[Teaser of the day] Orgonon Sound Machine - They Were Women And Men

Soisloscerdos

• Electronic 
• Experimental pop
• Motorik
• Ethnotronica
• Krautrock 
• Post-psychedelic 
• Art pop 

Artist: Orgonon Sound Machine

Release: A Journal From The Borderline 

Label: Soisloscerdos 

Year: 2020

Blue Roadways -- Good Morning (2025)

Jantar

• Ambient 
• Chilltronica 
• Electronic 
• Ambient drone

Suur, ent ajahambast puretud talumaja -- mis on ehitatud madalate uksevõlvidega, et sisenejad koogutaksid nii pererahva kui Looja ees. Hoonete kompleks laial maa-alal, mis on näinud sajandeid ning paljusid põlvkondi siin sündimas ja maiset teekonda lõpetamas. Ent päike on alati hommikuti tõusnud vastavalt päeva pikkuse muutumisele ja aastaaegade vaheldumisele. See on üks ütlemata kindel asi näha sõber päikest tõusmas ning õhtul loojumas. Võiks ju seda kolmeloolist samuti sildistada kontseptuaalsena, ent selleks näib põhjus liiga triviaalsena. Õigem oleks öelda, et asi on püha, mis sõltumata teaduslikust kirjeldusest, narratiivi löövusest või inimese tõlgendusest nõnda on säetud. Siis, kui hiigelhaid- ja sisalikud merd kündsid ning inimene oli pelk säde Kosmilise Demiurgi silmis. Orel, millel seda ettevõtmist ellu viiakse, on kohati kaebliku katedraalioreli kõlaga, andes asjale sellest maailmast väljapoole jääva tundmuse. Samas instrument näikse olevat tolmune ja kulunud, visates sisse vibreerivaid vimkasid, andes tunnistust selle elu kaduvusest pinnal, millel kasvavad ohakad, orashein ja nõgesed. See on kõlakeha, mis ei käsitle mälu mitte staatilise säilivuse, vaid elava, hingava materjalina, mida saab taasavastada ning millele saab anda uue elu, kehastades valuliku rõõmu hetki ja vabadust nautida üllatusi. Esmapilgul primitiivne taies peidab endas märksa-märksa enamat. Primitiivne pinnas kannab sageli viljakat saaki seetõttu, et oldaks lepitud vähesega, nii et iga külluse episood ei tunduks iseenesestmõistetavana ning seetõttu pakuks rõõmu. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Chichilcitlalli - Tape 0029

• DIY
• Experimentalism 
• Electronic
• Lo-fi 
• Ambient 

Artist: Chichilcitlalli

Release: The Missing Tapes

Label: Elemental 95/Virtual Soundsystem  

Year: 2018/2025

[Teaser of the day] Fabio Keiner - The Rape of Thetis

Jamendo

• Sound poetry 
• Electronic 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Abstract
• Avant-garde 

Artist: Fabio Keiner

Release: Adamastor

Label: Enoughrecords 

Year: 2025

Tim Hecker -- Mirages (2004)

Alien8/Bandcamp

• Ambient 
• Hauntology 
• Experimentalism 
• Post-classical 
• Drone 
• Electronic 
• Avant-garde 
• Sound art 
• Ambient drone 
• Microsound 
• Musique concrète 
• Shoegazing

Kanadalase Tim Hecker'i kolmas stuudioalbum "Mirages" on intuitiivses tunnetuses jõudnud sisuliselt maksimumini -- kusagil lähisarktilises kliimas habraste elektriliinide hingeelu kaardistamas. Arusaadav, et kaardistajaks on subjekt, mistõttu see piiritlemine peegeldab mõju tegijale endale. Samuti annab aimu sellest, kuidas isiksus muutub seesuguses äärmuslikus keskkonnas nii mentaalselt kui psühhiliselt (aga ka füüsiliselt). Üle tohutute väljade on välja venitatud subjekti närvid ja ganglionid. Kaardistaja seesmine kliima on muutunud. Kas päevase ereda valguse ja pärastlõunase varju mäng arktilistel väljadel või Hudson'i lahe tohututel jääväljadel muutub fatamorgaanaks, ajades reaalsuse ja väljamõeldise lootusetult sassi? Kohati kõlab heli murdumisena läbi paksu jääkihi -- või jääb see pelgaks kujutelmaks või soovmõtlemiseks. Näiteks kompositsioonis "Aerial-Light Pollution Orange" hakkab kuulaja mikroskoopilisest mürast eraldama mikroplahvatusi ning orkestreeritud helindeid (mis näikse koosnevat happelistest oreliakordidest ja paisutatud-pikendatud nootidest). Kõik see kandub üle järgmisesse taiesesse ("Non Mollare"), milles mikroplahvatuste kõrvale jätmisele vaatamata kummituslik pinge säilib -- justkui oleks kuulaja mässitud soojasse udusulgtekki, sellal kui kuulajat näpistab näost temperatuur 50 kraadi alla nullipügala. Seda 11-loolist taiest kuulates tuleb nentida, et see on kingapõrnitsemismuusikale sama lähedal kui ämbient- ja droonmuusikale. See määratleb stiililiselt ümber tohutut pinget võimendite ja muundurite taga. Samavõrd kujundlikult võib kõike seda ette kujutada survena jää all ("Counter Attack"). Samavõrd kui autor väljendub esteetiliselt - sümbolite kirjeldamise keeles -, samaga mõõdab ta sagedustele tektoonilist survet rakendades. Kõik see on kummituslikku laadi taju moonutamine väliste impulsside ning kompositsioonilise tarkusega afekteerides -- reaalse ja fiktiivse, sooja ja külma, olemasoleva ja puuduva vahel. 9.5 (9.0-10.0)

Philippe -- Demasiado Personal EP (2006)

Pueblo Nuevo

• Minimal techno 
• Electronic music 
• Experimental techno 
• Click techno 
• Deep techno

Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo algusaegadesse jääv üllitis põikleb etteaimatavat lineaarsust nüansirikkama fraktaalsusega rütmi ja tekstuuri suhtes. Kahtlemata on selles ka etteaimatavust - vastasel juhul ei kasutaks seesuguseid žanrimääratlusi nagu ülal on välja toodud -, kuid esmakuulamisel mingi osa rütme võib tunduda tavalisena, siis sügavam pilk madaltaktis põrkavate poolrütmide ja elektrooniliste efektide meisterliku kasutamise - mis ei toimi pelgalt ornamentika -, vaid õrna kohalolu ja entroopilise embuse oluliste elementidena. Need trikid on mehhanismid, mille abil kuulaja tõukub loomise interaktsioonide ja loogika labürinti. Kompensatoorne mehhanism on intuitiivselt tajutav -- vaevukuuldavate ja -aimatavate klõpsude, kaja või hoolikalt sihitud efektidega, luues pidevat voolavust ja stabiliseerimise seisundit. See on sarnane keerulise süsteemi vaatlemisega, kus algtingimused, kuigi pealtnäha lihtsad, viivad ettearvamatute, ent lõpuks hüpnootiliste tulemusteni. Meid lennutatakse pingutuseta klikkiva minimalistliku tehno teravast, peaaegu kirurgilisest täpsusest, kus iga löökpilliimpulss tundub faasiruumi diagrammil eraldiseisva punktina, süvatehno sametiga polsterdatud kaevupõhjade sügavustesse. See üleminek ei ole järsk; see on järk-järguline lahtirullumine, kummaline atraktsioon, mis tõmbab kuulaja oma orbiidile. Elektroonilised efektid toimivad nagu kaarlambist kiirgav valgus, mille stiilide nõgusad peeglid koondavad eredaks kiireks. Nad valgustavad aluseks olevaid struktuure, toovad esile peeneid nihkeid helimaastikul ja loovad rütmiliste võnkumiste keskel selguse hetki. Iga elektrooniline paisumine, iga filtreeritud nihkumine tundub süsteemis nagu häiritus, mis muudab hetkeks trajektoori enne, kui aluseks olev rütm taas peent mõju avaldab. See 5-looline EP on tunnistus elegantse häiremomendi jõust. See on helimaastik, kus rütmi puudumine on sama oluline kui selle olemasolu ning kus elementide koosmõju loob kuulamiskogemuse, mis on nii intellektuaalselt stimuleeriv kui ka intuitiivselt kaasahaarav. Philippe ei mängi lihtsalt muusikat; see loob dünaamilise süsteemi, mis eksitab kuulaja oma keerukatesse tagasiside ahelatesse. 8.5 (8.0-9.0)

R$kp -- L’EAU LOURDE - Vemork / Mazingarbe (2025)

Mahorka

• Synth-wave 
• Dark electro 
• Dark ambient 
• Progressive electronic 
• Kosmische Musik

Edela-Prantsusmaalt pärit R$kp'i 14-looline taies on inspireeritud kahest militaar(teadus)ajaloolisest tahust, millest üks leidis aset enne teist maailmasõda ning teine külma sõja raames. Mõlema tuumapommi arendamise episoodi man oli asjasse segatud Prantsusmaa, seistes vastu kahe totalitaarse režiimi - natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu - tugevnemisele. Muusikaliselt on üllitis liikumine varjulise ja päiksepaistelise, sünge ja eepilise vahel. Joviaalsus ja pompöössus on prantslaste muusikas alati olulisel kohal seisnud -- küsimus on vaid selles, et võetud poosid oskuslikult välja mängitud saaksid, et pompöössusest tulenev esteetilisus ei jääks loomeprotsessi katalüsaatorina jääkidena häirima. R$kp'i muusikas on düstoopilist tundmust, mis seguneb futuristlike sündiprogressioonidega (võrreldav Jean-Michel Jarre'i omadega). Futurismi esindajad enne esimest maailmasõda nägid sõda arengu katalüsaatori ning vanade traditsioonide põrmustajana, ent varasemate sõdadega võrdluses tohutud inim- ja materiaalsed kaotused sundisid paljusid neist väärtusi ümber hindama. Prantslase narratiiv on veelgi eristatum -- osutades ohule, mis nägi ette totalitaarsete režiimide poliitsektantlust nii rahvuspõhise kui spetsiifilise klassiühiskonnana, mille varjus saab poliitiline eliit valitseda ja teisi terroriseerida. Vältimaks isotoopide sattumist pooletoobiste kätte. Loos "Mazingarbe 3" on kõige ilmsemalt kuulda raskete osakestega - neutronite ja prootonitega - vesiniku rikastamist ja nn raske vee tootmist, nii et kõik pingestatult säriseb. Generaatori käitamist - et lahutada või ühendada vooluringi - on kuulda teistes lugudes. Või siis meelte aktiveerimist, võimaldades hingel rännata läbi pimeda ja tundmatu ebakindluse tsooni -- isegi siis, kui inimene on selle enda haardesse võtnud (ja arvavat seda kontrollivat). 8.0 (7.0-9.0)

BR + EMERGE -- collab (2022)

Attenuation Circuit

• Experimentalism 
• Drone 
• Microtonal 
• Avant-garde 
• Lowercase 
• Sound art 
• Post-minimalism 
• Ambient drone 
• Abstract 
• Reductionism 
• Dark ambient 
• Organic electronica

Alguses ei olegi õigupoolest algust. Või siis -- algust valitseb vaikus ehk heliline eimiski. Eikusagilt-eimiskist irdub see helikudum, loogeldes droonivalt esiplaanile; imbudes kuulaja teadvusesse, kui aja kulgedes lisatakse mingeid helisid või tekitatakse muutusi, kuni kõlarid ja kuulaja analüütiline mõtlemine õilmitsema puhkevad. Muutuste tekkides tekivad sündmused -- muutus võib ka tähendada üleminekut luupivale režiimile kuivõrd avaloo sulnis ja peen arranžeering sellele toetub. Ent (post-)minimalistlikku struktuuri küllastatakse õrnade lisahelide, sügavate kajade ning kergete mutatsioonidega. Kompositsioon lõpuks kasvab omamoodi orkestreeringuks, milles tehnitsistlikku miilamist toidetakse orgaaniliste helidega väljastpoolt (vähemalt nii näib). Orgaaniliste helide lisandumine ei võrdu pelgalt kahega, vaid moodustab märksa kõrgema kogusumma. Kui ma võrdlen seda eelmise arvustatud taiesega (Fani Konstantinidou "Undertones"), siis muusika on väga sarnane, ent seda laadi heliloome puhul lõpphinnang sõltub sageli sellest, kuivõrd heli on satureeritud - või peaks hoopis tõdema - kuivõrd heli ise hakkab hingama. Mis omakorda sõltub looja kavatsuslikkusest ning oskustest. Siin heli hingab, hingamisraskusi ei evi -- sõltumata sellest, et kas on tõrva, tahma ja radiatsiooniga läbisegi või mitte. Stiilselt ülev kui elegantselt suitsetav tegelane. 8.5 (8.0-9.0)

Fani Konstantinidou -- Undertones (2025)

Moving Furniture/Bandcamp

• Ambient 
• Electro-acoustic 
• Experimentalism 
• Micronoise 
• Acousmatic music 
• Ambient drone 
• Avant-garde 
• Drone 
• Sound art 
• Abstract 
• Improvised music 
• Post-industrial

Paari esimese kuulamiskorraga ei suutnudki näppu täpselt peale panna, mis on Fani Konstantinidou (FK) 4-loolise taiese ankurhelid. Tõsi on, et keskseid helisid siin ei olegi. Ei olegi kohta, kuhu näppu peale panna. Kui mõelda filmide kategooriates, siis meenub "Pulp Fiction", mis samuti koosnes neljast omaette, ent siiski seotud peatükist. Siin antakse siirdeid metoodiliselt ning samu või lähedaste helide tämbreid ja mustreid ühest loost teisse üle kandes. Lugu "Undertones II" kõlab nagu prügikonteineri hingeelu jäädvustamise näitena (selliseid laiendusi leiab ka teistest kompositsioonidest). Muidugi lisab autor sinna ka kellade kolinaid ning tukslevaid helinaid. Ühelt poolt FK läheneb viisil, mis on eduka albumi loomise eeldusteks. Esiteks heakskiidetud normide kasutamine, millelt on hea oma isikupärast kontseptsiooni arendada -- siia kuuluvad mõned helitrikid ja ebakonventsionaalsed võtted. See helide süsteem intensiivseimatel hetkedel koosneb justkui kinnisest torusüsteemist, millest auru jõul võimsate masinatega õhku läbi puhutakse või imetakse. Selle protsessi käigus hakkavad mõned helid helisema, vilisema ja pöörlema. FK taies on sõna otseses mõttes industriaalne muusika - mitte seesugune, mida industriaalsetes kogustes tootma peaks -, vaid tootmisliini heliline kirjeldus. Tõsi, aeg-ajalt seesuguse monokroomse heli seesugune jälgimine muutub letargiliseks koormaks, v.a "Undertones I", kus tooreid instinkte hoitakse elus ja isegi õhutatakse tagant. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Tearjerker - Polar Bear (Remade)

• Glo-fi 
• Chillwave
• Indie pop
• Dream pop
• Hypnagogic pop 

Artist: Tearjerker

Release: Strangers Remade

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2011

[Teaser of the day] Post Human Era - Tracks We Leave Behind

Clinical Archives

• Indietronica
• Electronic 
• Alternative pop
• Synth-rock 
• Indie pop

Artist: Post Human Era

Release: Help, I Invented The Internet

Label: Clinical Archives

Year: 2012

[Teaser of the day] Multi-Panel - Sugarland

• Indietronica
• DIY
• Post-rock 
• Electronic 
• Art pop 

Artist: Multi-Panel

Release: Rekordgate I

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2018

Coast2c -- Radical Devotion (2025)

White Owl/Bandcamp

• Club dance 
• Electronic music 
• Remix 
• Techno 
• Tekno 
• Breakbeat 
• Jungle 
• Tech-electro

Isabella Koen oma ümbertöötluses loost "Wichita" lõgistab trummitaldrikke ja kolistab trummidega. Vägagi tervitatav vana kooli jungle'i ja murtud rütmide rägastik, pakkudes tummist rütmitiheduse ja sageduste prügist kerkivat energialaksu. Ka stiililiselt näikse see hälbivat üllitise peavoolust. Teisalt jälle -- kui lähtuda eeldusest, kui rapsiv see remiks seesmiselt on, kuivõrd see viskleb krampides (andes tunnistust vastandlikest impulssidest selle sisemuses), siis äkki see ei ole mitte stiililine hälbimine, vaid vastavasuunaline lahjenemine ratsionaliseeritult. Lahjendatud võrdkujude kasutamine muusikalise šabloonina, milles on rohkem õhku, vähem põlemist, sujuva(ma)id üleminekuid. Muusikas - nt erinevalt teadusest - oleks just vaja rohkem ühildamatust ja ühismõõdutust -, mis eeldatavasti tagaks rohkem eripära ning uusi (utoopilisi) ideid ja tegumoode. Mis ümberpööratult tähendab seda, et muusikaline üllitis ei peaks pretendeerima olemaks heliline õgardlikkus, vaid mingi ajavahemiku esileküündivate aspektide tõlgendus ja edasiarendus. Mehhiklannast elektronmuusik kasutab siin modulaarsüntesaatorite hapet ja tehisganglionite vahelisi laenguid, mis avaloos "Urgency of Action" ja järgnevas "Wichita" muunduvad detroitilikuks tehnoelektroks, andes edasi ühtaegu EP sügavust ja kinnisideelisust. Kuigi nii "Wichita" ja "Spirals" demonstreerivad artisti atmosfäärilisemat külge sellal, kui avalugu on tehnitsistliku masinavärgi joviaalne mana. Üksnes lugu "Lovers Don't Say Goodbye" on ilmselt isiklikus nõrkuses andnud järele juustusematele impulssidele, mistõttu tasemelt langeb tervikust veidi välja. Teisalt loo keskmises sektsioonis tärkav sündiprogressioon on kahtlemata üks parimaid hetki sellel EP-l. 8.0 (7.0-8.5)

Mentula Monstrosa -- Consorting With a Higher Order (2025)

Mountain Forest Cabin Dweller

• Dungeon synth 
• Electronic music 
• Musique concrète 
• Fantasy music

Kas ma tahaksin mõne penikoorma selles supis sulbata, kui keegi ei ole seda veel teinud? Keldri kivipõrandale on visatud sületäis heinu, nurgas seisab kann veega, selle kõrval odrakarask. Nurka on kerra tõmbunud seinapragude vahelt sisse lipsanud rästik ning öö saabudes võtavad ritsikad laulu üles. Kes lõi vee ja tema suure üleujutuse, kes muutis baaris ringi kakerdades ning märjukest lakkudes poja kärbseks, et ta saaks vaadata, mis mänge vanemad õhtuti isekeskis mängivad. Üheks saamine Kõrgema Jõuga käesoleval 6-loolisel taiesel kätkeb ilmselgelt ka pahelist elementi eeldusel, et põrguvürsti ei ole olemas (kelle inimloom mõtles pelgalt välja oma pattude peksukotiks. Või kui ongi, siis viimane kaevus inimlike sigaduste eest sügavale maapõue). Autoriteet nõuab Aabraham'ilt vereohvrit, viimase mõistus ja südametunnistus tõrguvad, ent ürgsest alluvus- ja loomissuhtest tulenev lojaalsus sunnib teda nõudmisele alluma. Ent terve mõistus võidab...ent mis inimlikust perspektiivist õieti on terve mõistus -- selle mõistmiseks peaksime suutma tungida iseendi mõtlemisest väljapoole, iseendi kogemusest välja. Siin üllitisel on kuulda vanatestamendilikku karmust, varjatut toorest vägivalda, eksistentsialistlikke väljakutseid ning piirolukordadesse asetamist. Ent lõppkokkuvõttes jääb uhkelt kõlama heliline eepilisus. 8.5 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Klangschleifer - Hell Mongoose

e:fope

• Electronic music
• Electro 
• IDM
• Tech-electro

Artist: Klangschleifer

Release: Step Aside EP

Label: e:fope

Year: 2005

[Teaser of the day] Introspective - At the Hands of Strangers

Nishi

• Electronic 
• Dark ambient
• Dystopbient 
• Abstract
• Illbient

Artist: Introspective

Release: Covert Set

Label: Nishi

Year: 2004

[Teaser of the day] Will Bangs - 3

No Source 

• Indie folk 
• Alt-folk
• Folk indie 

Artist: Will Bangs

Release: Stay Gold

Label: No Source 

Year: 2011

[Teaser of the day] Choir Ov Veins - Titan

• Post-industrial 
• Black metal
• Death industrial 
• Sludge metal

Artist: Choir Ov Veins

Release: V/A - DE WILDE JACHT

Label: Dodendans 

Year: 2025

[Teaser of the day] PortedMoss - Tropic

Soisloscerdos 

• Club dance
• Electronic music 
• Tech-house 

Artist: PortedMoss

Release: Years Ago

Label: Soisloscerdos

Year: 2019

[Teaser of the day] Swamp Donkey - Void And Hushed

Rodent Tapes

• Post-psychedelic 
• Electronic 
• Experimental pop
• Avant-pop 
• Art pop

Artist: Swamp Donkey

Release: Retro Fitted 

Label: Rodent Tapes

Year: 2025

[Teaser of the day] Potier - Trompe immonde

Skull Dungeon

• Psycho-acoustic 
• Freeformfreakout 
• Avant-garde 
• Musique brut
• Improvised music 
• Experimentalism 

Artist: Potier

Release: Corps eucharistique

Label: Skull Dungeon

Year: 2025

Nondi_ -- Flood City Trax (2023)

Bandcamp

• Footwork 
• IDM
• Experimental electronica 
• Juke 
• Deconstructed club 
• Ambient 
• Electronic music

See 12-looline album paikneb tantsupõranda ja koduse kuulamise vahel. Tatiana Triplin (TT) teeb siin kõike õigesti -- ühelt poolt säilitades footwork'i rütmilise (kõva)tuuma -- kiired, sünkopeeritud ja sageli polürütmilised trummimustrid, mis on iseloomulikud stiili 160 biiti minutis pekslevale tempole. Siiski lisab ta neile keerukaid, värelevaid ja sageli tõrksaid rütmielemente, mille tagant paistavad välja Aphex Twin'i ja Autechre'i nurgelised varjud. Kogu see algtekstuur - tükeldatud ja lahti võetud ning seejärel teistsuguses järjestuses kokku pandud sämpledeelia soulist, R'n'B-st ja hiphopist omandab IDM-ile iseloomulikud õilmitsevad tekstuurid, abstraktsed helimaastikud ning ja eksperimentaalsema helikujunduse. Või siis - olgem ausad - kõlades kui osaliselt informatsiooni kaotanud CD-helikandja kannatustest inspiratsiooni saanud loominguna. Primitiivne helikatke on jäänud ajusoppi kinni, see on sealt välja kougitud ning ülendatud uueks looks (ja ehk isegi vormiks) noodsate vidinate abil. Ometi tootemi kogemus ja püstloodtelgi vaimsus on imbunud taiestesse. Tänavaid iseloomustav rohmakus jääb, kunstikoolide mässulisus säilib, ent segatuna voolujoonelisema ning intellektuaalsema disainiga. Lisaks rütmile ilmnevad siin tekstuuri ja meloodia järsud muutused, luues kuulmispinge ja vabanemise tunde. Lähenedes rohkem IDM-i küljelt ning kogemusest, et suur osa selle žanri muusikast on tüütu, siis TT kahtlemata teeb siin oskuslikku ja mõjusat risttolmlemist. 8.5 (8.0-9.0)

Sebastian Tomb -- Even in shit, there is money (2025)

Gates of Hypnos

• Abstract 
• Microsound
• Avant-garde 
• Micronoise 
• Reductionism 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Lowercase

Selle 4-loolise taiese pealkiri tekitab seoseid. Kõigepealt tuleb meelde Rooma keistri Vespasianuse münte hoidva labakäe sirutamine pojale nina alla, torgates, et raha ei haise. Vahet ei ole, kas maksustatakse sõidukeid, omandit või avalikke käimlaid. Rahast on alati puudus, raha libiseb alatihti näppude vahelt. Teisalt ka niinimetatud sibivedajad teenivad korralikku raha sarnaselt matusebüroodega, kuna elu ise dikteerib paratamatust (või oleks õigem möönda -- paratamatuid vajadusi ning sellest tulenevaid tagajärgi). Kolmandaks Lennart Meri ütlus, et olukord on sitt, aga see on väetis tulevikuks. Piirdugem sellega, minnes plaadiümbrise manu. Need kolm baaritooli näevad välja kui trummid - nagu The Jesus And Mary Chain'i oma, kui seal algusaegadel trummeldas Bobby Gillespie. Minimalistlik (või õieti - piiratud), ent tõhus ja mõjus. Viis, kuidas Sebastian Tomb manipuleerib helide ja kuulajaga - süstides kuulajasse minimalistlikke praginaid-madalat bassiprõginat-liigestest lahti rappunud pruuni müra mõõdukat stiihiat -, siis siin on saavutatud sarnane tulem. Sõidad bussiga ning su kõrval istuv kaaslane võtab aeg-ajalt kotidt välja termose, et kohvi hea maitsta. Kõrvalvaatajana tungib kohvi lõhn ninna, ühelt poolt saavutatud, ent teisalt kättesaamatu. Berliinlase muusika samuti eritab molekule, mille mustrid mõnikord ergastavad kuulaja ajukeemiat, mõnikord jäävad lihtsalt põnevaks intellektuaalseks ajutuuleks. Omamoodi ekstaas saabub lõpuloo viimases kolmandikus, kui harjumuspärasesse heliprügisse sugenevad vaevukuuldavad orkestratsioonid, ent mis eelneva taamal mõjuvad tektoonilisena. 8.0 (7.5-8.5)

Pollux -- Version (2009)

Proc-records

• Ambient 
• Electronic music 
• Avant-garde 
• Lobit 
• Experimental electronica 
• Ambient drone 
• Micronoise 
• Avant-electronica 
• Lobit 
• Abstract 
• Experimentalism

Arnauld Barbe'i roll netimuusikamaailmas on kahevalentselt kaheldamatu -- ühelt poolt luues ise muusikat ning teisalt kureerides plaadifirmat Sirona-Records (mille diskograafia hõlmas rohkem kui 900 üllitist). Kusjuures käesolev 8-looline ning 15 minutiline üllitis ei olegi seotud prantslase koduleibeliga, vaid Creative Obsession'i ning Proc-records'iga (tegelikult kolmevalentselt kaheldamatu). Muusikaliselt hõlmab see osaliselt seda, mida ta presenteeris teiste esituses oma plaadifirma all. Ämbiendist ja droonmuusikast mikroskoobi all tuvastatava müramuusikani. Ämbient tähendab nii atmosfäärilisi orkestreeringuid kui pulseerivat ruumi kui ka kiirendatud heli vilinat, müra tähendab krabisevate prootonite ja neutronite lagunemist tuumareaktoris. Eraldi keere kaasneb muusika üllitamisega Proc-Records'i all, kuna siin eeldatakse madala resolutsiooniga helisid tavapärasest enam. Teisalt elektroonilise muusika puhul kasutada mõisteid "lo-fi" ning "madala resolutsiooniga" on ilmselt tautoloogiline - nii ajalooliselt kui heli loogikat süüvides näeme nende mõistete loomuldasa käändumist elektroonikasse. Mõtleme kasvõi Sub Rosa-nimelise leibeli all üllitatud elektroonilise ja müramuusika kogumikele, milledel kõige varasemad salvestused kõlavad kokku kõige muu kui populaarse muusika meelelaadiga (tõsi, tollal tähendas see hoopis midagi muud kui tänapäeval -- sotsiaalsest kihistumisest ja rollidest tulenevalt kuulati erinevates sootsiumites valdavalt kas kammermuusikat, (sõjaväe) marsimuusikat või umpa-umpa laadamuusikat. Erinevat laadi muusikal oli tollal tugev staatuse kandja märk man. AB kahtlemata manab siin esile kütkestavaid hetki, nii pinnapealselt sondeerides kui süvitsi minnes, nii teemasid arendades kui efekti afekti seisundis viibides. Oluline on nii kordus kui muutus. Mõistmaks kordust tuleb mõista ja kogeda muutlikku meelt. Muutlik meel on emotsioonide võimendamise reaktor. Ta teeb kõik selleks, et kuulajal oleks mugav ja ebamugav. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Aysén - Dignidad

• Electronic music
• Ambient pop
• Synth-wave 
• Electro pop 

Artist: Aysén

Release: Dijimos Apruebo, pero el Rechazo esta en todo

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2021

Thomas Park -- Today's Noise Is Tomorrow's Nostalgia (2023)

Treetrunk

• Minimal synth 
• Electronic music 
• Alternative dance 
• Sampledelic 
• Micronoise 
• Abstract techno

Netimuusikamaailma suurnime Thomas Park'i 9-loolise albumi tuumik põhineb ühelt poolt ühenduste loomise ning teisalt katkestuste tekitamise lummavas efektis. Vahelejätvate biitide ning eriilmeliste ilmingute nagu Lähis-Ida muusika esitamine läbi piraatraadio tugevate sahinate ning atmosfääriliste toonide ja orkestratsioonide kõikuv mängimine on osa katkestuse ja puudumise mõistest. Pidev muusikavoog on murtud ja murdunud -- koosnedes murdumiskohtadest, tühimikest, poolitustest, sakilistest servadest ning asümneetrilistest aukudest. Heterogeenne kogumik, mis osutab väljakujunenud kategooriate ja žanrite lagunemisele. See on väljakutse sümboolsele korrale, mis püüab klassifitseerida ja tähendusi peale suruda. See häiring - mitte mõistetuna kaosena - töötab loova impulsina, avades ruumi uutele tähendustele, pidevalt elemente ümber konfigureerides ja tähendusi luues. Ometi iga vahelejäänud löök, iga kärbitud fraas, iga murdunud või liipav rütm on haaratud tervikusse, et ihaldusobjekt ei libiseks haardeulatusest. Objekt peab olema täielikult mõistetud ja haaratud, saamaks osa sidusast ja täisverelisest naudingust. Ärge unustagem, et piraatraadiojaama metafoor viitab alternatiivsusele elik kõrvalekaldumisele peavoolust, domineerivast diskursusest või narratiivist. Teisalt reeglistiku koha pealt erinevus ei ole kuigi suur -- see on sümboolne võrgustik oma reeglite ja koodidega. Thomas Park panustab selge identiteedi hägustumisele. Rütmi hüpnootilised algoritmid tekitavad kuulajas afektiseisundit, viies käesoleva keele haardeulatusest väljapoole. Isegi kui me siin-seal kuuleme häälutamisi, osutab see kõigest keele-eelsele verbaalsele situatsioonile, kui defineerimine kommunikatsiooni alusena muutus meie eellaste tegevuses määravaks. Aga paratamatult toob mällu killukesi meie igapäevastest võitlustest paljaperseliste ahvidega, kellede valesid, pooltõdesid, lollust ning demagoogiat peame päevast päeva taluma. Nii et tänane müra on eilse müra kahin -- ka siin midagi ei muutu. 8.0 (7.0-8.5)

[Teaser of the day] Karen Cooper Complex - Beeswax

Free Music Archive 

• Experimental rock
• Heavy psych
• Improvised music 
• Psychedelic
• RIO
• Avant-rock 

Artist: Karen Cooper Complex

Release: Shinjuku Birdwalk

Label: Free Music Archive 

Year: 1981/2010

Bob Arktor -- Disconnected (2025)

Liminal Recs

• Post-industrial 
• EBM 
• Synth-industrial 
• Electronic music 
• Minimal synth

Bob Arktor'i 5-loolist taiest kuulates taipad ruttu, et selle muusika juured peituvad industriaalmuusikas, ent on juba läbinud postindustriaalse faasi ja kategoriseerimise. Juba esimestest rütmidest nõuab see tähelepanu -- manipulatiivselt metsiku ja veidi higist leemendava kutsena, aga ka kalkuleeritud näitemänguna. Rütmid kalduvad elektroonilise kehamuusika suunas, kuid žanrile omast klubilist katarsist ei ole ega ka tule. Selle asemel tundub iga löök, iga efekt planeeritud mikroskoopilise plahvatusaktina, iga bassiliin kunstliku värinana, iga atmosfääriline ilming toksiliste aurude surve all kokku surutuna. Muusika nõuab kuulaja kohalolekut, kuid julgustab sind edasi minema ja riskeerima -- see on proovikivi, kuivõrd sa oled valmis lähenema servale ilma kukkumata. Hoog on pidev, kuid mitte kunagi destruktiivselt plahvatuslik, justkui teades, et ekstaas on kaosest vaid mõne sammu kaugusel, ning ollakse rohkem huvitatud tera(viku) jälgimisest kui tühjusesse kukkumisest. EBM-i mehaaniline distsipliin, industriaali miilav oht, võib-olla ka coldwave'i eemaloleku kontuurid loovad konfiguratsioone. Üllitise muudab väärtuslikuks nimetatud tahkude väljendusrikas enesekindlus. Enesest teadlikuks saanud estetiseeritud jõud ei ilmne kohe, vaid pärast toore jõu näitamist helide käitamisel ning struktuuride loomisel. Lavastus on puhas, piirnedes steriilsusega, võimendades tunnet, et see muusika ei ole sisse töötatud, vaid pigem kujundatud. Samas see tagab teatava kindlustunde -- nagu seisaksid vaikses, ent eesootavast õõvast tiines tehases: masinad sumisevad, õhk on külm, seintelt niriseb ja laest tilgub metronoomilise täpsusega kondentsvett; ning kusagil sügaval sisemuses tead, et kui see kõik korraga ellu ärkaks, ei jääks sa ellu. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Swamp Donkey - Burn Me At The State

Rodent Tapes

• Avant-rock
• Post-rock 
• Experimental rock
• Art rock 

Artist: Swamp Donkey

Release: Bread And Circuses

Label: Rodent Tapes 

Year: 2025

[Teaser of the day] VARRHO & StereoKollektor - Scaller Fields

Enoughrecords 

• Jungle
• Electronic music
• Breakbeat
• Drum and bass 
• Sampledelic

Artist: VARRHO & StereoKollektor

Release: Vertical Protocol

Label: Enoughrecords 

Year: 2025

[Teaser of the day] ArnAck - The Evil Of The Century

Breathe 

• Breakbeat 
• Electronic music
• Ambient techno

Artist: ArnAck

Release: To mars

Label: Breathe Compilations

Year: 2010

[Teaser of the day] Scarlet Be Thy Coat - Assemblies Of Ghosts Half Out Of Frame

• Ambient drone
• Experimentalism
• Abstract 
• Illbient
• Microsound
• Sound art 
• Avant-garde
• Ambient noise

Artist: Scarlet Be Thy Coat

Release: Beneath a Maw of Stars Unfurled

Label: Silber 

Year:2019

Other Eyes -- Themes From Nowhere (2025)

Bandcamp

• Garage rock 
• Noise rock 
• Alternative rock 
• Psych-rock 
• Indie rock 
• Fuzz rock

Eesti kroonimata rokenrollbänd on tagasi üllitisega, mis mürab, kärab ja hullab; ent mille tagant võib oneti paista tõdemus, et ansambel on teinud endaga rahu sarnaselt nagu The Jesus And Mary Chain tegi seda albumil "Darklands". Või kas ikka on? Äkki on see naeratus, kus silmahammaste läikest peegelduv irve jääb igemete varju. Other Eyes ei ole ka varasemalt olnud liigestest lahti, ent sellel 6-loolisel on nende liigutused kindlalt kontrollitud. Õhk ragiseb jätkuvalt energiast, aga see ei ole enam meeleheitlik, vaid kontrollitud ja isegi ennast säästev. Milleks peakski ennast lõikuma ja põletama, kui toorust saab luua ilma meeleheitesse uppumata. Kes on sattunud eksiteele omaenda loodud labürindis, see ei otsi väljapääsu, vaid pigem täpset fookust subjekti õgivale ahastusele. Sellel võetakse üles ürgne rütm, et rokkida tsiklite, tšikkide ning seksi lummuses. Nende tegevustega kaasnev igapäevasus on igati heakskiidetav. Nad otsivad turvalisust -- ning ka leiavad. Jõhkruse fookust kitsendatakse ning aeg-ajalt suunatakse suisa eemale, lubatakse endale pitoreskset naudisklemist ("Two Rivers, Two Suns"). Aga-aga...säherdune lõpulugu on patulunastuskiri tulevikuks -- vaevalt et ansambel nõnda karjääri lõpetada tahab. Selleks, et mässata, tuleb kuulda ja mõista sellele vastanduvat õõnsat kaja. Ning koguda jõudu uuele tasandile tõusmiseks. Vennad Reidid väljendasid albumil "Munki" otsesõnu nii armastust kui viha roki vastu. Selle vastu, mis oli neist teinud ikoonid, ent mis oli neid ka aheldanud. Käesoleval üllitisel on magnetiline tõmme, valus ausus kumab siit läbi, mis kahtlemata tekitab vastandlikke tundmusi. Seista silmitsi väljapeetud ülbuse ja trotsliku elegantsiga, pakub see unustamatut kuulamiskogemust. See on tunnistus muusika võimest väljendada kõige äärmuslikumaid inimlikke emotsioone, isegi kui need tundmused viivad otse tupikusse ehk nagu albumi pealkirigi vihjab -- eikuhugi. Kõlagu paradoksaalselt või mitte -- kuhugi jõudmiseks tuleb enne jõuda eikuhugi. Olgu tegemist nutuse esmaspäeva hommiku või loomuldasa ebaõnnestumiste jadaga. 8.0 (7.5-9.0)

CASTEX y S 373 -- TECNOASUAR (2024)

Pueblo Nuevo

• Electro pop 
• Conceptual
• Spoken word 
• Alternative dance 
• Electronic music

Kujutage ette veidrat helilaborit, kus vooluringid sumisevad vallatu energiaga ja iga nupu keeramine või heebli liigutamine tõotab meeldivat üllatust. Näikse, et see 4-looline taies kannab edasi veidrikest ekektronmuusikapioneeride ja instrumentide ehitajate nagu Raymond Scott'i ja Bruce Haack'i teedrajavat vaimu elektroonilises muusikas, tehes seda muidugi kaasaja vaimus. Tõsi, sellisel juhul ka kunatise ajastuvaimu tähendus ähmastub. Kuigi võiks arvata ka Kraftwerk'i mõju, siis sellel puudub kraftwerkilik maneerlikkus, pooside võtmine ja monumentaalsuse taotlus. Siin on mängulisust ja väikseid seiklusi, mis on loodud justkui eritellimusel valmistatud instrumentidega. Avaloost alates pakatab üllitis nakkavatest heliankrutest, mis kaevuvad kuulaja ajumutta. Mõelgem neist kui miniatuursetest, ent liialdatud elektroonilistest epusoodidest, milles on nihestatud popilik konks sees. Scott'i karikatuursus elab (patarei)happest kahjustatud elektronskeemide ning vaaruvate robotite hingeelus ning Haack'i proto-elektroonilised otsingud annavad asjale veidra, ent lihvimata võlu. Kujutage ette Raymond'i salalaborit, mille saladused on omandanud sellise raskuse, et põrand ei kanna enam, kukkudes korrus allpool Bruce'i mängutuppa; ning osaliselt kahjustunud seadmed hakkavad häälitsema veidralt infantiilseid refrääne, mullitamavkummastavat sünteetikat ning pulseerivad lõtvuse ja krampide spiraalis. See on tunnistus mängulise leiutamise kestvast jõust ja põnev peatükk hullude loojanatuuride vaimsest jõust. Täpselt doseeritud kaoses peitub võlu: instrumendid võivad küll näida mänguasjadena, kuid ainult isiksused panevad need helisema. Ning kõige selle taamal kõmiseb julilevitanlik üleelusuuruses velvetine hääl, mis hispaania keeles näikse kinnitavat momente käesolevas loomingulises protsessis. See on nii hüpermehaaniline kui ka sügavalt inimlik --meeldetuletus sellest, et leiutis ja rõõm võivad jagada sama trükkplaati. Tegelikkuses on käesolev taies ajendatud poole sajandi möödumisest “El Computador Virtuoso”-nimelisest taiesest, mille taga oli José Vicente Asuar (1933-2017) -- helikunstiprofessor ning üks esimesi ja olulisemaid elektroonilise muusika pioneere Tšiilis ja kogu Ladina-Ameerikas. Nii et vanad ja targad mehed klikivad ka üksteisest sõltumatult. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Jukka-Pekka Kervinen - population of size N

Free Music Archive 

• Experimentalism
• Art music
• Modern classical 
• Post-classical 
• Conceptual  

Artist: Jukka-Pekka Kervinen

Release: Expected Value

Label:  Free Music Archive 

Year: 2011

[Teaser of the day] mateuzzinn - prazer da alma

• Avant-garde
• Ambient 
• Musique concrète 
• Electronic
• Experimentalism

Artist: mateuzzinn

Release: Discos Flutuantes (V.A). Música Ambiente do Brasil

Label: Discos Flutuantes

Year: 2025

[Teaser of the day] Terbeschikkingstelling - Buren

• Musique concrète 
• Avant-electronica 
• Avant-garde
• Experimental electronica 
• Abstract 
• Experimentalism  

Artist: Terbeschikkingstelling

Release: Zuidwester

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] SANDIKALA ENSEMBLE - Epitaph (b. 124-188)

Yes No Wave

• Experimentalism
• Art music
• World music
• Post-classical
• Avant-garde 

Artist: SANDIKALA ENSEMBLE

Release: Epitaph

Label: Yes No Wave

Year: 2025

Interpretace XL -- Shere Khan (2025)

Noise Margin

• Industrial music 
• Noise music 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 
• Electronic 
• Micronoise 
• Improvised noise

Kui Elvisest sai paarikümne aastaga mässuikoonist (üle)tarbimise (häbi)märk, siis tahaks ära oodata, et kas Boheemiast pärit industriaalboheemid ka kontrollimatult rasvuvad ja lonti vajuvad. Eks elu olegi kummaline -- olen näinud ligi üheksakümne aasta vanuseid mehi, kes veel käivad jõusaalis ja noore hirve moodi ringi lasevad ning teisalt neist mitukümmend aastat nooremad isikud on juba rondistunud. Võib olla peaksngelased ongi (kõvasti) vormist väljas, ent kindel on see, et esteetilises plaanis Tšehhi eksperimentaalmuusika legendid küll ei ole ära kukkunud. Mistõttu nende puhul järgmine küsimus -- kas aastas vähemalt kämblatäie taieste üllitamine neid korrumpeerib ja isutama ajab või hoiab neid kompromissitus vormis --, on juba üleliigne. Plaadiümbris on otse näkku irvitav -- imbetsillid, kes te praegu mädanete; kes te hävitasite tiigreid kümnete tuhandete kaupa 19. sajandi viimasest veerandist 20. sajandi keskpaigani, te pidanuks metsakassiga minema käsipidi kokku džunglipoisi kombel. Muinasjutte tuleb mõista otse, mitte kohandada neid viisil, et (mitte) olla kõva mees. Oma persest kõrgemale ei situ, ent ei ole ka mõtet püksi pasandada. Industriaalmuusika võib olla maneerlikkusest nõretav (nagu näiteks Swans'i viimane taies "Birthing" või Einstürzende Neubauten'i viimase otsa asjad), püstitades oma kuulsusrikkale ajaloole ausammast (st kui on teada, et midagi nihestavat niikuinii tulemas ei ole). Tšehhi legendite jaatus on eitus -- iga järgmise taiesega kummutavad nad iseennast; nad ei kummarda pühakute ees: 1) nad ei tea, kes need pühakud konkreetselt on 2) olla kõrgemal-madalamal, paremal-vasakul ei oma Universumi seisukohalt mingit tähtsust, st selleks puudub objektiivne alus. Kuivõrd Interpretace albumite hulk ei ole Interpretace (hulgateooria järgi), siis ootame neilt järgmist helis aktualiseerumise akti, et saada aimu nende headuse või viletsuse faktist. Modelleerivad nullist, et jõuda ei-kuhugi sidekriipsusillale. 8.5 (8.0-9.0)

Bourbon Military -- Tanked (2025)

Phonocake

• Ambient 
• Shoegazing 
• Sound art 
• Electronic music 
• Indie dance 
• Micronoise 
• Glitchtronica 
• Ambient techno 
• Sampledelic 
• Techno pop 
• Alternative dance 
• Sound poetry 
• Experimental electronica

Mõistmaks paremini oma teadmiste olemust, viisi ja ulatust, tuleb ideede puhul hoolikalt jälgida järgmist: mõned neist on lihtsad ja mõned keeruka(ma)d. Psühhiline jäljendamine seevastu on kohmakas ja sunnitud selleks, mis peaks tulema loomuldasa ehtsalt ja ilusalt. Minskist pärit Pavel Rassolko (PR) õnneks ei afekteeri teeseldud viisil -- siin on palju kandvaid momente, mis tekivad konkreetselt visandatud osadest. Ühelt poolt ämbientsed pannood kõrgel üleval, teisalt kruttivad rütmid ning vaikselt pragisevad müraiilid, mille tagant võib aimata tema kindlat kontrolli protsessi üle. Päike tõuseb ja loojub koos temaga. Teisalt indu tõmbab natuke maha nimetatud kihtide üksteisest veidi suur eraldatus ning turvamata tee niinimetatud kõrgema kunsti poole, mida ei kompenseeri ei jutusämplid ega efektid siin-seal. Igal juhul jääb plusspoolele 90ndate alguse kidranarkarite mõjude ja meeleolu oskuslik tõstmine atmosfäärilistesse kihtidesse. Tõsi, eelnev kriitika ei puuduta selle 44-minutilise üllitise parimat lugu nimega "VASilich" -- ajukurdudesse ning südamesoppidesse tungiv miilav kasvamine süntpopist kingapõrnituslikuks inditantsumuusikaks, mille lõpuosa tehnobiidid lähevad sujuvalt üle järgmisesse kompositsiooni "YrYr" -- võttes kindlalt ortodokssema hoiaku - madalad bassid müdisevad tektooniliselt, et seda mitmekesistada sünteetiliste orkestratsioonidega (aga taas -- orkestratsioonide tekstuur jääb veidi lihtlabaseks ja isegi piinlikust tekitavaks!). Seevastu loo "Plosky Land" orkestreeritud intonatsioon ning vokaali(de) töötlused avaldavad igati muljet -- erinevate sageduste ja helikudede oskusliku võngutamisega algul liipadi-laapadi ning seejärel mõnusa vaibiga uhatakse põiki üle välja. Selles põimuvad elegantselt üksteisega grammatiline vigasus, alateadvusest vabanenud stiihia ja kompositsiooniline täpsus. Siin ei teki kuulajal kordagi kahtlust, et energia otsa saaks. Korralik album, mis võinuks olla lõpuni õigete valikute tegemisel suisa suurepärane. Minnes algusesse -- muusika loomisel ei saa jääda lihtsate ideede manu, tuleb võtta riske, et jõuda keerukamate realiseerimiseni. Kui riske ei võeta, võib asi halvem välja kukkuda kui riskinuna põrudes (nt nii juhtus looga "Valick"). Nagu näha, siis kahes loos PR tegi seda väga edukalt. 7.5 (6.5-8.5)

[Teaser of the day] Take Pills - Fweep

Take Pills Die

• Indietronica 
• Experimental pop
• Ambient pop
• Electronic music
• IDM
• Techno pop
• Art pop

Artist: Take Pills

Release: 06.06.06 Enema

Label: Take Pills Die

Year: 2006

[Teaser of the day] Idmonster - The force may be with you

Free Music Archive 

• Glitchtronica 
• IDM 
• Electronic music 
• Ambient
• Experimental electronica

Artist: Idmonster

Release: The

Label: Free Music Archive 

Year: 2009

[Teaser of the day] Hoz Seca - A deep friendship

• Fantasy music 
• Dungeon synth
• Medieval music
• Electronic 

Artist: Hoz Seca

Release: The Faithful Stone

Label: Mountain Forest Cabin Dweller 

Year: 2025

Bas van Huizen -- Waanzintraan (2016)

Moving Furniture

• Noise music 
• Ambient noise 
• Avant-garde 
• Electro-acoustic 
• Sound art 
• Experimentalism
• Lowercase
• Drone 
• Post-industrial 
• Improvised noise
• Illbient 
• Post-classical 
• Micronoise
• Psycho-acoustic 
• Post-minimalism 
• Reductionism

Mis juhtub, kui võtta prügiosised - kõige üldisemas mõttes - ja tõsta need ühele tasandile, panna võnkuma ja lasta neist elekter läbi (või siis vastupidi -- jätta need erinevatele tasanditele, et tekiks elekter ning pinge oleks võimsam). Tulemus võib olla midagi sellist, mida võib kuulda käesoleva artisti (üllitanud albumeid aastast 2008) 11-loolisel albumil. Jah, see on müramuusika, ometi kasutaksin mõninga ettevaatusega eesliidet "micro" või kasutaksin stiilimääratlust "noise". See ei ole tappev Japanoise-stiilis püstloodis atakk, see on peamiselt atmosfääriline, ruumiliseks paisutatud helisein, mis viitab kindlasti nii Glenn Branca totalismi ihalusele helis kui elektroakustilisele muusikale üldisemalt. Heliseinte sümfooniateks paisutamisel on vaja kontrolli ja oskuseid, kannatlikkust ning selget meelt. Kontroll eeldab - ja siin on seda ka kuulda - mürarohkete seinte mahasurumist ning lagede madaldamist. Imaginaar-visuaalselt ma kujutaksin end kusagil tühermaal keset hüljatud asju ja prügi ning pilvi mõõduka kiirusega üle liuglemas. Kaunis nägemus ju! Seda mürarohket idülli häirivad kohati FM-sageduslikud raadiolainete kruttimised, toored helikillukesed, mis on kukkunud eelpoolmainitet massiivist välja, ent on haaratud gravitatsiooniliselt tervikusse tagasi -- eriti lugude alguses või lühemapoolsetes kompositsioonides ilmnevad erisused. Sümfooniad on siin erinevate intesiivsustega. Näituseks "Stoppermot" kõlab klassikalise muusika järgse edasiarendusena. Väga efektne. Üldiselt on see album näide sellest, kuidas "ebanormaalsusest" elik ebakõladest, "mittemusikaalsetest" helialgetest ja kombinatsioonidest on loodud (uus) normaalsus (kui uus on, siis kui uus ta tegelikult on?) See ju ei ole heli, mis kuulajat pelutaks. Enamjaolt mitte. Kas me peame külmkapi undamist või pesumasina kuivatusfaasi mürgeldamist jälestusväärseks? Ilmselt mitte. Ilmselt seetõttu, et seesugune heli on praktilise kasuga kaasnev kahju. Võib-olla me siiski salaja päriselt naudime seda avalikult väljendatud põlguse varjus. Lugu "Reigerspijns" võiks küll pretendeerida kodumasina sumina võimendusele. Siuke sulnis sahinatest pikitud droonmuusika viirg, milles on elu tänu õrnalt tõusvatele ja langevatele helinditele. Mõnikord hääbub kompositsioonist impulss -- justkui jookseks veel eelmise loo inertsist (nt nimiloos). Lõpuloo "Zinnesikkel" teinepool meenutab katkendlikus ja müraelementidest laetud ioonkambris kohati My Bloody Valentine`i seestunumaid hetki -- segu seksuaalsest laetusest ning vappuma panevast ülevusest. Kui meid miski hirmutab, siis on see apokalüptiline nägemus lõpust -- konkreetsemalt inimolendi üksinda jäämise ja minemise maisest otsast ning võimalikust sellele järgnevast osast (apokalüptilised filmid seevastu püüavad alateadvusesse süstida kollektiivse lahkumise lunastust). Peab möönma, et üllitise lineaarsus kuidagi illustreerib seda -- seda on läbimas mingi pelutav vari -- kujutage ette edasi kihutavat (surma)lafetti, millel on inimene peal rappumas. Kokkuvõtvalt on need 55 minutit igati haaravad, st ei pressi kuulaja meeleolu ja kindlust kokku, vaid süstematiseerivad mõtteilma ja kannavad lisaväärtust. 9.0 (8.0-9.5)

ASSUAJE -- E kest va' pe kell (2013/2015)

Attenuation Circuit

• Post-industrial 
• Noise music 
• Musique concrète 
• Avant-garde 
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 
• Glitchtronica 
• Death industrial 
• Experimental rock 
• Radiophonic art

"Jou vennas, mulle väga meeldib su muusika. Hoia ikka kõva ning jätka tasemel muusika produtseerimist". Ma alandlikult tänasin. "Kus sa muusikat avaldad ja kas sulle on tagasisidet antud?". Vastasin, et avaldanud olen Archive.org'i ja Bandcamp lehekülgedel. "Kas sa tahaksid, et teeksime sinuga intervjuu, et seejärel linkimise kaudu saaksid 800 000 kuni 1,5 miljonit promoklikki?" Loobusin põhjendusega, et mu muusika on spetsiifiline ja eksperimentaalne ning osa vabalt väljastatava muusika ja DIY-skeenest; ning see, kes ise huvitub, on igati teretulnud. Igatahes on rohkem kui kummastav, et kiidetakse su loomingut, samas üks järgmisi küsimusi on (väidetavatelt Pitchfork'i ja The Rolling Stone'i kaastöölistelt -- tõsi, nimed ja töökohad nagu sobivad omavahel), et kus sa oma muusikat välja andnud oled? Ilmselt Discogs'i saidi külastamine ning internetist otsimine on neile võõras tegumood. Iseasi, kuidas nad kõne all olevat muusikat kuulasid. Mulle internetist otsimine niivõrd võõras ei ole, mistõttu sain teada, et selle esinejanime taha peitub itaallane Alesssandro Quintavalle (AQ), kelle 4-looline taies üllitati juba 2013. aastal CD-R-l ning paar aastat hiljem digitaalselt. Heligraanulite krõbin ja elektrikitarri möirged lõhestavad siin vaikust, näitlikustades düsfunktsionaalset laulukirjutamisoskust ning asjadest "valesti" arusaamist. Kitarri kaikumine mürapoomina on muljetavaldav, uhudes ühest seinast teisse -- olles väljakutsuv mitte ainult mentaalselt, vaid ka füüsiliselt -- on tunda, kuidas õhk kitarrivõngete all põleb ning tuhk langeb kuulaja paljastunud päikesest parkunud peanahale. Ometi ei ole see 30-minutiline taies digitaalajastule omane ilming, kui toores digitaalsus sageli ei ärkagi ellu. AQ muusikas seevastu on tajutavad tektooniliste helilaamade nihked, andes särtsu ja lisades vunki nagu eikunagi varem; kohati kõlades natuke katkiläinud hiigeldidžeriduuna. Kõik elab ja hingab, ning artist doseerib helilist tervikut uute helidega -- mis lõpupoole omandab nii helikollaaži mõõtmed kui raadiokuuldemängu omadused. Ei saa üle ega ümber lähisidaliku muusika viirgudest, mis alati kõlab lummavalt ja ebamaisena (olles ühtlasi kummardus Muslimgauze'le). Siin on ka ilmseid liialdusi, ent need lisavad veelgi muutust ja dünaamilist impulssi (kuigi müramuusika puhul liialdustest rääkimine reeglina on tautoloogia). Näiteks lühilaineraadio kruttimine on alati põnev ja natuke hirmutav. AQ teeb au oma rahvuskaaslastest (müramuusika) pioneeridele -- alates vendadest Russolodest ja futuristidest Mauthausen Orchestra ja Maurizio Bianchi'ni ning lõpetades Atrax Morgue'i ning Giancarlo Toniutti'iga. Plaadiümbrisel kenitlevale keldule lasti üks korralik surakas elektrit sisse. 9.0 (8.5-9.5)

Drill Folly -- No Love Lost (2013)

Wood & Wire/Bandcamp

• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Abstract 
• Drone 
• Electronic music
• Ambient 
• Indietronica 
• Dubtronica 
• Ambient drone

Erinevalt Wood & Wire'i plaadiümbriselt vaatab tema enda Bandcamp'i leheküljelt vastu veetlev brünett, kes mikserpuldi taga häbelikult keerab nuppe ja lükkab heebleid üles-alla. Mulje muutub veelgi paremaks, kui visuaalset pilti toidab ajukeemiat ergutav muusika selle taga (millise tervemõistusliku mehe unistus pärast seda ta ei oleks!). Kuigi 8-loolise üllitise pealkirja saab lugeda nii üht- kui teistmoodi, siis albumi lõppedes tahaks küll uskuda, et armastus on võitnud; kui tõesti on kaotsi mindud, siis ainult sellesse tehnitsistlikusse muusikasse. Austraallanna Sarah Phelan'i (SP) eksperimentaalelektroonilise muusika taga näikse olevat nii akustilised kui elektroonilised helid, ent viis, kuidas kaunis daam neid väänanud on, muudab ka esimesed elektroonilise muusika osaks. Mis samas võimaldab aimata popilikke tendentse tema helipildis -- näituseks SP keskne "poplugu" "Third Movement", mis tasakesi metastaseerub indivõngete ja trip-hop-biitide saatel, võttes üle eelduslikult lameda popstruktuuri. Tõsi - ja mida rohkem ma seda 31-minutilist teost kuulan -, sugeneb siiski arusaam, et see võibki olla artisti visioon isiklikust popmuusikast. Kõik ju muutub ajas, ent ennekõike inimeste mõtteilmas. See, mida nullindatel tajuti eksperimentaalelektroonilise muusikana, seda täna võidakse käsitleda juba servapidi popmuusikasse ulatuvana. Näiteks timheckerlikult drooniv peenmodaalne ämbient "Grief" võiks vabalt kõlada süvamere ekspeditsiooni dokumentaalfilmi helindina, olles ühtaegu aukartustäratav ja pühalikkust sisendav. Arusaam meinstriimist on laienenud ja teisenenud, paljud radikaalsete helidega sahmerdavad artistid müüvad miljoneid helikandjaid. Definitsioonide sfäär ei ole siin primaarne -- keerulise kuubiku moodustavad helid kasvavad, moodustades kõiksugu kombinatsioone ning emotiivseid konkse ja püüniseid kuulaja peas ja hinges. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Sinker - Sorority Girls

AnubisMusic

• Jangle pop
• Indie rock 
• Fuzz pop
• Shoegazing 
• Alternative rock

Artist: Sinker

Release: A Pure Lure

Label: AnubisMusic 

Year: 1993

[Teaser of the day] A Beautiful Machine - Shining

• Alternative rock
• Shoegaze
• Dream pop
• Indie rock
• Ambient rock

Artist: A Beautiful Machine 

Release: Solar Winds, White Noise, Antigravity

Label: Embryo

Year: 2000

[Teaser of the day] Imrryr - The First Forty Years of Isolation

• Synth-wave
• Cosmic synth 
• Progressive electronic 
• Electronic music 
• Ambient drone

Artist: Imrryr

Release: Catalyst

Label: OWLRIPPER RECORDINGS

Year: 2025

[Teaser of the day] Disorder Of The Sleep - Learned

Jamendo

• Electronic music
• Micronoise 
• Illbient
• Post-industrial
• Experimental electronica
• Ambient noise

Artist: Disorder Of The Sleep 

Release: Question to the Central Brain

Label: Enoughrecords 

Year: 2025

[Teaser of the day] Aching Hands - Up in Flames II

• Improvised music 
• Electronic 
• Ambient
• Experimentalism

Artist: Aching Hands

Release: Up in Flames

Label: Mlem

Year: 2024

Mercury Rev -- Deserter's Songs (1998)

V2/Bandcamp

• Alternative pop/rock 
• Dream pop 
• Art pop/rock 
• Chamber pop 
• Americana 
• Alternative dance 
• Indie pop/rock 
• Ork-pop 
• Baroque pop 
• Neo-psychedelia 
• Noise pop

Mercury Rev'i kolmveerandtunni pikkune üllitis "Deserter's Songs" on 90ndate teise poole tipphetkedest, mis viib kuulaja lummavale muusikalisele teekonnale, täis õilmitsevat ilu ja kummastavat imetabasust. See 1998. aastal ilmunud album on kunstroki ja unenäopopi hõrk sügavustest üles tungiv ja sügavale laskuv näide; üleelusuuruses panoraamrokk, mis tollal mõjus raputava ilmutusena. Kammerlik pop, tekitades tektoonilisi võnkeid art house-püünel. Esitledes end ameerikaliku unistusena, mille loomise eeldusi oli skaneerinud risti-põiki üle Ühendriikide -- mitte ainult geograafiliselt, vaid ka ajal(ool)iselt, valides välja tõmmisemaid osi tohutust kogumist, et seejärel tolmristelda need omanäoliseks kunsti(auru)rulliks. Nagu õigele teosele omane, vihjab plaadiümbris sisule -- väejooksik kimumas elegantselt pimedas urkas. Ümbrise sünkjasmust taust resoneerub plaadile maalitud muusikaga, ühelt poolt olles eskapistlik ning teisalt trotslikult eneseteadlik. Avang "Holes" on unenäoline viirg, mis lainetab eikusagilt ja eimiskist, et seejärel millalgi käänduda tagasi alateadvuse lõugastesse. Tekitades transsi esilekutsuvaid vaimupilte ning vaigistades tormlevat psühhet, ent ometi jättes pingeseisundite kehastuses konarused pinnale dünaamikat tekitava võimalikkusena. "Goddess on a Hiway" lihtsa vormi, ent heliliselt võimeka mürapopiga tekitab meeldivat meeltesegadust, mille küljed on palistatud orkestratsioonide ning klahvpillide väätidega. Jonathan Donahue unistuslik kohalolev-äraolev vokaal hõljub üle sinakate helisügavike Amerikaana laiekraanpannoodel. Lisakummituslikkust süstivad helikeelde Grasshopper'i manipuleeritud ostsillaatorid. Eraldi äramärkimist väärib "Delta Sun Bottleneck Stomp" -- mäslev indimalakas, kasutades intros haussklaverit enne, kui perutav obene aasale paarutama lastakse. Sama meeleolukas ja hoogne kapjade klõbin-plagin nagu Happy Mondays'i "Step On" või My Bloody Valentine'i "Soon". Albumi sügavaimat (kvint)essentsi immitseb loost "Pick Up If You're There" -- ilmselt mõeldud lõpetava vahepalana, mis on väga sisendusjõuliselt komponeeritud Adam Snyder'i mängitud mellotronil. Samuti teises vahepalas "I Collect Coins" kaetakse tolmunud ja ragiseva klaveri mängu saatel tagasi sinna, kui tavaelu ilmingutes oli paljut hoopis teisiti -- ent soojaks tõmbub sees. 9.0 (8.0-9.5)

Luke Haines -- Adventures In Dementia - A Micro Opera (2015)

Cherry Red/Outsider Music

• Alternative rock 
• Conceptual 
• Rockabilly 
• Singer-songwriter 
• Art pop 
• Neo-psychedelia

Kunstnik Scott King'i ning Luke Haines'i (The Auteurs, Black Box Recorder, Baader Meinhof) kuuest loost koosneva miniooperi aluseks on fiktsioon sellest, kuidas Mark E. Smith'i kehastaja - keda millegipärast peetakse õigeks (?) The Fall'i ninameheks - sõitis haagiselamuga alko- ja narkolaksu all tagant sisse Briti skinhead/natsipunkbändi Skrewdriver ninamehe Ian Stuart'i autole. See fantaasia lavastati ja kanti ette kahel õhtul Berliinis Scott King'i kureeritud festivalil 2014. aastal. Taieselt torkab silma palju osutusi ja paralleele, seostudes The Fall'i ja MES'i elu ja loominguga. Näiteks The Fall'i album "I Am Kurious Oranj" (1988) oli samuti kontseptuaalne, olles kirjutatud samanimelise balleti heliribaks. Muusikaliselt on Luke Haines'i (LH) taies eriilmeline - nagu oli seda ka The Fall'i looming - ulatudes rockabilly'st ja alternatiivrokist elektrooniliste rütmide ja psühhedeeliani ning mille kõigeni veel, mille vundamendiks oli postpunk. LH igati tabavalt salvab undava elektroonika ning seestunud efektidega, aimates järele MES'i esteetikat. Ning muidugi sardoonilised kommentaarid ja mürgine iroonia, millega MES ei hoidnud tagasi ei stuudios, laval ega ka baaris õllepudeli ja viskiklaasi taga või ajakirjanikega vesteldes. Kui MES deklameerivalt küsis albumil "Perverted By Language" (1983): .../What's a computer?/Eat why'self fitter/What's a computer?/Eat why'self fitter/, siis LH kaasajastab seda: /Lap top!/Lap top!/What is lap top?/A tea tray?/With cats.../Inside lap top?/ (loos "Cats That Look Like MES"). Muusikaliselt on taies nutikalt komponeeritud, milles riffivad kitarrid vahelduvad soulilike ja happeliste klahvpillidega ning LH sugestiivse laulmisega, mis osutab talle kui isikupärasele loojanatuurile. Teost lõpetavas nimiloos hüpnootilise raggabilly võtmes ning fraasi /Smashing people's faces in/ saatel õõtsudes saab teada, et Ian Stuart'i masin tuleb minema vedada, ent mis sai neist kahest peategelasest nii koos kui eraldi edasi? Kas ka MES'i kehastajal sarnaselt kumiiriga oli probleeme viha taltsutamisega ning vasakpoolsuses pettununa (ja künismi kasvuga) liikunud poliitiliselt üha enam paremale? Vaimu meeldivalt painav kosmos järelhaagises. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Jim Mckenna - pulse groove

• Electronic 
• Post-minimalism 
• Avant-garde 
• Post-psychedelic 
• Minimal synth
• DIY

Artist: Jim Mckenna 

Release: Alchemical 

Label: HAMFUGGI

Year: 2025

[Teaser of the day] Faerûn - Room 3327

Test Tube

• Experimental electronica 
• Ambient drone
• Hauntology
• Electronic music
• Dark ambient 
• Sampledelic 

Artist: Faerûn

Release: The Night 

Label: Test Tube

Year: 2014

Junga -- Portaal EP (2024)

Trash Can Dance/Bandcamp

• Jungle 
• Electronic music 
• Ambient 
• Breakbeat
• Drum and bass 
• Organic electronica

Siim Kuusemäe (Tont, Junga) muusikat on alati rõõm kohata. Kui vana tuttavat, kellel Eesti muusikamaastikul on sarnane koht nagu Valdur Mikital semiootilises kirjanduses või Fred Jüssil loodusvaatlejana. Selle kuulmine kutsub esile ainulaadseid tundmusi ja ärgitab ihasid. Herakleitoslikult öeldes ei ole võimalik kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda, ent sarnaselt eelsokraatilise filosoofiga näikse SK seisvat (kaheldes) teelahkmel. Muusika, mida ta Jungana produtseerib, võiks vabalt kõlada ka Tondi nime all (justnimelt Tondi viimase üllitise "Raudrohi" valguses). Võib-olla erinevuse rõhutamine nimes õigustab end tulevikus, ent hetkel ei näe selleks väga alust. Lisaks kõigele kostub trummi ja bassi rütmide taamal jätkuvalt loodusest inspireeritud orgaanilisust (naljatamisi -- konteksti arvestades loodusliku fooniga ioniseerivat kiirgust!), mida rõhutatakse ka visuaalselt vahelehel. Rütmide ja motiividega opereerimised-manipuleerimised on ajapikku üheks sulandunud, mistõttu korduvad helid (nn argipäeva helid) ei ole enam seotud konkreetsete päevadega, vaid kõigi päevade või suisa ühe inimelu ulatuse ja (elu)tööga. Seda formaalsust kõrvale jättes tuleb tunnustada SK võimet kujutluspilte toita. Ikka looduskeskselt. Kui avaloos neiu ütleb: "give me a break", siis rütmid hakkavad tellinguid püstitama. Samas tema rütmid ei ole läbi immutatud tehnitsistlikust ängist, mis sageli võib tekitada lämbumistunnet ja kitsikushirmu. Ei tahaks rütme nimetada isegi elektrooniliseks -- pigem võrdleksin mõne bioloogilise protsessiga, millel on kindel rütm ja funktsioon (nt südame tukslemine). Rütmid hingavad, kiirates teise maailma (või neljanda maailma) tüünust ja orgaanilisust. Sellega seonduvalt, aga ikkagi omaette rõhutamist väärib erinevatele vaikuse spektritele loomuldasa toetumine. Nipernaadina laanes ringi paarutades, nautides kevadel halihaljast tuliseina, mis siit-ja-kõikjalt üles kohub; suvel kogedes kogend-rohelist vaikust; sügisel keset sumekollast vaikust valvamas verdund latvadega haabade haavarahu; talvel seistes keset kahjasinist lumevaikust, millesse kukuvad lumitähed ja lumikäod (Nikolai Baturini tabavaid kujundeid ja kirjeldusi kasutades). Siiski-siiski -- SK muusika on pigem soojade aastaaegade nägu (albumil "Raudrohi" rõhutatakse seda otsesõnu). Kui rütmid vaikivad, siis võtab võimust kaunis ja sügav ämbient. Üks 18. sajandi Prantsuse arst-filosoof mainis, et need, kes ei vääri olemasolu (kurjategijad, õelad inimesed, tänamatud sead, viletsad türannid), tunnevad asjata mõnu oma barbaarsusest, kuna kättemaksuhimuline südametunnistus saab nad varem või hiljem niikuinii kätte. Kõik kannatused ja hingepiinad on põhjustatud looduse ignoreerimisest. Nii et kuulates seda neljaloolist ning kogu Tondi diskograafiat on võimalik suunata end õigele teele, saada paremaks inimeseks. Ilma paatoseta, on ju! 8.0 (8.0-8.5).

No Landscape Survives -- Ten Banners of Defeat (2025)

Abstrakt Reflections/Bandcamp 

• Downtempo 
• Electronic music 
• Ambient pop 
• Indietronica 
• Drum and bass

Käesolev taies viib kuulajana ajas tagasi umbes aastasse 1997 -- mitte niivõrd muusikaliselt kui ajastuvaimu eufooriast kantud hulluse tunnistajana. Hullus oli (ka) tollal õhus -- ühelt poolt Oasis'e kolmanda albumi ees masside porri viskumine; teisalt tollal paljud artistid - nii jätsust, rokist kui popist - hakkasid oma muusikasse segama trummi ja bassi ning teisi trendikaid elektroonilisi stiile. Kohati tundub, et see ei olnud mitte niivõrd loomuliku arengu tulemus, kuivõrd kardeti palju tõotavast tulevikurongist maha jääda. Jätsust näituseks Nils Petter Molvaer ja Courtney Pine, Cinematic Orchestra ja Bugge Wesseltoft, rokist Space ja Super Furry Animals, popmuusikast Dubstar ja David Bowie - kuigi jah, Bowie aastakümnete pikkuse ad hoc-popkameeleonina liigitub väljapoole). Käesoleval taiesel ei ole ju eriti midagi viga -- ainsaks (ent tõsiseks) probleemiks on helikihtide ja elementide selgepiirilisus ning sellest johtuvalt ka kombinatsioonide ennustatavus. Arusaadav, artist tahab end tõestada - tahab end tõestada nagu nood teised, nagu nood "pärismuusikud". Aga esteetilist hälbimist ei tulegi. Kihid ei segune, ei anna mutatsioone ning seetõttu ka utoopiate realiseerimisest tulenevat vabanemist ehk ekstaatilisi tundmusi kuulajana ei koge. Pompöössus valitseb, ent hakkab pikapeale tüütama; paari loo piires oleks ju asi talutav, ent pikemas perspektiivis vajutab madaldava pitseri. Erandiks on "Nightclubbing In Amnesia" mängib rolli veenvalt välja -- pöördun selle manu kindlasti millalgi tagasi. Pompöössus võiks olla elujõuline hälbiva tegelikkuse objektiveerimisel. Paraku NLS ei ole piisavalt ketserlik, et tekitada viljakat ja kandvat pinnast üleelusuuruste poosidega mängimisel. Seetõttu huvi ja pinge tekke eeldused vajuvad raskuse all mutta. Võimalikud radikaalsed energiad muutuvad tühiseks artisti peas tiksuvate esteetiliste arusaamade mustris. Kahtlemata praeguses hetkes süüdistada käesolevat taiest hüsteerilise innovatsiooni matkimises oleks ebaõiglane, kuna mainitud rong on nähtavale tulnud ning liikunud edasi veerand sajandit. Mutatsioonide - uute vormide spontaanse ja aistingute kriitiliselt kavandatud tekkimise - asemel kuhjatakse lihtsalt tuttavaid osi kokku. Kollektsioon ei avalda ju mõju, vaid selle koostisosade eriilmelised konfiguratsioonid. 6.0 (5.5-8.0)

Dirk Lienig -- Ritual E.P. (2008)

Proc-records

• Deep techno 
• Electronic music
• Minimal techno 
• Club dance

Selle kolmeloolise üllitisega alustanud artistile olid nii 2008 kui ka 2009. aasta viljakad -- ta üllitas kokku seitse taiest, ning seejärel kadus muusikaliselt orbiidilt. Ilmselt sai tal kõik öeldud, ilmselt teisi kunstisfääre hõlmavad huvid erutasid rohkem või igapäevaelust tulenevad kohustused nõudsid lõivu. Tõsi on, et nende 15 ja poole minuti jooksul kütetakse kuuma, kasutades tehnomuusika aktualiseerimiseks ja vormindamiseks erinevaid modaalsusi -- süvatehnost ning minimalistlikest rütmialgoritmidest kuni didgeridoo-kääksatusteni välja. Arvustust kirjutades ning muusikat kuulates juhtus toa aken olema avatud, resoneerudes tänavalt kostuvate forsseeritud mootoritega masinate asjatu põrina, üle lendavate lennukite õhuvibratsiooni ning tuuleiilide jahedust süstivate puhangutega. Ühelt poolt loomulik-looduslik, mis justkui lunastab tehnilistest liialdustest tulenevat dissonantsi. Ritualistlik taandamine-maandamine, mis justkui peaks lunastama inimese kaugenemist loodusest. Või siis hoopis vastupidi -- rõhutab inimese röövellikku rolli looduse igapäevaellu sekkumisel. Kui me oleme sellest kaugenenud ja sellele vastandunud, siis miks me ei kaugene sellest autarkiliselt, luues sellest sõltumatu suletud süsteemi? Dirk Lienig'i (DL) üllitise puhul kehtib põhimõte: vähem on rohkem, vähem vabastab -- seda nii helilises ja strukturaalses kasinuses kui konsensuslikult heaks kiidetud produktsioonivõtete eiramises; mis samuti tähendab ökoloogilisuse optimeerimist. Sellest popmuusikale omasest priiskamise mõtteviisile vastanduvast kasinusest (võimalik et ka puudujäägist) kasvab välja mõningane vulgaarsus ja ehk isegi jultumus -- valdav on monotoonse rütmiga kuulaja tümitamine, võttes transilähedase seisundi ja ekstaatilise tundmuse loomisega peavoolumuusikalt relvad. See on vabastav poos sardoonilise miimika saatel. Ent sellel näikse olevat sügavam didaktiline tähendus -- kuulajale koputatakse südametunnistusele, kuidas viimane on institutsionaalsetele mehhanismidele lootma jäädes isikliku loomevabaduse ja otsustusvõime hüljanud. Selleks ei pea kõlama ja tegema "nagu päriselt on kombeks". DL hõivab muusikailma nurgataguseid ning tabusid, hõivates ja muutes omaks selle katte all teatud kõladest ja sümbolitest moodustatud territooriumi. Ta väldib enesetsensuur, rõhumata võimalikule konsensusele "headest" ja "kvaliteetsetest" helidest ning nende kombinatsioonidest. Selles seisnebki käesoleva üllitise riitus. 8.0 (7.5-8.5)