
Phonocake
- Ambient
- Shoegazing
- Sound art
- Electronic music
- Indie dance
- Micronoise
- Glitchtronica
- Ambient techno
- Sampledelic
- Techno pop
- Alternative dance
- Sound poetry
- Experimental electronica
Mõistmaks paremini oma teadmiste olemust, viisi ja ulatust, tuleb ideede puhul hoolikalt jälgida järgmist: mõned neist on lihtsad ja mõned keeruka(ma)d. Psühhiline jäljendamine seevastu on kohmakas ja sunnitud selleks, mis peaks tulema loomuldasa ehtsalt ja ilusalt. Minskist pärit Pavel Rassolko (PR) õnneks ei afekteeri teeseldud viisil -- siin on palju kandvaid momente, mis tekivad konkreetselt visandatud osadest. Ühelt poolt ämbientsed pannood kõrgel üleval, teisalt kruttivad rütmid ning vaikselt pragisevad müraiilid, mille tagant võib aimata tema kindlat kontrolli protsessi üle. Päike tõuseb ja loojub koos temaga. Teisalt indu tõmbab natuke maha nimetatud kihtide üksteisest veidi suur eraldatus ning turvamata tee niinimetatud kõrgema kunsti poole, mida ei kompenseeri ei jutusämplid ega efektid siin-seal. Igal juhul jääb plusspoolele 90ndate alguse kidranarkarite mõjude ja meeleolu oskuslik tõstmine atmosfäärilistesse kihtidesse. Tõsi, eelnev kriitika ei puuduta selle 44-minutilise üllitise parimat lugu nimega "VASilich" -- ajukurdudesse ning südamesoppidesse tungiv miilav kasvamine süntpopist kingapõrnituslikuks inditantsumuusikaks, mille lõpuosa tehnobiidid lähevad sujuvalt üle järgmisesse kompositsiooni "YrYr" -- võttes kindlalt ortodokssema hoiaku - madalad bassid müdisevad tektooniliselt, et seda mitmekesistada sünteetiliste orkestratsioonidega (aga taas -- orkestratsioonide tekstuur jääb veidi lihtlabaseks ja isegi piinlikust tekitavaks!). Seevastu loo "Plosky Land" orkestreeritud intonatsioon ning vokaali(de) töötlused avaldavad igati muljet -- erinevate sageduste ja helikudede oskusliku võngutamisega algul liipadi-laapadi ning seejärel mõnusa vaibiga uhatakse põiki üle välja. Selles põimuvad elegantselt üksteisega grammatiline vigasus, alateadvusest vabanenud stiihia ja kompositsiooniline täpsus. Siin ei teki kuulajal kordagi kahtlust, et energia otsa saaks. Korralik album, mis võinuks olla lõpuni õigete valikute tegemisel suisa suurepärane. Minnes algusesse -- muusika loomisel ei saa jääda lihtsate ideede manu, tuleb võtta riske, et jõuda keerukamate realiseerimiseni. Kui riske ei võeta, võib asi halvem välja kukkuda kui riskinuna põrudes (nt nii juhtus looga "Valick"). Nagu näha, siis kahes loos PR tegi seda väga edukalt. 7.5 (6.5-8.5)