, kuidas rokkmuusikat saaks kõige üldisemalt ja kõige optimaalsemalt kirjeldada. Üheks võimaluseks oleks vaadelda, kas konkreetne album on ekstensiivne ehk horisontaalne - otsides jõudu ja inspiratsiooni kõrvale hüpates või siis intensiivne ehk siis vertikaalselt süvitsi minnes. Hea albumi puhul eeldan, et on elemente nii ühest kui teisest lähenemisest; nt kuulates käesolevat Tšehhi punti, siis see nõnda kipub olema. Kui 36-minutilise üllitise panin mängima, siis esimese asjana tungis kõrvu helišabloon, mis tekitas mõtte -- et oh issake küll, jälle see paganama utreeritud post-pungi šabloonist välja kasvanud sünteetiline new wave-hüdra. Kõige hullem postpungi puhul - mis eriti kinnistus nullindatel - kui tunti säherdust žanrit nimega post punk revival, mille bändidega oli võimatu kohaneda. Kuulasin hiljuti Interpoli kolmandat taiest "Admire To Love", siis sain üksnes kinnitust selle produktipotentsiaalist ehk juba eos kõngenud rokkmuusikast. Hämmastav, et siinkirjutajast natuke vanemad eakaaslased tollal säärast koolnukangestust suvatsesid toota. Tagantjärele 70ndatesse ning 80ndatesse vaadates olid ka paljud praeguseks üleshaibitud pundid suht igavad. Kas näiteks The Cure, The Sisters Of Mercy and Siouxsie and the Banshees on olnud väärt seda haipi, mis neid saatnud on? Cocteau Twins, PIL, Durutti Column, A Certain Ratio, Bauhaus, Joy Division kahtlemata olid väärt. Kõige erilisemaks erandiks vaieldamatult oli The Fall, kelle muusikas oli tugevalt tee-seda-ise-esteetikat, millest ammutati jõudu ja inspiratsiooni, mis kandis punti läbi mitme kümnendi. DIY-esteetikast lähtunud grupid kaldusid enamasti katsetamise siksakilisele teele, mida mingil hetkel saatis (esteetiline) edu. Aga jah, mu esmane mulje tšehhidele oli veidi ennatlik, kuivõrd siin läheb üsna ruttu progelikuks nuudeldamiseks -- palju akordi- ja helimustrite vahetusi; isegi siis, kui see nuudeldamine on juba varasemast tuttav, siis näikse siin-seal olevat piisavalt saadet, et kohe teisele lainele ümber lülituda, samas säilitades piisavalt sügavust. Pööraseimatel hetkil meenuvad Ühendriikide non gratad The Residents ja Tuxedomoon ning Briti avantprogepundid nagu Henry Cow, Art Bears, Univers Zero, ent kindlasti on neil jagada ühisosa ka Mael-vennakestega. Siin on kabareelikku tumeda ja glamuurse sentimendi segunemist, aga kohati flirditakse ka keldi folkpungi ja motoorse apatši-rütmiga Neu! kiiluvees ("Onanie"). Tuleb möönda, et isegi siis, kui saksofon Lukáš Georgievi esituses võimsalt undab, ei tunne kuulajana sugulust esmajärjekorras mitte niivõrd higiste fusion-meeste kui söakate progerokkaritega, kes eelistasid end siseruumidesse pagulusse saata. Väärt kraam. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Selfmademonster - I didn't. I'm dead

Arhiva7

• Electronic music
• Post-industrial 
• Industrial techno
• Avant-electronica 

Artist: Selfmademusic

Release: Somemonstersneverdie OST

Label: Arhiva7

Year: 2005

[Teaser of the day] Dotter - I got to do anything

• Alternative rock 
• Indie punk
• DIY 
• Indie rock 

Artist: Dotter

Release: VA - Silke 2000

Label: n.UR-Kult

Year: 2000

[Teaser of the day] Adolf Plays The Jazz - Ungdomshuset

InTakt 

• Post-rock
• Alternative rock 
• Psychedelic
• Shoegazing

Artist: Adolf Plays The Jazz

Release: Dirty Waters 

Label: InTakt 

Year: 2009

Moondur @ Dreamscape, Paavli 10.02.2024 (2025)

Trash Can Dance

• Experimentalism 
• Live 
• Avant-garde 
• Abstract 
• Micronoise 
• Reductionism 
• Experimental electronica 
• Psycho-acoustic 
• Sound art 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Drone

Moonduri ehk Raul Kelleri laivesinemine Paavli Kultuuritehases hõlmab kaht kassetipoolt -- 27- ja 20-minutiliste massiividena. Ilmselt natuke tänu formaadile ning suures osas huvitavale muusikale möödub aeg kiiresti. Pärast seda, kui kassetikas parandusest läbi käis - mis läks maksma maki algse hinna -, olen muutunud kassettide kuulamise osas alalhoidlikumaks. Kuulamata ei saa samas jätta, kuna lõviosa lintidest on tulnud Trash Can Dance´i märgi alt. Iseäranis isuäratavad on spreivärviga kaunistatud laivesinemiste seeria üllitised, mille alt on tulnud siiani ainult puhast kulda. Erandiks ei ole ka Kelleri oma, mis kõlab kui põlevkivist valmistatud helipea loetava informatsioonina, millest mustab miilavat energiat, millest aeg-ajalt pudenevad väljapoole killukesed ja tükikesed. Ehk midagi miniatuurse musta augu sarnast, mis ennast täis imenuna öögib lõpuks midagi välja. Madal müdin, signaalide ähmasus ja selgus segunemas ning vaheldumisi pinnale kerkimas; mistõttu selguse huvides tuli toa aken sulgeda, et tänavalt kostuv liiklusmüra - iseäranis kiirabi undamine - ei tekitaks kohatut informatsiooni vahetust ja ähmastumist. (Kuigi esimesel poolel hetkeks läbib masinat - lennukit - meenutav heli, mis intrigeerivalt selgepiirilisest muutub ähmase(ma)ks -- justkui lennuk kadunuks pahaendeliselt radariekraanilt). Kui lindi esimene pool näikse kompivat, siis teisel keeratakse pöördeid kõrgemaks (selle muusika ja konteksti tähenduses mõistagi). Hetktõrkelise informatsiooni edastamine allub kiirendusele, mis mingil hetkel (kuni võiduka lõpuni) rüsijääna hakkab kuhjuma - muljuma ja murduma hüpnootiliselt - tekitades tektoonilisi vibratsioone. (Mõtteist käis korraks läbi isegi sõna "ilus", ent taipasin kohe, et see ilmselt ei ole säherduse muusika kirjeldamiseks kuigi kohane. Või siis ikkagi osaliselt on). Sisendusjõuline protsess kiirendamisest, pidurdamisest ja lõpuks vaibumisest -- mida paremat siin maamunal inimeste seast ikka võiks tahta! 9.0 (9.0-9.5)

7F7F7F -- Opus manuum humanarum (2026)

Mahorka/Bandcamp

• Noise music 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 
• Drone 
• Experimentalism 
• Death industrial 
• Rhythmic noise 
• Power electronics 
• Freeformfreakout

Kui räägime müramuusikast, siis reeglina mõtleme liialdustest -- ülevõimendatud helitugevusest, žanrilistest ja teemavalikulistest perverssustest, soovist alandada ja moonutada autoriteetseks muutunud peavoolumuusikat. Ehk midagi veel. Eks see paratamatult tähendab ka piiride seadmist, kuivõrd millegi olemise eelduseks on piiritletus -- tänu piiridele ollakse olemas. Müra ideaal siiski oleks piiritlematus olesklemine -- olles ilmselt ebamäärane, ebameeldiv, eemalepeletav, segadust tekitav, valulik. Kuigi on usutav, et müramuusikud püüdlevad ka samas suunas, siis informatsioonihulga haaramatuse tõttu tuleb teha valik, mistõttu vastav muusikaline idee hälbib päris-müra mõistest. Piirata narratiivi ja teatud valikute tegemisega -- ei ole võimalik 45 minuti ja 45 sekundi vältel katta kõiki teemasid - lihtsalt nii see on. Käesoleva narratiiviks on arusaam, et nälg, hirm, külm ja valu on olnud inimarengu katalüsaatoriteks. Sellega tuleb nõustuda möönduseni -- kuni teaduslik progress ideologiseeriti. Nagu kirjutab tabavalt Hasso Krull ajalehe Sirp viimases numbris, siis praeguse hüpnokraatia ja hüpnosfääri - mille keskmesse on tõusnud suurtele keelemudelitele toetuv tehisintellekt - vundament peitub progressihüpnoosis. Selgelt kombatavad ideoloogilised juured võib viia tagasi Prantsuse positivisti August Comte'ini, kelle loosungiks teatavasti oli kord ja progress. Hüpnoosi mõte ei ole midagi saavutada peale hüpnoosi jätkumise. Progressihüpnoos tähendab pimedat usku, et areng on iseenesest hea ja ülim väärtus -- isegi kui seda näha ei suudeta ning isegi kui see näikse kahjulik. 7F7F7F seda ei eitagi, kuivõrd ta möönab - vähemalt vihjab -, et säherduse tsükliga kaasnevad - vähemalt madalamates fraktaalides - kannatused. Ei suudeta õppida oma vigadest, varasemate ohvrite järglastest saavad kurjategijad, vanadele haudadele maetakse millalgi peale. Artist möönab vastandite vajalikkust, sest sellest tekib dünaamika, mis vastandlikel fenomenidel põhinevatel tsüklitel võimaldab edasi rulluda, edasi kesta. Asjassepuutuv küsimus on, et kas fenomenid igaveste masinatena veerevad lõputult edasi või on tegu vähetootlikega, mis põletavad piiratud ressurssi. Pigem näikse, et progressikütus lõpeb paraku kunagi, koos sellega ka hüpnoos. Kunagi Lõuna-Eestis ühelt mehelt küsiti lihase ema matustel -- ütle ka midagi ema mälestuseks! Poeg ohkas vastu, et mida siin ikka enam öelda: munn ja lõpp! Käesolevat taiest lükkab edasi kõrge oktaanarvuga kütus, mistõttu selle intensiivsus vajutab kuulaja hinge tuntava jälje. Aga jälg talletub sinna siis, kui helipurse on lõppenud ning on settinud arusaamist võimaldavad piirid subjekti teadvuses. 8.5 (8.5-9.0)

Charles Premier -- Les éclats rebondissent (2018)

Alter Sonic/Archive/Bandcamp

• Microtonal 
• Glitchtronica 
• Avant-garde 
• EAI 
• Reductionism 
• Electro-acoustic 
• Micronoise 
• Experimentalism 
• Drone 
• Psycho-acoustic 
• Abstract

Vaadates käesolevat plaadiümbrist tuleb paratamatult rääkida öisest unenäost. Unenägu oli märkimisväärne seetõttu, et jäi eredalt meelde ning teiseks seetõttu, et nõnda õõvastavat ei ole vist kunagi näinud. Seisin kõrval, kui haiglasse klaasvitriini juurde tuli kümmekond seitsme-kaheksa-aastast last, kes rääkisid üksteisele, et näed, selles kaunis urnis on minu ema; aga selles urnis puhkab minu ema. Sellega seoses mõtlesin, et ei ole tänapäeval kerge noor olla; eriti siis, kui sind tabavad säherdused saatuselöögid. Katrin Lust oma viimases saates rääkis noorte Emexi-gängist, kes terroriseerivad teisi. Juhtum ennekõike indikeerib täiskasvanute tegematajätmisi ja väärkäitumist ning ühiskondlikku pingeseisundit; samas absoluutselt õigustamata isikuvastast vägivalda nii eakaaslaste või täiskasvanute vastu. Mida politsei seal väga teha saab -- politsei lähtub etteantud seadustest; nende ülesandeks ei ole kasvatamine, õpetamine ega karistamine. Rohujuuretasandi kujundamise vastutus on teiste õlul. Mingisugused (väär)teod paratamatult on osa juba kasvueaga seotud sotsiaalsest ja psüühilisest riitusest, et sealt juba normaalselt võiks edasi astuda. Muidugi on ka vastupidiseid näiteid, aga lõviosas kulgeb asi õiges suunas. Parem säherdust arengujoont pidi kui vastukarva. Muusikas ja kunstis õnneks võimalik vägivald ei pääse maksvusele -- õieti esteetiline vägivald ei oma ühisosa füüsilise vägivallaga, kuigi psüühilise vägivallaga ilmselt esineb kattuvust. Ainuüksi seetõttu, et mittemeeldiv muusika avalikus ruumis - sõltumata žanrist - mõjutab negatiivselt konkreetse subjekti ajukeemiat ja mõttestruktuuri. Ligi 100-minutilist taiest kuulates tuleb nentida, et siin on hillitsetust ning vagadust - seesmiste pingete maha surumist -, mis vägivaldselt ei lahvatagi (erandiks ainult "Vers la source'i" keskmine osa ja teine pool). Tõsi, on küll tajuda, kuidas entroopilistes kihtides aeg-ajalt kaosekihid kipuvad paisuma ning isegi õrnalt lahvatama, aga kokkuvõtvalt sinna granulaar-digitaalsesse monokroomitud klaaspärlimängu asi kipubki jääma. Mikroskoopilise müra, redutseeritud elektroakustilise improvisatsiooni ning abstraktse helikunsti ühisosaline ja eraldi harudena jooksev tulem enam-vähem võrdsetesse proportsioonidesse jaotatuna ilmneb 13-loolisel üllitisel. 7.5 (7.0-8.5)

[Teaser of the day] Walter Fini - Insects

Nostress

• Art music
• Experimentalism
• Modern classical 
• Post-classical 
• Avant-garde 

Artist: Walter Fini

Release: Nostress Netlabel Anniversary Compilation Vol.6 - A.A. VV. The Bored Tingling Of The Immortal Humanoid

Label: Nostress

Year: 2017

[Teaser of the day] Trevelyan - Prometheus

• Progressive rock
• RIO
• Avant-prog
• Art rock

Artist: Trevelyan

Release: The Ancients' Wisdom

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2026

[Teaser of the day] Cristián Vogel - Un-Falling

Pueblo Nuevo

• Electronic music
• Avant-garde
• Experimentalism
• Electro-acoustic
• EAI 
• Acousmatic music 

Artist: Cristián Vogel 

Release: Levitationism

Label: Pueblo Nuevo 

Year: 2025

Daniel Maze -- Wounded Animals (2006)

Sinewaves

• Glitchtronica 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Electro-acoustic
• EAI 
• Experimental electronica 
• Micronoise 
• Avant-electronica 
• Ambient 
• Abstract
• Sound art

Mulle rääkis ülikooliõpingute ajal arstiharidusega praktilise filosoofia õppetooli dotsent Valdar Parve, mida tegelikult tähendab stress(iseisund). Ta rääkis seda ajal - nullindate esimesel poolel -, kui stressi kuputi samastama depressiooniga ehk kasutati vale võrdlust. Ta illustreeris stressi mõistet haavatud looma näitega -- kui hirv veritseb ühest kohast - kaotades verd -, siis organism pumpab kompensatsiooniks verd teisest kehaosast sinna asemele. Ühe lemmikkanadalase Daniel Maze'i (DM) pikast, 32-minutilisest loost koosnev üllitis Itaalia eksperimentaalelektronmuusika netiplaadifirma Sinewavesi all on ilmselt artisti kõige toorem ja krobelisem kümnekonnast taiesest, mida ta üleüldse üllitas nullindatel ja kümnendate algul. Siin on peenhäälestatud mikroskoopilist müra, millele millalgi järgneb suht primitiivne, ent nakkav meloodiakäik; see omakorda mingi hetk teiseneb majesteetlikuks helisõlmeks, mis hoolimata - või just tänu sellele - teravatest servadest hoogu leides on efektiivne. Meeldib mõelda, et DM on astunud senisest hubase interjööriga ruumist kuhugi väiksemat mõõtu rõskesse tootmistehasesse, täis tööpinke ja -riistasid, täis pimedaid nurki ning tuhmi valgust. Surveõhuvasarate, kuvaldade, relakate, pinnalihvijatega jms püüavad aimata kultuurseid maneere. Peenetundelisus ning kõiksugu heale maitsele vastavad austusavaldused ja elegantsed kummardused - õieti DM enda loodud standardite poole kummardamine - on siin embrüonaalses faasis, mida kiht-kihi haaval delikaatsemaks ihutakse. Või täpsemalt -- kuulaja ise korduvate kuulamistega seda lihvib ja kihtidesse seab. Kohati see meenutab apokalüptilist faasi, kui kõik on mutta mattunud ning muda kuivades maapind koorikutena hakkab vabisema ja võbelema. Seda võib kuulda kompositsiooni esimeses pooles. Sinna juurde lisanduvad elektromehaaniliste masinate tekitatud mullid ja krõbinad, mis loovad nii distantsi kui saadet. Peaasjalikult viimases veerandis on kuulda ka vankuuverlasele iseloomulikku ämbientmuusikat hetktõrkelisest mikrokosmosest ümbritsetuna, millesse sisenevad ka laserite tulistatud kiired. Kõige inetabasem moment saabub kompositsiooni keskel - täpsemalt 16.19, kui minuti vältel kuulaja saab osa Daniel Maze'i teistest üllitistest tuttavat taevastest kaarikutest pudenevast helimaagiast. Ka see taies on väga hea, ent siiski haavatud seisundist lähtuv ning seda ilmekalt demonstreeriv. 8.5 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Humanfobia - Mr.C Doppelganger (Tulpa Version)

Dawn of Darkness

• Drag house
• Avant-electronica 
• Electronic music
• Experimental electronica 
• Conceptual
• Witch house
• Newbreed 

Artist: Humanfobia

Release: V/A - Welcome to Twin Peaks

Label: Dawn of Darkness 

Year: 2026

[Teaser of the day] Düsentroop - Gustaw Klimp

• Hardcore punk 
• Punk rock 

Artist: Düsentroop

Release: Düsentroop

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025 

[Teaser of the day] Andrew Weathers - King Hell Ice, Black as the Grave, Slick as Glass

• Art rock
• Post-rock 
• Alternative rock 

Artist: Andrew Weathers 

Release: Guitar Man Whirligig

Label: Futurerecordings/Bandcamp 

Year: 2018

Psyché Pelik + Valérie Bourquin + Yoshiwaku Mushotoku -- La Journée Sans Fin De La Femme (2026)

Le Colibri Nécrophile

• Krautrock 
• Lo-fi 
• Post-psychedelic 
• Avant-garde 
• Sound poetry 
• Electronic 
• Industrial music 
• Psycho-acoustic 
• Improvised noise
• Sampledelic 
• Experimentalism
• Radiophonic art
• Freeformfreakout 
• DIY 
• Psychedelic 
• Drone 
• Improvised music
• Dada music

See on 7-looline taies salvestati laivülesvõttena naistepäeval käesoleval aastal Dole's, Prantsusmaal. 142-minutiline album on pühendatud kõigile meeste ohvritele, kusjuures üllitise pealkiri prantsuse keeles osutab naise lõputule päevale. Kolm artisti moodustavad sõpruskonna, olles loominguliselt seotud Le Colibri Nécrophile-nimelise netiplaadifirma juhi Ed Endiga, kes nende muusikat järjepidevalt on üllitanud oma brändi all. Samas, kes konkreetselt ühe või teise projektide taha peitub või kuidas projektid üksteisega kattuvad, on mõneti jäänudki meeldivalt arusaamatuks. Siin hiigelalbumil on nii improt kui krautrokki (iseäranis Fausti - kelle klassikalisse koosseisu kuulus teatavasti prantslane Jean-Hervé Peron - ning Neu! teise albumi omi), nii oietesse kui ebamäärastesse häälutustesse mattunud helipoeesiat. Ka säherdune vana kooli industriaalmuusika dadaistlikust kaldest jõudu ammutanud punt nagu Big City Orchestra - kellele miski ei olnud püha ega patune võõras - tuleb seda taiest kuulates meelde. Üks pikantse pealkirjaga kompositsioon "Bernard Cantat n’a pas de regret" osutab lauljale Bernard Cantatile (Noir Désir), kes mõrvas 2003. aastal oma partneri Marie Trintignanti. Neid peaaegu kahte ja poolt tundi iseloomustab atmosfääriline, raske, korduv ja tihti ebamugav, ängistav helikeel -- igati tüüpiline sellele tee-seda-ise müra/ improvisatsioonilise industriaalmuusika skeenele. Tahtes vaimusilma kujutlust sellest muusikast pange kokku Faust, magnetofonilinte pilastav Neu! ja Big City Orchestra; või veelgi parem -- nende artistide elavhõbedalikult stabiilne potentsiaal liikuda ükstaspuha kuhu suunda, mis vaimustab, mis raputab, mis kohati lööb suisa tummaks. " Gaslighting In Angel Street" on kolmiku versioon tehnost, et see on pealkirjaga resoneeruvalt tegelikult tehnohäma. See paganamalt lõbus vokaal kõlab kui gollumid pääsenuks Valges Majas kantslisse lorama. Kõikjalt hakkavad erinevad heliimpulsid sisse murdma, tekitades mulje, et eelpoolnimetatud objekt on paisatud keerisesse, olles kohe laiali lagunemas. Siin ei tule mõelda üksnes ühtede või teiste helielementide kasutamisele ja nende kõiksugu kombinatsioonidele, vaid ka labiilsust ilmutavale keskkonnale, mis mõneti meenutab modulaar/analoogsüntesaatorite füüsilise keskkonna faktoritest tingitud kapriissust. (Olles videot, milles Jean-Michel Jarre katab esinemise ajal jopedega kinni elektroonilisi instrumente, võib nentida teatavat sarnasust bioloogiliste olenditega). Nõnda et helipilt - isegi kui kohati tundub, et üsna muutumatu - on tegelikult pidevas muutumises samaaegselt või seriaalselt rakenduvate tegurite koosmõju tõttu. Lindid lisaks venivad ja kiirendavad, laienevad ja tõmbuvad kokku. See muusika kõlab nõnda nagu homset päeva ei tuleks. Võib-olla ei tulegi -- kust ja kuidas me seda teame? 9.5 (8.5-10)

[Teaser of the day] Femii - Melancholy

Soisloscerdos

• Electronic music
• Tekno
• Techno pop
• Hi-NRG

Artist: Femii

Release: No Dust

Label: Soisloscerdos 

Year: 2024

[Teaser of the day] Ilia Belorukov & Vasco Trilla - Bronchi

• Electronic 
• Post-psychedelic 
• Improvised music 
• Avant-garde
• Experimentalism
• Electro-acoustic
• EAI 
• Improvised noise 

Artist: Ilia Belorukov & Vasco Trilla

Release: Hog Rubber

Label: Plus Timbre

Year: 2026

[Teaser of the day] Tangtype - Qudra

No Type

• Electronic music
• Avant-garde 
• Glitchtronica
• Acousmatic music 
• Experimental pop

Artist: Tangtype

Release: Flake Out 

Label: No Type 

Year: 2007

The Jesus Fish Experience -- Magnitudes Of Infinity (2011)

Argali/Bandcamp

• Psych-rock 
• Ambient noise 
• Avant-rock 
• Drone rock
• Space rock 
• Ambient rock 
• Trance rock

Kaks lugu, ajaliselt ei rohkem ega vähem kui täpselt 34 minutit. 34 minutit eksperimentaalset helikunsti, nii müralähedases seisundis kui rokkmuusikalises fluidumis. Muusika, mis klopib helilained vahtu soovis resoneeruda ilmaruumi lõpmatu vibratsiooniga. Võimsale kitarri ja bassi amplituudile lisandub ka dešifreerimatu mitmehäälse vokaali amplituud, mille palves väljenduv meeleheide peegeldab nii igatsust isakuju järele kui arusaamist paratamatust hukkumisest. Isa on kusagil, isa mängib peitust, isa ei lase lapsi enda lähedale. Tohutud distantsid eraldavad ilmaruumis taevakehi, seal kusagil on veel mustad augud, tugev radiatsioon väljaspool Maad kisub lahti liigestest. See on valus, see on hirmutav, see lunastamatuse tundmus ripub Demosthenese mõõgana inimese kõigi tegemiste kohal. Paneb pead vastu seina peksma, juukseid välja kitkuma, näppe murdma. Kuidas sellest muidu saakski vabaneda kui mitte kõiki negatiivseid tundmusi helikeele vahendusel välja paisata! Igati veenev eneseunustusse nuudeldamine elik varjatud enesepiitsutamine leiab siin aset. Hetkel on tehisintellektile pandud suured lootused; näib nõnda, et messias on küll kohal, aga ta on veel eeldatavalt lapseeas. Kas juhtub sama, mis juhtus Naatsaretlasega, et lüüakse lõpus risti? Mida muud see peegeldab kui seda, et inimkond on kriisis, mänginud end majandusest ja masinast koosneva mooloki altarile. Meeleheite suurt ja pahaendelist määra peegeldab teadvustatud tõik, et tehisintellekti areng võib viia viimase singulaarsuseni, mis omakorda võib tähendada vaenulikkust oma looja(te) suhtes. (Tuletaks taas meelde Naatsaretlase saatust). Tundub, et taolistes kriisisituatsioonides tõuseb reljeefselt esile tugev - et mitte öelda - maniakaalne usk. Äkki piisab varasematest usu objektidest õiges kontekstis? Siis asi ei paistagi nõnda karmina. 8.5 (8.0-9.0)

Okemyshi -- Ottomuff EP (2005)

Urban Sprawl

• Jazzstep 
• Drum and bass 
• Electronic music 
• Avant-garde 
• Drone 
• Breakbeat 
• Dark synth 
• Progressive electronic 
• Sampledelic 
• Neoclassical 
• Abstract 
• Experimentalism
• Nu jazz

See 4-looline üllitis on välja antud nullindate keskel eriilmelist muusikat väljastava Ühendriikide Urban Sprawl Records-nimelise netiplaadifirma all, kuigi artist Lukas Kadlec pärineb Tšehhimaalt. Siin kohtuvad kahes loos jäts ning trumm ja bass, ent vahelduse mõttes - kuigi reljeefse eristusena nii stiililiselt kui emotiivselt - on siin ka moorakarvalist droonimist neoklassitsistliku pahaendelise hoiakuga. (Seda sektsiooni esindavad "Only" ja "Account42"). Kuigi plaadikirjelduses on ühe kategooriana välja toodud ka IDM-i, siis pigem on see mitte žanri tähenduses, vaid käsitööoskust, indu, kihku ning inspiratsiooni metatasandil sildava elektronmuusikana. Kindlasti ei oleks kuidagi ülehinnatud antud tähenduses kasutada selle helindi kohta osutust "intelligentne tantsumuusika". Juhul kui rääkida kõige esimesena mainitud žanrist, siis jazzstepi pioneeridena kerkivad esile Nils Petter Molvær ning Courtney Pine. Kuigi nimetatud suurkujud näitasid jätsu ja tollal kaasaegse elektroonilise (rütmi)(bass)muusika sulandumise potentsiaali, siis selle ristumise võimalikkus muutus ahtaks suht ruttu. Jazzstep kippus 2000. aastate keskpaigaks oma vormelitesse kinni jääma, talletama oma maneerlikkust ennem, kui oli selle ausalt välja teeninud. Jätsu energia tuleb tänapäeval esile ennekõike müramuusika, hetktõrkelisuse ja elektroakustikaga liitu tehes, mis lirtsub, võdiseb, kriuksub ja vigiseb äkiliste pöörete, põikiliikumise ning massiivse masinavärgi raskuse all. Tšehhil on trummi ja bassi tahud ristatud jätsu ning sujuvuse võideks oleva sämpledeelse elemendiga (nt üheks aspektiks näikse olevat mööda maanteed kihutava auto helinope, mis ilmselgelt pühitseb ka Kraftwerki esteetikat). Loos "Speed Lights" on pillerkaaritamist laia kaarega -- siin on ehtsat naeru, siin on siirast lustimist, siin on karnevalilikku tunnet. Samas -- kas simulaakrumis üleüldse saab olla midagi ehedat ja tõe(li)st? Samas mingisugustele tõevalemitele see ju osutab. Kuidagi niimoodi nagu Platonil varjud ehk näivad tõelused peegeldavad selle taga olevaid pärisasju ehk ideid. Pärisasjaks on ka tunne, mis neist mustritest ja mudeldatud rütmistikest kuulaja hinge kerkib. Isegi kui see on abstraktne rütmivada ("Only" ning "Account42" progressiivne järelm), mis pigem tahtlikus piiratuses - või varjulejäämises - ärgitab kuulajat kaasa mõtlema. Ning seda essentsi igatahes kerkib süvistest kihtidena, kuivõrd aluseks olevaid algoritme-algorütme aktiveerivad erinevad lülitid. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Floating Mind - Straight Of Trance

MonoKraK

• Post-disco 
• EDM
• Electronic music
• Tech-electro 
• Techno pop
• Tekno

Artist: Floating Mind 

Release: Trancadelic

Label: MonoKraK 

Year: 2024