Ratkiller -- Antifinity (2025)

Glitch Please

• Noise music 
• Plunderphonics 
• Avant-garde 
• Sampledelic 
• Freeformfreakout 
• Sound collage 
• Electronic 
• Power electronics 
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 
• Acousmatic music 
• Sound poetry 
• Abstract

Aastakümneid tagasi salvestasin The Fall'i albumi "Perverted By Language" (1983) kassetile. Mingi hetk keerasin lindi tagurpidi, tahtes kuulda "normaalset" keelt. Nali naljaks (see lause teine pool), aga Mihkel Kleis'i (MK) ehk Ratkiller`i 31-minutiline (või siis 62-minutiline) taies edukat 2025. aastat nautinud Eesti plaadifirma Glitch Please'i all pakub "normaalse" versiooni kõrvale ka "rikutut", antud juhul tagurpidi pööratud kompositsiooni. Autori sõnul võib muusikat võrrelda peeglitest täidetud ruumiga, kus peeglid peegeldavad üksteist. Arvata võib, et tulemuseks ei saa olla mitte midagi muud kui midagi väga skisoidset, st mõistusele hoomamatut. Inimlikul tasandil -- kas see on midagi ideerünnaku sarnast? Ideede rünnak -- kui subjekti mõjutavad samaaegselt teised subjektid, mõjutades üksteise psühhilist tuuma, üksteise egosid, üksteise raskelt kokku traageldatud "minasid", et sellel lasta taas mõrad peegelpinda lüüa; kirjeldatu ning sellest johtuva valu tagajärjel hakatakse otsima vaba ust, et ruumist saaks võimalikult ruttu lahkuda. See hüperkollaaž ei anna asu ei helisemantilises ega -intensiivses tähenduses. Üks armutu "nuudeldamine" pealtnäha loogiliselt rakendudes, aga...loogiline vastuolu ilmneb tervet mõistust murendavas intensiivsuses, pakendades tuhandeid eri kujukestega killukesi ühtseks tervikuks, lükates neid kokku ning pannes hoovama. Energiline intensiivsus on poom, mille kaikudes killukesed killustuvad üksteise kõrvale (ning mõned kõrvuti asuvad põimuvad teineteisest läbi). Mainitud nuudeldamine ulatub kahtlemata ka mustmetalli (sund)impulsside mõjuulatusse -- selle ebaromantilisse haavatavusse, evides selle müstilist kultuslikku jõudu ning positiivset irratsionaalsust ((lõhenemisel ja lagunemisel kui kontrollmehhanismide kadumisest tekkinud (lisa)jõudu)). Kaasasündinud surmatungi impulsse siin ei püüta välja lülitada, vaid vastupidi -- tugevate emotsioonide laastamistöö viiakse primitiivseimale tasandile. Lõpuks saabub kompromiteeritud vaibumine ja rahu -- kui valu "pärisimpulsid" on vaibunud, ent alles on jäänud fantoompisted. Nõnda see tervikobjekt kujunebki kuulaja (s)ees. Õieti kuulaja muutub. 8.5 (8.0-8.5)

Night Tapes -- portals//polarities (2025)

Nettwerk/Bandcamp

• Indie pop/rock 
• Glo-fi 
• Dream pop 
• Chillwave 
• Shoegazing 
• Electronic 
• Alternative pop/rock 
• Hypnagogic pop 
• Ambient pop 
• Alternative dance 
• Psychedelic 
• Indie dance

Ilmselt kui Night Tapes'i album ilmunuks 16-17 aastat tagasi, olnuks London'i ansamblil paremad võimalused läbilöögiks. Kuivõrd tegu on muusikatööstuses osalejaga, siis tuleb arvestada turukonjuktuuriga. Ilmselt nad ise ei ole ju trendimuutjad-murdjad, mistõttu tuleb kuhugi voogu sobituda. Või siis pigem -- las koerad klähvivad, karavan läheb edasi! Tegu on ju igati korraliku muusikaga, mida ei pea korralikus seltskonnas häbenema, ammutades peaasjalikult jõudu chillwave/glo-fi/hüpnagoogilise popi maagiast. Ent pealkiri osutab sellele, mis annab käesolevale 13-loolisele taiesele lõpliku viimistluse ning veetluse. Liikumine mööda indimuusika erinevaid modaalsusi annab asjale õige maitse manu ning lisab krehvtisust, mistõttu muidu liiga kergekaaluliseks kuulamiseks jääda võinud taies apelleerib oskuslikult tundlikkusele ja emotsioonidele. Kahtlemata on vahe unelemispopil ja unelemispopil -- kui näiteks neli kümnendit tagasi Boston'i punt Galaxie 500 viljeles seda minimalistlike kitarride ja vokaali saatel, siis jah, Iiris Vesik'u sugereeriv vokaal osutab enim sellele traditsioonile. Tugev klahvpillide olemasolu loob teistsugusema - juba valmis - kõrgplatvormi, millel jätkub peenhäälestus. Olenevalt konkreetsetest lugudest meenuvad kord The Sundays, kord Pia Fraus, kord Memoryhouse, kord Ariel Pink, kord tantsuline Curve. Tõepoolest, ühes loos jõnksutavad trummi ja bassi/jungle-rütmid vankrit edasi, kasvades tasapisi eepiliseks ämbientpoprokiks. Nii mõnigi kord lauljatari dešifreerimatusse kalduv vokaalitsemine hakkab meenutama unelemispopi ema Elisabeth Fraser'it ning tema bändi Cocteau Twins'i müstilisemast veimevakast tõusvat muusikat. Albumi teises pooles on mitu pärlit, milledega võiks illustreerida möödunud aasta väljapaistva rokkmuusika kogumikke. Jäingi hindamisel veidi kahe heinakuhja vahele kinni -- otsustasin lõpuks, et tegu ei ole palju hea, vaid natuke väga hea üllitisega. 8.5 (7.5-9.0)

Mendigo -- Olamuetra (2004)

Subsource

• Ambient 
• Organic electronica 
• Abstract 
• Drone 
• Experimental electronica 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Microsound

Kes kaeb väljapoole -- unistab, kes kaeb sissepoole -- ärkab. Carl Jung`i eristus ei valmista Renzo Peressi`le ehk Mendigo`le muret, kuna ta teeb mõlemat. Unistus on osa lootusest - lootus seevastu tähendab ootust teatud stsenaariumite täitumisele. Lootuse nihkumisel ootuseks teiseneb subjekti (passiivne) tegevus praktiliseks -- hakkab tegutsema. Heliloomeilmas on arusaamise piirid õhukesed, piiritlematud ning sageli kontrollimatud -- juhul kui artist ise ei ole seadnud teatud eesmärke. Ometi ka sellisel juhul asi taandub rohkem või vähemal määral vabale tõlgendamisele, mis teaduslikku vaatevinklit võrdluseks võttes ei vasta teaduslikele kriteeriumitele. Aga selles peitubki valdkondade loogika ja eristuse iva. 8-looline taies on loodud 2004. aastal, mil elektroonika ei olnud veel nii kättesaadav ning selle kvaliteet võis samuti kõikuda. Osaliselt sellest johtuvalt (või siis teadliku valiku tulemusena) on sellel taiesel tunda asjastuvaimu -- konarlikud helikänkrad ning hetktõrked sageli orgaanilist helikavatsuslikkust ja -loomet häirimas. Asi muutub veelgi segasemaks ses mõttes, et sugenevad mõtted heli kontrollimiseks algallikatest -- tekib tahe väljaandjast netiplaadifirma Subsource koduleheküljel failide voogedastuskontrollis kontrollida, kas tegu ei ole mitte riknenud failidega. Ent selleks kaob tahe ning teisalt taastub usk, kuna niikuinii tõlgendamise filter jääb vahele. Oluline on just võimalikkuste mitmekesisuse tulemuste nautimisest tulenevalt (muusika)elukvaliteeti tõsta. Selline muusika on igati parem, kui hiljuti nähtud lõik Pealtnägijas, mis oli pühendatud juubilarile Raimonds Pauls'ile. See muusika, mis sealt kostus, oli ikka masendavalt jube -- totalitaarestraad, millest vahtis vastu õõvastav hingetühjus, labasus ning kunstiline impotentsus. See on masendav osa jubedast ideoloogilisest kapast ja sisust nimega Nõukogude Liit, mis eelmisest sajandist paraku mitte ainult poliitikasse, vaid ka inimhinge on edasi kandunud. Need USA produd, kes väidetavalt olla nimetanud nende helide loojat geeniuseks, jätsid pehmelt öeldes kohtlase mulje. Ning on piinlik lugeda, kuidas Anne Veski nimetab end diivaks kusagil uudistes -- Eestis ainult Marju Kuut oli (loominguline) diiva, AV on temaga võrreldes eikeegi. Kurat võtaks! -- taanduge juba suurelt pildilt, mitte ärge mürgitage noorte hingi! Sellest johtuvalt -- Renzo Peressi abstraktne ning viljastavast tühjusest ning "vigadest" sündinud muusika on märksa "diivalikum" -- ärgitades tundma ja mõtlema, mitte madaldava nivelleerimisega inimhinge täis pasandama. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Eric In The Kitchen - Everybody Knows Llamas Are Funny Party Guys

Tape Safe

• DIY
• Alternative rock
• Noise rock 
• Post-hardcore 
• Indie rock 

Artist: Eric In The Kitchen

Release: XEP EP

Label: Tape Safe 

Year: 2013

[Teaser of the day] Once Were Ghosts - Exoskeleton

Sirona-Records

• Post-rock 
• Indie rock
• Alternative rock 

Artist: Once Were Ghosts

Release: Transient Silence

Label: Sirona-Records 

Year: 2012 

[Teaser of the day] Outsider Birds - Long Road Back

MNMN

• Lo-fi
• Indie rock
• Shoegazing
• Psychedelic 
• DIY
• Alternative rock
• Dream pop 

Artist: Outsider Birds

Release: Realms

Label: MNMN 

Year: 2016

Quazimono -- Lo-Fi Anomalies for Anxious People (2024)

Mahorka/Bandcamp

• Breaks 
• Experimentalism 
• Post-minimalism 
• Electronic 
• Post-industrial 
• Avant-garde 
• Post-techno
• Avant-blues 
• Musique concrète 
• Spoken word

Kõrbemaastikud on (eksperimental)muusikas mänginud olulist rolli. Captain Beefheart - keda kõige vingem ja valusam kriitik Piero Scaruffi peab kõige olulisemaks (pop)muusikuks 20. sajandi teisel poolel - on liiva ja kivide keskel üles kasvanud. Aga ka Josh Homme, Stevie Nicks ning Frank Zappa omavad kõrbesugemeid. Kõrbemaastiku halastamatu olemuse hirmutavus ning kütkestavus romantilises veetluses kajavad neilt kõrvetatud luidetelt vastu: jäik, viljatu ja rahutukstegev, meenutades kuiva ja karmi maastikku, kus elunatuke on klammerdunud kõige peenema niidi külge. Tänu sellele eluimpulss rütmiks kehastununa eendubki kõleduse heliliseks topograafiaks. Elastse selgrooga rütm - kui ühtne tervik, ent ometi liigendatud osadest koosnev -, pulseerides mehaanilise järjekindlusega, peegeldades praguneva pinnase karjeid ning mudakänkrate murenemise kriginat. Need rütmid ei ole teada-tuntud rütmikeermetele orienteeritud; need tungivad peale, kaevudes sügavale kuulaja tajju nagu lihasse kinnitunud okkad. Siia on süstitud rahutus, peen dissonants, mis kiirgab vaikset valu, ilma et kunagi vallandaks stiihilisi emotsionaalseid puhanguid. Produktsioon on karm -- kaalutletult minimalistlik kaja (võib aeg-ajalt vaevu kogeda ümbritseva keskkonna kahinaid -- nii looduslikke kui industriaalseid), milles esmapilgul puuduvad lopsakad kihid, et rõhutada veelgi lõgistava rütmi kesksust ning fookust sellele (ainult albumit lõpetav tõlgenduslugu -- kajadest rikastatud bluusrokk -, võtab eelnevalt kogunenud pingeid maha). Kõrb ongi seetõttu kõrb, et seal ei ole kohta luksusele. Ent sellest viljatust pinnasest kasvab välja sügav intensiivsus: rahutute rütmide selgroogu painutav lainetus tekitab kumulatiivseid valuaistinguid, mis jätavad teadvusesse jälje veel kaua pärast hääbumist. Valu impulss kiirgab läbi järeleandmatu rütmilise nõudlikkuse ja helilise hõreduse. Neile, kes on valmis taluma seda karmi ilu, pakub see 10-looline taies transformatiivset teekonda -- rahutuks tegevat ja kummaliselt erksaks tegevat teekonda -- justkui julgustataks kuulajat isiklikke hirme teadvustama ning siis neile otsa vaatama. Väljaandjaks võrratu Bulgaaria netiplaadifirma Mahorka. 9.5 (9.0-10)

[Teaser of the day] Krzysztof Młyńczak - Through The Looking Glass

Sirona-Records

• Post-rock 
• Art rock
• Alternative rock 

Artist: Krzysztof Młyńczak

Release: Through The Looking Glass

Label: Sirona-Records  

Year: 2013

[Teaser of the day] Echonaif - Embrione

Nostress

• Experimental rock 
• Dub rock 
• Alternative rock
• Post-rock
• Avant-rock 

Artist: Echonaif

Release: La logica delle Falene

Label: Nostress 

Year: 2013  

[Teaser of the day] Unlogic Thing - Aimer

Liminal Recs

• Avant-electronica
• Musique concrète
• Breaks
• Ambient
• Electronic music
• Glitchtronica 
• Experimental electronica 

Artist: Unlogic Thing

Release: Seer

Label: Liminal Recs 

Year: 2014

Kosik -- Fastas (2003)

Please Do Something

• Indietronica 
• Avant-rock 
• Post-rock 
• Ambient rock
• Experimental rock 
• Electronic 
• Art rock 
• Alternative rock 
• Ambient pop

Matthew Borghi ning Michael Kirson-Goldapper tegutsesid tandemina üle-eelmise kümnendi hakul ning nende 3-looline taies on üllitatud olulise netiplaadifirma Please Do Something all (mille kuulsaimad artistid olid Khonnor ja Sickoakes). Siin on palju klavereid ning selle elektroonilisi modifikatsioone, paisudes kohati imetabasteks elektroonilisteks heiastusteks -- subliimseteks kangastusteks, ulatudes otsapidi rokkmuusikast väljapoole. Võib-olla üldse muusikast välja (sellest lõpupoole). Jah, üle kahe dekaadi tagasi võidi säherdust käsitleda ka elektroonilise muusikana, ent praegu - meeleheitlikul ristandite tagaajamise ajastul - on see rokkmuusika. Ennekõike lõpulugu "Wishing Well" mängib postroki regaaliatega, ent siiski vältides teravaid struktuurimuutusi ning äkilisi tõusunurki. Pastelsed, kordustesse käänduvad kitarrimustrid - mille taamal võnguvad üksikud efektid ning elektroonilised pannood - tungivad hüpnolainetusena kuulaja alateadvuslikesse kihtidesse pinda raputama. Kujutlegem ette Robert Fripp'i modifitseeritud kidrahalo kohtumas thomyorkiliku sensuaalsuse ning maxrichterliku sügava vaikuse tundega. Kõike seda ise tõlgendades, s.t moonutades ja liialdades elik lähtudes iseendi tundmustest ning tarkusest. See vaikus siin on sujuvam ja püsivam näiteks võrdluses hilise Talk Talk'i rabedate ponnistustega, et jõuda välja vaikuse tuumani. Vaikuse paradoks ei seisne heli lõppemises -- need 14 minutit on kummituslikult sügavad, ehitades samm-sammult korduvate harmooniate ja meloodiate ning kergete muutuste abil, et jõuda kuuldavalt sinna, kust ei tuleks enam ühtegi helilist osutust. 9.0 (9.0-9.5)

Northern -- The Sannikov Land: Of Willpower and Other Calamities (2025)

Trash Can Dance

• Black metal 
• Black'n'roll 
• Raw black metal

Mustmetalli kuulates võib kerkida küsimus selle usutavusest ja vannabiindusest. Meenuvad jutud sellest, et sageli selle muusika taga olevad isikud on kenad, ilmselt ka enamiku fännide kohta võib sama väita. Võiks ju eeldada, et see on psühho- ja sotsiopaatide pärusmaa, ent kahtlustan, et viimased pigem kuulavad "lõbusaid viisikesi". Võiks ju arvata, et tõsiste lapsepõlvetraumadega tegelased - kellede koletistest vanemad on muuseas sundinud omi võsukesi pealt vaatama, kuidas madu sööb lapse lemmikloomast küüliku ära - pöörduvad vinduvale vihale ja kõrvalekalletele ehitatud heli manu. Nagu Gibsonton`is resideerunud n-ö krabimees Grady Stiles sundis oma tütart pealt kaema. Teisalt on ju arusaadav, et kõik artistid ei saa olla vargvikernesid ning ei peagi olema, kuivõrd psühholoogiliste (kaitse)mehhanismide toimeviis on erinevate isikute puhul varieeruv ning eelpool eeldatust märksa keerulisem. Tartu ansambli Northern'i 8-looline taies annab kuuma -- toores ja primitiivne metallsaund, millest kostub läbi nii kõvatuumapunk kui Black Sabbath ning teisalt vürtsitatakse jõnksutavaid jõrinaid-jörinaid kõrges registris laulmisega (isegi kui see doseeritult muutub veidi kitšilikuks, ei ole see piinlik ja tüütu, vaid igati lõbustav). Aeg-ajalt lisanduvad klahvpillid, ent muutumata eksplitsiitseks (must)sümfometalliks. Need kostuvad kaugel taamal või justkui läbi filtreeriva ruloo ning pigem rõhutavad tee-seda-ise esteetikat. Kuulasin bändi kassetti 4-5 korda ning isiklikus kujuteldavas edetabelis tõuseb see kõigi aegade Eesti parimate bläki taieste sekka. Näiteks - tänu pealkirjale - meenus samuti Trash Can Dance'i all üllitatud The Grey Calamity 90ndate lugusid hõlmav kassettalbum. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Lemur - Tarrafal

Free Music Archive

• Psychedelic
• Math rock
• Noise rock
• Alternative rock 
• Art rock

Artist: Lemur

Release: Lemur

Label: Enoughrecords

Year: 2013

[Teaser of the day] Cagey House - Potatoes Also

• Avant-pop
• Electronic music
• Experimental pop
• Sampledelic 
• Art pop 

Artist: Cagey House

Release: Lark 

Label: Free Range Beats 

Year: 2009

[Teaser of the day] Inverness - Heart Coils

• Indie pop/rock
• Alternative pop/rock 
• Art pop 

Artist: Inverness

Release: Thank You/Heart Coils

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2014

[Teaser of the day] The Quinsy - You Know I'm Sick

afmusic

• Gothic rock
• Post-punk
• Alternative rock 

Artist: The Quinsy

Release: You Know I'm Sick

Label: afmusic 

Year: 2012

[Teaser of the day] The Silence Industry - Breakin' The Law Of Value

Jamendo

• Gothic rock
• Post-punk
• Alternative rock 

Artist: The Silence Industry

Release: Brother Sing, Sister Shout (And Other Conspiracies)

Label: Enoughrecords 

Year: 2014

[Teaser of the day] The Freak Fandango Orchestra - The Hug

Jamendo

• Ethnic punk 
• Balkan folk
• Punk folk 
• Gypsy punk
• Folk punk 

Artist: The Freak Fandango Orchestra

Release: Love, death and a drunken monkey

Label: Jamendo 

Year: 2009

Pandacetamol -- Below The Surface (2025)

Mahorka/Bandcamp

• Ambient
• Electronic music
• Ambient techno
• Progressive electronic
• Kosmische Musik
• Space music
• Ambient drone

Pandacetamol'i 12-loolisel on rütmid ja sünteetilised helivood, virmaliste veiklemine ning sisemaailma rohkem või vähem teadvustatud ustest uutesse universumitesse sisenemine. Sisemaailmad korreleeruvad välisilmaga, pakkudes liikumiskoridore hulgi ja otse. Nii et 59-minutiline üllitis on heliline peegeldus duaalsusest subjekti seesmiste uste ja tohutu välise avaruse vahel. Albumi aluseks on meeleolu vormiv segu rütmilistest virvendustest ja voogavatest sünteetilistest helivoogudest. Pandacetamol'il õnnestub tabada seda, mida saab kirjeldada virmaliste helidena -- seda kummitavat, kõrgsageduslikku esteetikat, mis tundub nii sfääride harmooniast puudutatuna kui ka sügavalt üksildane, värvirohke ent külm. Erinevalt näiteks Tim Hecker'i boreaalsest lopsakusest ning kummastavast soojusest või siis 70ndate lõpust esilekerkinud sageli banaalsest kosmosemuusikast - mis on läppunud soojusest risustatud - peegeldab käesolev tühjuse reaalsust: see on ilus, tõepoolest, aga see on ka füüsiliselt kurnav ning emotsionaalselt vahemaad tekitav ja hoidev. Ümberpööratud loogikaga ekspansiivsus. See ei ole romanss tolmukübemega, kes on sinna juhuslikult(?) sattunud. Selles peitub paeluv pinge: see tund aega kajastab ka analogismi ja essentsialismi vahelist võitlust, mida ühelt poolt vaadeldakse läbi hinge ühtsuse prisma. Pandacetamol õõnestab "mina" killustatuse ja muutuse teekonnal halastamatult: sarnasused ilma ühise substantsita, mis voogavad ja lahustuvad rütmiliste virvendustena ja sünteetiliste vooludena üle helimaastike. See ei ole hubane kosmiline embus. Soojuse tõrjumine kummitava väljakutsena on albumi tugevus. Emotsionaalse distantseeritusega ja füüsilise taagaga läheneb Pandacetamol eksistentsi keskmes olevale üksildusele -- see ei ole mitte kõrvalekalle mingist tõelisest, olemuslikust "minast", vaid analoogiline tõde hingest. Tulemus on sügavalt üksildane, jah, aga ka vabastav: heli, mis näitab, et tühjuses tuleb elada ilma illusioonideta, leides ilu teravas virvenduses, mitte aga lohutavas müüdis muutumatust tuumast. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Solxis - Steam

Jamendo

• New Age
• Space music
• Conceptual
• Electronic music
• Ambient pop 

Artist: Solxis

Release: Spasational Volume 2

Label: Jamendo 

Year: 2021

[Teaser of the day] Slow Steps - Step 002

Test Tube

• Experimentalism
• Musique concrète
• Electronic
• Illbient 
• Post-industrial 
• Abstract
• EAI 

Artist: Slow Steps

Release: Experience In Goa

Label: Test Tube 

Year: 2012

[Teaser of the day] Neuroaesthetics - Can`t forget what is forgotten

Tape Safe

• Avant-garde
• Cool jazz
• DIY
• Improvised music 
• Experimentalism 

Artist: Neuroaesthetics 

Release: Brains (do) Mind

Label: Tape Safe 

Year: 2015

[Teaser of the day] The Shining Men - Plastic Ego

Jamendo

• Easy listening
• Electronic music
• Primitivism
• Breaks 

Artist: The Shining Men

Release: Mystery Ship EP

Label: 17Sons/Jamendo 

Year: 2009

[Teaser of the day] Samuel Bone - Kringle Kan Surplus

Sirona-Records

• Noise music
• Experimental hip-hop
• Psycho-acoustic
• Avant-garde
• Avant-hop
• Breaks
• Electronic
• Experimentalism
• Chopped and screwed

Artist: Samuel Bone

Release: Fluctuous

Label: Sirona-Records 

Year: 2016

[Teaser of the day] Nocturn Deambulation - Thud

Wildness

• Death metal 
• Progressive metal
• Technical metal
• Glam metal 

Artist: Nocturn Deambulation  

Release: The Grand Opening

Label: Wildness 

Year: 2011

Jhones Junkie -- N E C R O P S I A (2013)

Sirona-Records

• Experimentalism 
• Reductionism 
• Electronic music 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Illbient 
• Improvised music 
• Micronoise 
• Lowercase

Sügavatest mõtisklustest - pinnasesse mattunud helindid oleksid justkui porisse paisatud, sellega määrdunud, kuivanud ning koorikuga kattunud - ei ole väljapääsu, mis peegeldubki helilise hüpertroofia ennetavas allasurumises. Kartuses, et mäng(uasi) võib väljuda kontrolli alt ning muutuda mittemidagiütlevaks üldistuseks -- rivis teiste omasugustega unustusse vajumas. Nii et -- kuidas puhuda lõkkele afektiivsust helide saatel? Nendes neljas kompositsioonis kerkivad varjust esile mürakihid - tõsi, allasurutuna - eri vormides; justkui tulles küll ühest-ühtsest algallikast, ent säilitades isikupära sarnaste tunnusjoontega algosakeste murenemise ja laiali paiskamise järel uuesti konstrueerituna. Afekti peegeldav intuitiivne palang puhkeb tänu sellele, et helid on ühelt poolt varjutatud ning teisalt rekonstrueeritud. See on rituaal: ilmutamata olemine kutsutakse ellu olemise ja olematuse pingest -- ühelt poolt kuulaja kuuleb helisid, ent teisalt on kuuldu käändunud hääbumisse ja varjatusse (ses mõttes eimiskisse). Kõik see lööb mingil hetkel välja liialdusena, pundunud piiranguna, mis moonutab heli loomulikku levikut ning loogikat, sest heli on radikaalsest (ei)millestki teistsugusest - ürgsest tühjusest - (tagasi) tulnud. Mürakihid kehastavad siin mitte niivõrd narratiivi, kuivõrd toorest emotsionaalset süttimist. Nad küll näitavad valmisolekut hüpertroofiaks, raputades enda kesta, aga siiski vältides põletatud maa taktikat -- lubamata kontrollimatut vabanemist. Kuulaja tajub pori krõmpsumist hamba all. Mudast oled sa võetud, mudaks pead sa saama! 8.0 (7.5-8.5)

Circa Vitae -- Lovers EP (2013)

Jamendo

• Alternative rock 
• Shoegazing 
• Neo-psychedelia 
• Indie rock 
• Noise rock 
• Post-rock 
• Experimental rock

Spordivarustuse hiiglase Nike'i kodulinnast (ning kergejõustikupealinnast) Eugene'st (Oregon'i osariik) pärit kvintett mängib igati asjalikku rokkmuusikat -- ei ole selles toda paganama pakendatud grunge'i ja kolledžiroki tüütavaid elemente hinge matmas. Või kui ongi, siis on see viimatimanitud stiili putitatud variant, milles on viimaste narmaid ehk veel tilbendamas. Bänd, mis 2008. aastal ja 2013. aastal üllitas oma ainsad taiesed, vaatab kohati doowopilike harmooniate suunas -- mis tähendab seda, et parimad hetked sabuvad siis, kui vokaalharmooniatega on palistatud tüüned kidramüraseinad (nt loos "Awake" kitarristiihia muutub kingapõrnitsemise väljadeks -- midagi taolist nagu Ride ning The Verve tegid oma esimestel üllitistel). Nimetatud 33 minutit pakuvad rokisõbrale kindlasti meeldivaid emotsioone, kuna selles on nii traditsioonilist kitarrirokki kui ka - näikse - transgressiivsemat kraami, eemaldumaks roki klišeedest. Väga hea lugu on "Isolate", mille seesmine jõud ühelt poolt pulseerib sümfoonilises võtmes, ent samas teises pooles hakkab rokistruktuuri efektiivselt ja elegantselt kägardama, muutudes lõpuks omamoodi elektroakustiliseks miniooperiks. "The Need" on nauditav kramplikkuses ja närvilisuses, kuna vokaalosa ei saa instrumentidelt piisavalt tuge, mistõttu vokaalidesse sugeneb veelgi rohkem detsibelle ja rahutust, kuni lõpuks ka instrumentaarium krampidest vabanedes tõuseb ülesannete kõrgusele. Käesoleva taiese krutskilisusv seisneb selles, et muutused kuulaja neuronites, mida viisikesile kutsub, kukuvad napilt õigele poole. Pistodad ei kuku käest, noaterad ei muutu kummiks, vaid lõikavad jätkuvalt vahedalt. 8.0 (7.5-9.0)

Ergo Phizmiz -- Disco Music for Armageddon (2018)

Free Music Archive

• Plunderphonics 
• Sound collage 
• Oompah-oompah 
• Sampledelic 
• Avant-garde 
• Electronic music

Kui plunderphonics-artist ehk seda tüüpi artist, kes oma muusikale paneb aluse teiste muusikute loomingust sämpleid võttes - sageli selleks luba küsimata -, ent sageli ei olegi võimalik algallikat tuvastada, kuna see on vaid killuke, mis teiste, vormilt samasugustega kokku panduna peegeldab hoopis teistsugust kavatsuslikkust ning annab kardinaalselt uue tulemuse. Ometi see ei tähenda, et tulemus oleks garanteeeritult edukas -- nt stiili isakujuks peetava John Oswald'i 1989. aastal üllitatud žanri stiili peegeldavat taiest kuulates jäi küll nauding saamata. Eks enne kanadalast oli varem ka katsetatud samas suunas -- nt Prantsuse (ja maailma) eksperimentaalse muusika suurkuju Bernard Parmegiani katsetused 60ndate lõpus, mis teisalt kahtlemata ähmastas piire tuuri pandud heli ja helikollaaži vahel (veelgi segasemaks läheb pilt siis, kui lisada mash-up sinna kompotti). Eks need piirid hiljem veelgi enam ähmastusid, kui mõelda Vicky Bennett'ile ehk People Like Us'ile, Chenard Walcker'ile ning Ergo Phizmiz'ile (kes kõige järjekindlamate artistidena seda põldu kündsid). Kui kuulata käesolevat 26-minutilist taiest, siis nõnda võiks kõlada külakapell pehmelt öeldes nokastanud laadakülastaja peas, kes on juba käpa varjulises lehtlas maha pannud ning hakkab suikuma. 5-looline umpa-umpa taies, mille puhul frontaalsagara pidurdamatuse tõttu tekivad kuulajas veidermõtted ning ebardkõlad; lõbustav on mõelda,et ehk mõni külamees kuulis sadakond või rohkemgi aastat tagasi sedasorti elektroonilist muusikat oma peas. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Fake Area Code - First Breath

• Abstract
• Space music
• Electronic music
• Ambient
• Progressive electronic 

Artist: Fake Area Code

Release: Fake Area Code 

Label: Trash Can Dance/Bandcamp 

Year: 2022

[Teaser of the day] Paco Rossique - Curious

Etched Traumas

• Organic electronica
• Electronic 
• Ambient
• Progressive electronic 
• Ambient drone

Artist: Paco Rossique

Release: Drawing Widows In Black And White

Label: Etched Traumas 

Year: 2012

[Teaser of the day] nula.cc - running as rain

• Musique concrète 
• Avant-garde
• Dark ambient
• Abstract
• Electronic
• Hauntology
• Radiophonic art
• Sound art 
• Experimentalism 
• Found sound 

Artist: nula.cc

Release: Emitted Omissions

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Tab x Anitek - Prunceface

Jamendo

• Urban music
• Breaks
• Electronic music
• Hip-hop
• Sampledelic 
• Rap 

Artist: Tab x Anitek  

Release: Indigo Immaculate

Label: Jamendo 

Year: 2025 

INTERPRETACE -- Vytloukat klín klínem (2025)

CS Industrial 1982-2010

• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Noise rock 
• Avant-rock 
• Experimental rock

Tšehhi industriaallegendite Interpretace albumi pealkiri tõlkes kõlab kui kiilu kiiluga välja lööma. Kuulates seda üheloolist, poole tunni pikkust kompositsiooni - mis kõlab kui kõverkõlarist üürgav rokkmuusika -- siin on kitarridega ja trummidega nuudeldamist, mille taamal liiguvad sünkjad sündipilved; ent kogu see helipilt kõlab fragmendina totalitaarsest ühiskonnast, kus reaalsus on muudetud fiktsiooniks. Kõik see elekter, mis kitarride taga on ning neist omakorda väljub, on ebaproportsionaalselt kohal-olev ning küüniliselt tõele pretendeerida püüdev. Tegu ongi hulluse manifestatsiooniga -- koguni fakti nentimisega, et nendega on ühel pool -- vaadake parem ise, kuidas hakkama saate! Võttes arvesse tõika, et bänd alustas tegevust Tšehhoslovakkias sellal, kui The Plastic People of the Universe'i liikmete arreteerimisest ei olnud möödunud kuigi palju aega. Näide sellest, kuidas egalitaarsust võidakse mõista nivelleerimisena, mille tagajärjel traktor päeva lõpuks kõigile punase vaiba peale tõmbab; kus kõik on ühtviisi õnnelikud ja paljad, s.t õnnetud ja vaesed. Interpretace muusika essents ilmutab rituaalses vastupanus, manipuleerides kitarride, lintide ning "ebardhelidega", et pageda normaliseerimisprotsessist, s.t seista vastu võimu manipulatsioonidele. Formaalselt võiks nende muusikast rääkida kui psühhedeeliast, ent nende eesmärgiks ei ole teps mitte piiride ületamine, vaid nende painutamine-moonutamine, sh piiride paikapanijate neruvääristamine. Siin ei ole hullus mitte ainult esteetiline -- see on kriitika: totalitaarsed tehnikad püsivad, sest need on võimumehhanismi rakendajatele kasulikud; kui vaja, siis taaskasutades vanu kontrollimeetodeid uutes valitsemisformatsioonides. Kõik vaid taandub võimusuhete ümbermängimisele. Kiil tuleb kiiluga välja lüüa nii, et välja lööv kiil ka lendaks tükkideks. 8.5 (8.5-9.0)

Swaying Smoke -- Grieving Tendrils Remain Hidden (2025)

Swaying Smoke/Bandcamp

• Avant-garde 
• Drone 
• Avant-rock 
• Post-minimalism 
• Experimental rock 
• Drone rock 
• Illbient 
• Abstract 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Ambient

Käesoleva 6-loolise taiese taga on James Lowery (JL), kes palju aastaid tagasi vedas vabalt üllitatava muusika blogi (kui mäletan õigesti, siis lehekülje nimi oli Illusory nagu ka ta plaadifirma nimi). JL muusikale on iseloomulik kajade olemasolu -- konkreetsemalt monokroomsed kajad, mis justkui koosnevad terasest, roostest ning õõva kuulutava vaimu hingeõhust. Need kajad ei ole ekstra esile tõstetud, ent need imbuvad kuulaja vereringesse. Koletu deemon lõputust ilmaruumist sisistmas, et mingit lootust ei ole -- inimese impulsid on nõrgad, mõistus ning aeg piiratud. JL muusika lööb harmooniate massiga -- rõhuasetusega teisel sõnal -, kus tektoonilised platood liiguvad-nihkuvad-muutuvad, muutes aluseks olevaid helisid, samas uusi juurde luues. Droonmuusika roll siin on tekstuuri kasvatamine, ent rokkmuusikaline impulss teisalt annab asjale selgema suuna (eks see piiride tõmbamine ole väheke intuitiivne, kuivõrd mainitud žanrid on traagelniidi jälgi jätmata üheks põimitud). Artisti suurusest annab märku eepilisuse ilmnemine orkestratsioonide ning klaveriakordide näol, pakkudes tehnilisele lähtepunktile vaatamata tugeva emotiivset vaheldust ja tõusunurka. Näiteks avalugu on väga kaeblik -- et mitte öelda sügavalt kurb. Seevastu lugu D ilmutab imepärast lendu ämbiendi ja progressiivelektroonika tiibadega, olles ülevuses isegi omamoodi lõbus(tav). Loos E sugeneb sulatuskatlasse katedraaliorel, mis hoiab teostmoodi meeleolu üleval. Vähemalt selle albumi valguses -- äkki ikka on lootust? 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Viscid - Agent #3

Free Music Archive

• Electronic music 
• Krautrock
• Electro pop 
• Post-psychedelic 
• Motorik 
• Kraut-electro 

Artist: Viscid

Release: Agent

Label: Nul Tiel 

Year: 2024

[Teaser of the day] Stereograms - Tech No Gamberetto

Sostanze

• Footwork
• Electronic music
• Future Garage
• Juke 
• 2-Step

Artist: Stereograms 

Release: Fritto Misto EP

Label: Sostanze 

Year: 2013

[Teaser of the day] Dark Opera - Awake Of Innate Malediction

Wildness

• Symphonic black metal 
• Dungeon synth
• Neofolk
• Black metal

Artist: Dark Opera 

Release: Black Sewage

Label: Wildness 

Year: 2007

[Teaser of the day] Cousin Silas - Catalyst (Soft Focus - Guitarscapes 1)

• Ambient rock 
• Art rock
• Spoken word 

Artist: Cousin Silas

Release: Emporium Sampler

Label: Weareallghosts 

Year: 2020

[Teaser of the day] Todicavlad - Electro 3.1

• Robot pop
• Electronic music 
• Electro pop 
• Techno pop 

Artist: Todicavlad 

Release: Chillsteps EP

Label: Inunct Music 

Year: 2026

[Teaser of the day] Tvsky - 2tomorrow

• Dub house
• Club dance
• Electronic music
• Dub techno
• Deep house 

Artist: Tvsky

Release: Filtered Reality

Label: Insectorama

Year: 2025

[Teaser of the day] Swaying Smoke - Make My Own

• Electronic
• Drone
• Experimentalism 
• Microtonal 
• Ambient drone
• Avant-garde 

Artist: Swaying Smoke

Release: The Profane Vessel

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2012

Heezen -- Secret Speech EP (2006)

12rec./Free Music Archive/Bandcamp

• Folk indie 
• Post-folk 
• Indietronica
• Plinkerpop 
• Electronic 
• Folktronica 
• Post-rock 
• Art rock 
• Indie folk

Hispaanlase (katalaani) Raül Fuentes'e 6-looline "Secret Speech EP“ on üks neist haruldastest reliisidest, mis tundub otsivat pidevalt tasakaalu žanrite õhukesel piiril, libastumata kordagi ühele või teisele poolele, vaid näikse ammutavat igasugusest parimat. Oma olemuselt on see meisterlik elektroonika ning folk- ning indi-tundlikkuse sulam, luues heli, mis on nii intiimselt orgaaniline kui ka krutskiliselt digitaalne. Lugusid on vürtsitatud tagurpidi kulgevate efektidega ning veidrate viledega-kõlinatega, mis justkui meenutaksid lapsepõlve helisid ja naiivseid meloodiaid, mida on kihistatud kergelt krõmpsuvate rütmidega -- need hetktõrke tüüpi rütmielemendid ragisevad ja praksuvad nagu vinüüli staatiline müra või sügislehed laiaks tallatuna külmast näpistatud pinnal. Lisaks neile mikroskoopilistele müradele lükkavad muusikat tavapärasest postroki struktuurist eemale crescendodest ning rõhutatud atmosfäärilistest paisumistest möödasõit. Aga see ei tähenda, et Heezen'i muusika ei oleks eepiline. Nii mõnigi kord mängitakse õrnade indifolgi teemaarengutega, kus akustilise varjundiga meloodiad avanevad nagu vaiksed ülestunnistused. Mis aga tõstab „Secret Speech'i“ millekski tõeliselt transtsendentseks, on säherdused imetabased hetked, kui need lopsakad, orkestreeritud padjad võimust võtavad. Need filmilinalikud kasvamised lisavad suursugusust, muutes introspektiivsed visandid emotiivseteks lugulauludeks. Just neis lõikudes särab projekt kõige eredamalt, ühendades elektroonika külma täpsuse folgi sooja tuumaga, luues tundmusi avarast, avatud taevast intiimsetes koldeesistes jutustustes (vaatamata tõigale, et kompositsioonid on instrumentaalsed). „Secret Speech“ on nii neile, kes otsivad otsekoheseid meloodiaid kui ka neile, kes tahavad näha, kuidas leek paisub tulelõõmaks. Kui hindate artiste, kes hägustavad piire (mõeldes näiteks Four Tet'i esiotsa albumite dekonstrueeritud roki kalduvustele või Múm'i poolenisti lahti murtud-poolenisti sünteesitud folgile), siis see üllitis illustreerib ilmekalt seda piiri, mille tulemuseks on kummitav ja uuenduslik heli, mis on ühtaegu delikaatne ja kütkestav; avav, ent distantsi hoidev. Ei ole see mõeldud üksnes hilisõhtuseks mõtiskluseks, aga hämarusse mattunud lumised reljeefid kahtlemata võimendavad selle imetabasust. Karud seda talveunes kuuleksid. 9.0 (8.5-9.5)

Angus MacLise -- The Invasion Of Thunderbolt Pagoda (1999)

Siltbreeze/Discogs

• Drone 
• Avant-garde 
• Experimentalism
• Psychedelic 
• Improvised music 
• Post-minimalism 
• Ethnic music 
• Trance music 
• Ritual ambient

Ei meeldi reeglina arvustada lemmikplaate, ent teen siin erandi. Austusest Angus MacLise'i (AM) kui inimese, kui vaimu, kui loojanatuuri vastu; aga ka seetõttu, et mees väärib palju enam austust kui siiani on saanud (muidugi iseasi on - kõike järgnevat arvesse võttes -, et kui palju AM ise oleks kiidulaulu tolereerinud). Sündisin ka samal aastal - viis kuud pärast helidruiidi lahkumist - mistõttu tema elujoon, muusika ning tegemised on kahtlemata isiklikus plaanis vägagi inspireerinud. Ta oli seotud Nepaali ja Indiaga kui oluliste budismi kantsidega. AM muusika on ajendanud helisid looma ning mõtlema muusikast kui millestki palju enamast -- ehk isegi kui meediumist maise ja igaviku vahel; kui harmoonilisest kaarikust, mis veab inimese taas kõrgustesse. Ilmselt tõusis ta laiemasse teadvusesse tänu avaldatud kompositsioonile eksperimentaalmuusikaajakirja The Wire helikandjal - Tapper'il - aastatuhande vahetusel. Kompromissitut hinge õpiti tundma Velvet Underground'i asutajaliikmena ning esimese trummariga, kelle arusaam bänditegemisest läks vastuollu Lou Reed'i omaga (kes oli ju paras sitapea, kuna sõi pundist välja John Cale'i, kes sarnaselt AM-ga oli olnud La Monte Young'i avangardgrupi Theatre of Eternal Music liige). Ma andsin käesolevale 61 minutile - mis loodud ajavahemikus 1968-1972 - kõhklemata täispunktid terviklikkuse, ebamaisuse, julguse, uuenduslikkuse eest; kui kompromissitus ning trots tõrjuda kõiksugu konventsionaalsust loomuldasa ning konstruktiivselt -- siis on see lisapunkti väärt. Muusikaliselt käesolev 5-looline taies opereerib peaasjalikult mitmikrütmide, pikkade heliakordide lummas, ent see ei tähenda, et ei oleks avatud portaale mujale. Ka ennustab AM ette paljusid stiile. Kahtlemata läbivad tema muusikat eelpoolmainitud riikide vibratsioonid ja mõjud, mida artist ristab läänemaailma tehnikatega. Muusikalise tähenduse ja helitämbri edastamiseks mängib ta samuti eksootilisi instrumente, mida mängib ta kas ise või siis teevad seda kaasmuusikud, sealhulgas ta abikaasa Hetty Maclise (1931-2011). Või siis mängides konventsionaalsemaid läänelikke instrumente, ent tehes seda ebakonventsionaalselt. Ka hääle kasutamine häälutusena, hõigetena ja karjetena liigitub viimase hulka. 39-minutilist improvisatoorset nimilugu - mis on laivesituses üles võetud - kuulates kaigub üle kujuteldava ruumi sügav ja tsipa tume psühhedeelia, mis ennetab nii Gong'i, Tangerine Dream'i, Coil'i, Muslimgauze'i -- tõsi, nagu paljude teiste stiilide puhul - näiteks rituaalse ämbiendi, industriaalmuusika, elektronmuusika või ruumiroki mõjud ei ole ilmsed -- need on kaudsemat liiki, peegeldades AM erilist loojaloomust. Ühelt poolt võib seda määratleda minimalistliku muusikana, ent on tunda, et AM ei taha selle struktuurikütkeisse jäämisega rahuldada. Artisti muusika võib kõlada isegi paganlikuna, ent see ei moodusta duaalsust millegi "kõrgemaga", vaid autarkilist meelsust kandes liigub veelgi sügavamale arhailisusse, veelgi lähemale juurte manu. Radikaalne. Võttes loo "Shortwave-India" - nagu pealkirigi teavitab - on keskendutud lühilaineraadio sageduste kruttimisele, mis seitsmekümnendatel sai eksperimentaalmuusika vahendiks ja väljendusviisiks. 10.0 (9.5-10)

[Teaser of the day] Cursed Chimera - Crotch Fires!

Bypass

• Industrial techno
• Electronic music
• Avant-techno 
• Glitch-techno 
• Experimental techno 

Artist: Cursed Chimera

Release: Glitch PATH 

Label: Bypass 

Year: 2009

[Teaser of the day] nd dentico - Black Sand

• Avant-garde
• Sound art
• Electronic
• Micronoise
• Musique concrète
• Experimentalism 
• Organic electronica
• Ambient
• Found sound 

Artist: nd dentico

Release: Miradouro

Label: Histamine Tapes 

Year: 2025

[Teaser of the day] Jangwa - Amicizia

Free Music Archive

• Electronic music
• Ambient techno
• New Age
• Psybient

Artist: Jangwa

Release: Novo Dia

Label: Free Music Archive

Year: 2025

[Teaser of the day] Dave Dorgan - Be The Sea

• Electronic
• Modern classical
• Ambient 
• Post-classical 
• Organic electronica 

Artist: Dave Dorgan

Release: Such Is Our Condition

Label: Subterranean Tide 

Year: 2015

Diego Pastor -- Influencias (2008)

MonoKraK

• Experimental techno 
• Avant-techno 
• Abstract 
• Electronic music 
• Glitchtronica

See 3-looline taies on üllitatud Šveitsi netiplaadifirma MonoKraK'i all, ent mitte plaadifirma asutaja ning lõviosa albumite eest vastutaja Roberto Vitali ehk Floating Mind'i sulest. See on sarnaselt eelpoolmainitud artistile peenemõtteline ja -tundeline tehnomuusika, milles kord kruvitakse pinget ning siis keeratakse maha gravitatsiooni, mida kompenseeritakse rütmide keerukusega ning teravusega. Kohati muutub see vee tilkumist imiteerivaks rütmikaks, kord üle siledate soolaväljade libisevaks valgemüralikuks sahinaks. Siin tehakse järsk pööre territooriumile, mis sarnaneb pigem arhitektuuriinseneri mõtteskeemidega (mõtlen Iannis Xenakis'ele -- tema haridusele ja muusikale) või kõrgema matemaatikaga kui traditsioonilise laulukirjutamisega. Siin peaasjalikult välditakse 4/4 basstrummi ja korduvaid järjestusi. See on omamoodi digitaalse ökosüsteemi haldamise näide, milles suudetakse genereerida heli variatsioone. Näikse, et Diego Pastor ei korda kunagi üht ja sama mustrit mitu korda. Veelgi enam -- rütm näikse lahustuvat raskevedelikuks kusagil tuumareaktoris, mille voolamine teiseneb tempoks ning oleku(te) mutatsiooniks -- sulades, aeglustudes ja kiirenedes kas kattuvalt või siis järjestikku. Vooluahel paindub, ent säilitab töökindluse. Ning selline nihestatud muutuse komplekt kokkuvõttes loob veidra ioniseeritud tantsupeo tunde. Sakiline ja tõrkuv, ent esmapilgul juhuslikust mürast sünnivad mikroskoopilised tekstuurid ja ajalised helisündmused. 8.5 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] dirge - Phone

Autres Directions In Music

• Post-rock
• Experimental rock
• Art rock
• Noise rock
• Avant-rock 

Artist: dirge

Release: fountain ep

Label: Autres Directions In Music

Year: 2004

[Teaser of the day] Maina - 2003 A Terrenal Odissey

Alg-a

• Glitchtronica
• Art pop 
• IDM
• Plinkerpop
• Clicks'n'cuts
• Electronic music 
• Indietronica 

Artist: Maina

Release: Ola Calma EP

Label: Alg-a

Year: 2005

[Teaser of the day] Yzymyr - 3

• Abstract
• Electronic music 
• Ambient 
• Organic electronica 
• New Age 

Artist: Yzymyr

Release: New Eon

Label: Mahorka 

Year: 2025

Kollaborateur -- Ritual Romano (2025)

Militant Liturgy

• Dark ambient 
• Ritual ambient 
• Micronoise 
• Ambient drone 
• Experimentalism 
• Electronic 
• Abstract 
• Conceptual 
• Avant-garde
• Post-minimalism 

Käesolev 6-looline taies pärineb Poola leibeli Militant Liturgy alt, mille asjapulgad kirjeldavad oma platvormi sõltumatu plaadifirmana, mille alt välja antav raske elektrooniline muusika on mõjutatud kristlikust temaatikast, olles stiililiselt seotud ämbient-, droon-, industriaal- ning müramuusikaga. Tõepoolest kõik need mainitud žanrid on siin kenasti esindatud, mille kohal hõljub hämarsünge loor, mis ilmselt ongi eelpoolmainitud ristiusu mõju. Ehk siis kristluse ideeliselt süngem külg ja mõju inimteadvusele tuuakse pinnale -- kui on inspireeriv, ei ole ju vahet, kuivõrd elus kipub nõnda olema, et asju ja nähtusi saab vaadelda nii helge(ma)st kui ka tumeda(ma)st vaatevinklist. Annab aimu kultuuri sügavusest. Igatahes. Aga võib-olla tekitab see taies kuulajas härdust, koosnedes aukartusest, teadmatusest ning hirmust. Kõik need kujutluspildid viimsest kohtupäevast, põrgust ning puhastustulest; kesk- ja varauusaegsete mõtlejate ja teadlaste lõputud arutlused selle üle, et kuidas surnukehad peaksid ilmuma Looja ette (kodumaine mõtleja Roomet Jakapi - kes muideks on Poolas mõnda aega õpetanud - on seda teemat aastakümneid uurinud ja tutvustanud -- soovitan tema Vabamõtleja sarjas ilmunud teost "Irratsionaalne"). Muidugi, eks inimkonda suht algusest saati on kammitsenud hirm Jumala(te) kättemaksu ees ning mõtlemist on kandnud pingutused päästa lahti meelte ümbert usulise hirmu pingul keermed (nagu väitis luuleliselt Rooma atomist Lucretius). Selle teema peensustesse sisenemisel võivad käesolevad 26 minutit helilist roomamist valdavalt kõmisevate, ent kildudeks purunevate rütmidega pakkuda ergutavat tausta. Aga uurides lugude pealkirjade tähendust ning tõlgendamisviise, sain aru, et plaadifirma tähendabki täpselt seda, millele nimi osutab. Oh mind uskmatut küll! Nagu on olemas kristlik bläkk, nõnda näikse, et vähemalt selle plaadifirma näol olemas kristlik tumeämbient. Ning on tõesti hea! Või on see väljaspool head ja kurja. 8.5 (8.0-9.0)

Julien Palomo -- Modulisme Session 132 (2025)

Modulisme

• Abstract 
• Micronoise 
• Electro-acoustic 
• Improvised music 
• Conceptual 
• Experimental electronica 
• Avant-electronica 
• Musique brut

Tean Prantsuse artisti ennekõike tänu seotusele Mahorka-nimelise netiplaadifirmaga. Bulgaaria leibel on andnud ta asju välja ning samuti on ta teinud koostööd teistega (kaks üllitist Fabbien Robbe'ga) Mahorka diskograafias. See 20-looline taies on silmatorkav näide ühtaegu abstraktsest ja robustsest modulaarelektroonilisest muusikast -- helid läbi vägivallaprisma -- tahtlikult abrasiivsed ja struktureerimata helimaastikud, mille taga võiksid olla lindimanipulatsioonid, moonutatud elektroonika, mürageneraatorid ning "õhust võetud" helid (kui teaks, et seda ei ole loodud modulaarsüntekaga). Siin puuduvad meloodiad ning tavapärased rütmid (rütm on siin imaginaarne) -- see on lakkamatu robustsete tekstuuride ning teravate sakkide rünnak, manades füüsilist ja psühholoogilist agressiooni ilma lahenduseta, keeldudes kuulaja kogemust struktureerimast ja rahustamast. Erinevalt päriselust jäljendatakse siin muusika vahendusel agressiooni: helid kuhjuvad rivaalitsedes (moonutused võistlevad domineerimise nimel, tekitades eristumatusest tuleneva kriisi (kus iga element püüab silma paista-kõrva torgata)). Mehaanilise toorusega vägivallatsetakse ilu kallal, mistõttu ei ole ka õigustatud ootused ekstaasile. Esialgne ebamugavustunne muutub hälbinud lummuseks. Hälbivuse tõttu struktuuris toimub ühtlustumine ja seejärel ühtsustumine: müra kehastab rituaalset vabanemist, minimeerides pingeid ning võimalikku vägivalla eskaleerumist. Võib ju küsida, et mida need helindid endast õieti kujutavad? Abstraktsioon tähendab helide ilmnemist füüsilisel kujul, st kindlasti ilma moraali taagata (ilmselt ka seetõttu oli Delia Derbyshire'ile vastukarva, et süntesaatorid läksid hulgitootmisse -- olles "süüdi" rohkem või vähem "kahtlaste" taieste avalikkusesse paiskamise tõttu). Modulaarne ülesehitus võimaldab täpset kontrolli tagasisideahelate ja ostsillaatorite üle, võimaldades kontrollivalt manipuleerida vägivaldsete impulssidega. Kõik see oli veelgi ilmsem ja vahetum eelmise sajandi esimesel poolel, kui masina kui võõra taltsutamine ja sellest tuleva heli integreerimine nõudis võõra põhjalikku tundmaõppimist. Ühes loos on kuulda kärbse suminat -- kõlab kui ootamatu teadaanne elu võimalikkusest ilmaruumis. Jaapani kompromissitu kidravirtuoos Keiji Haino mainis ühes hiljutises intervjuus, et vabajätsu õppinu lõpetab päeva lõpus ikkagi vabajätsu seltsis. Käesolev näide on hea näide sellest, kuidas vabajätsule spetsialiseerunu lõpetab kosmoses. 8.5 (8.0-9.0)

ANDRÉS "CABRA" FIGUEROA & EL ZOMBIE ESPACIAL -- In A Noisy Way (2025)

Plus Timbre/Bandcamp

• Improvised music 
• Avant-jazz 
• Experimentalism 
• Jazz rock 
• Avant-prog 
• Psychedelic 
• Post-bop 
• Free jazz 
• Cool jazz 
• RIO 
• Space rock

Plus Timbre-nimelise netiplaadifirma all üllitatud kahest pikast kompositsioonist koosnev album avaldab vägagi mõju, kuivõrd sellele on koondatud nii metsik improvisatsioon kui ka jahejätsule iseloomulik ruumilisus. Nagu plaadi nimigi tögamisi sudib, on kahemeheprojekt mõjutatud Miles Davis'e 60ndate muusikast; teisalt jooksevad taiesest läbi jätsulegendi 70ndate elektrilise perioodi eksperimentaalse(ma)d faasid. Korralikult prõmmiv rütm - milles ilmneb intrigeerivalt nii staatilisuse- kui dünaamika-ihalus -, milles on ühelt poolt motoorsust, kuid teisalt ka omamoodi eepilisust, mille kohal soleerib lõpmatuna näiv flöödiakordide jada (sildades seda kuulaja arusaamaga ilmaruumi lõpmatusest). Lõpmatule ruumile osutamist ning ruumi laiendamisse panustavad aeg-ajalt happelised süntesaatorid, mis loovad konnotatsioone Sun Ra (heli)kosmoloogiaga. Kus on flööt, seal tänu Ian Anderson'ile tekib ühenduslüli progerokiga (võttes eelpoolkirjeldatut aluseks -- siis avangardprogega (Gong, Magma, Henry Cow)). Wah-kitarrid lisavad värskust ringliiklust meenutava trummeldamise keskel, vabastades veelgi enam elektrit, pinget ning särinat sellel poole tunni pikkusel taiesel. Intensiivsesse ja lõbusasse transgressiooni panustatakse ka sopransaksofoniga ja klarnetiga, mis värvivad kunati kas eesmisi või tagumisi foone ning kaunistades ornamentikaga helitempli sambaid. Ühelt poolt tekitatakse vastastikust interaktsiooni ning paralleelselt toimivaid ning teineteisega ristuvaid kontrapunkte, et sellelt vundamendilt laiendada ruumi ning võimendada psüühilist energiat ja intellektuaalset dünaamikat. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Protestant Work Ethic - As They Are Blown Here And There...

12rec.

• Folk
• Appalachian music
• Alt-country 
• American primitive guitar
• Americana

Artist: Protestant Work Ethic

Release: Turned, and Turning EP

Label: 12rec. 

Year: 2007

[Teaser of the day] OPEN WORK STOCKING - White Watches

Jamendo

• Plinkerpop
• Glitchtronica 
• Ambient pop
• IDM
• Electronic 
• Indietronica 

Artist: OPEN WORK STOCKING

Release: Guanine

Label: Enoughrecords 

Year: 2009

[Teaser of the day] The Walcker Crew - Les

Free Sample Zone 

• Sampledelic
• Funk
• Psychedelic 
• Cut and paste
• Ork-pop
• Sound collage
• Cinematic
• Electronic 
• Plunderphonics 

Artist: The Walcker Crew

Release: Les Veines Noires

Label: Free Sample Zone

Year: 2002

[Teaser of the day] Psapp - Calm Down (Potential differense remix)

• Electronic music 
• Indietronica 
• IDM
• Plinkerpop 
• Remix
• Toytronica

Artist: Potential differen$e

Release: Nikomy nax ne nyzhnie remixы

Label: Nenormalizm

Year: 2025

[Teaser of the day] reFUGeeS From Beyond - Emergence du temps du mythe

Le Colibri Nécrophile

• Dada music
• Post-minimalism 
• Electronic 
• DIY
• Post-psychedelic
• Lo-fi 

Artist: reFUGeeS From Beyond

Release: Etrange Constellation

Label: Le Colibri Nécrophile

Year: 2025

Despite Fellows -- You Left Me For A Star (2009)

Jamendo

• Jangle pop 
• Indie pop/rock 
• C86 
• Alternative pop/rock 
• Twee pop 
• Folk rock

Järgmisel aastal, kui tähistame murrangulise C86 kassettkogumiku 40. aastapäeva, saabub see tagasihoidlik 6-looline väljalase nagu õigeaegselt saabunud heliteatis minevikust -- karge, meloodiline ja vaikselt trotslik. 22 minutit hõlmav üllitis tundub vähem suurejoonelise avaldusena ning pigem sooja ja intiimse vestlusena Briti sõltumatu kitarrimuusika traditsioonis. Eksimatult äratuntava Rickenbacker'i särav kõla, sama helisev kussutamine, mis iseloomustas nii paljusid C86 lugusid ja kajas läbi selliste bändide nagu The Stone Roses varajasest loomingust. Uudis Gary "Mani" Mounfield'i hiljutisest surmast lisab tahtmatu mõrumagusust; tema bassiread andsid sellele helinale tantsulise ja hümnilise mõõtme, tõestades, et kui viljakas C86-skeene pinnas tegelikult oli. Ning sealt tagasi loomulikult tuleb ära märkida The Smiths'i Johnny Marr'i geniaalset laulukirjutamisoskust. See väike EP ei püüa korrata eelpoolmainitute enesekindlust, kuid kannab sama DNA-d: särav, meloodiline kitarripopp, millel on parajalt psühhedeelset sära, et meenutada selle päritolu. Mis tõstab need lood pelgast nostalgiast kaugemale, on meloodiatesse põimitud peen mässumeelsus. Lood tunduvad nagu 1960. aastate lõpu Briti psühhedeelse folgiskeene järeltulijad - mõeldes varajasele pastoraaliale või veidrale maapiirkonna müstikale -, kus õrn akustika ja helisev elekter pakkusid vaikset pelgupaika eemal linnaelu jahvatavast masinavärgist. Siin tuleb sama impulss uuesti pinnale: kitarride heledus ei ole kunagi suhkrune; selle asemel hiilivad servadesse õrnad rahutuse ja lahkarvamuse jooned, luues pinge, mis hoiab magususe läägeks muutumast. Produtseerimise poolest on kõik sujuv, kuid mitte libe. Seaded on lihtsad, lastes kitarridel selgelt kõlada, samal ajal kui tagasihoidlikud rütmid ja aeg-ajalt esinevad kajahelid kutsuvad esile kingapõrnitsemise silmapiiri, ilma et see kunagi täielikult uduseks läheks. Vokaal on tagasihoidlik ja meloodiline, teenides meeleolu. Ehk on sellel isegi teatud sarnasus Mojave 3-ga, mis üritas kingapõrnitsemise mälestust uue laine folki uputada. See ei ole revolutsiooniline plaat ega püüagi seda olla. Aastal 2025, mil kitarrimuusika tundub eneseteadlikult modernne, mõjub see pea 17 aasta vanune väljaanne vägagi tasakaalustatuna: see austab mõjutusi, kõlades samal ajal täiesti sundimatult. See on selline EP, mille paned lihtsalt mängima. 8.0 (8.0-8.5)

Cobramor -- Música para eremitas e seus demónios (2025)

Bandcamp

• Drone 
• Ambient 
• Guitar ambient 
• Avant-garde 
• Ambient noise 
• Experimentalism 
• Ambient rock

Staatiliste tekstuuridega sageli täidetud maastikul paistab see uusim 3-looline rännak silma evolutsioonilise droonmuusika meistriklassina. Siin käsitletakse heli sügava psüühilise teekonnana. Album algab mõtiskleva tundega, luues sügava aluse odüsseiaks. Selle teose iva ja sära peitub selle muutuvas resonantsis. See, mis algab füüsilise vibratsioonina, ületab kiiresti kuulmismeele, muutudes mitmemõõtmeliseks - ehk koguni sünergiliseks - kogemuseks. Muusika ei vibreeri mitte ainult kõrvades, vaid ka luues teadvuses uusi teid. Üks kõige silmatorkavamaid momente saabub tühja ruumi ja üksildaste, venitatud kitarriakordide vastasmõjus. Tühi ruum esindab toorest mateeriat kui iseenesest mõttetut entiteeti. Säherduses kontekstis kitarr ei mõju mitte üksnes instrumendina, vaid psüühilise energiana, mis annab sellele ainele eesmärgi.
Kitarrienergia kogunedes küllastab see vaakumi laetud signaalidega, muutes tühjuse mitte ainult mõttestatuks, vaid ka vastupandamatuks. Minnes veelgi sügavamale -- album mängib pingega individuaalse heli ja selle keskkonna vahel; selle teostamist võimaldavad täpsed, võnkuvad sagedused, mis kahtlemata nõuavad keskendunud kuulamist. See on haruldane kunstiteos, mis suudab olla nii intellektuaalselt range kui vaimselt ülev, tõstes kuulaja olemise viisi, kus heli ja mina vaheline piir hakkab hägustuma. 8.5 (8.0-9.0)

Tony Mahoney -- Genesis (2016)

Dusted Wax Kingdom/Bandcamp

• Cinematic 
• Acid jazz 
• Trip-hop 
• Breaks 
• Sampledelic 
• Sound collage 
• Hip-hop 
• Electronic 
• Jazz noir 
• Nu jazz 
• Rap

Tony Mahoney 22-loolise plaadi ümbris äratab positiivset tähelepanu, kuna sellel on kujutatud elegantset suitsetamist. Suitsetamise jälgi immitseb neist esmapilgul kohmakalt astuvatest rütmidest ning kangialuste esinemiskohtade jazz-virvendustest. See esmapilgul täheldatav kohmakus hakkab tasapisi teisenema veidraks, mingisugust paralleelmaailma meenutavaks heiastuseks. Teisalt neist kangialustest käikudest sisenedes avaneb omamoodi võlumaailm -- elusuuruses filmilinakangaste ning sügavmõtteliste - ehk isegi katkendlike mõttelõngadega - linateostega, mis peegeldavad kõike seda, mis jääb kiirusele rajatud olmemiljööst väljapoole. See on omamoodi heliline noir, mis kõlab vähem traditsioonilise albumina -- pigem nagu paokil jäetud uksena, mis avab käigu unustatud dimensiooni. Album algab rütmidega, mis esmapilgul tunduvad peaaegu kohmakad ning kindlasti ebakorrapärased. See kõhklus peegeldab hilisõhtuse džässibaari virvendavat neooni ja varjulisi nurki. Kui kuulaja nende lõikudega harjub, jääb alles kummaline paralleelmaailma atmosfäär, mis tundub olevat täielikult eraldatud tänapäeva elu kiirest tempost ning ettekirjutustest. Mahoney on edukalt tabanud varjudes eksisteeriva elu -- muusika projitseerib sügavaid, sageli katkendlikke narratiive, mis tunduvad stseenidena kadunud Euroopa kultuurimajafilmidest. Vokaalsämplite kasutamine tekitab kummituslikku kohalolu: need dešifreerimatud hääled kõlavad tundmatu ajastu fantoomidena, millel pole muud narratiivset eesmärki kui kummitada. Helid vilguvad sisse ja välja, suurendades tunnet, et kuulad pigem mälestust kui kaasaegset salvestist. Tehniliselt mängib album paeluva dualismiga. Mahoney kasutab rütmi, et luua korrastatust, kuid ta ei lase sellel kunagi täielikult võimust võtta. Selle asemel kulgevad sidusus ja hajumine paralleelselt. See on õrn tasakaalustamise teguviis. Rütm toimib kleeplindina, hoides 22 lugu eemale triivimast. Ent teisalt võimaldades džässi mõjutustega meloodiatel ja kummituslikel sämplitel vabalt rännata, säilitades varjule jääva maailma esteetika. 8.0 (7.5-8.5)

Hanetration -- Sightline EP (2025)

Bandcamp

• Experimentalism 
• Ambient noise 
• Drone 
• Post-minimalism 
• Avant-garde 
• Micronoise

Mõtlesin hiljuti enne küllaminekut, et kas panen selga My Bloody Valentine'i Loveless-särgi või Burzum'i Filosofem'i -- kuivõrd külla oli tulemas ka katoliikliku Hispaania kuninga alam, siis otsustasin esimese kasuks. Seoses jõuludega -- kas jõulud või siis talvine pööripäev - mida niikuinii on juba enne kristlust tähistatud - mille näol on tegu paganliku pühaga. Kuulates Briti saartelt pärit produtsendi uut teost, mis - üllatus-üllatus - ei koosne enam käputäiest lugudest, vaid ühest ainsast pikast kompositsioonist - 17-minutilisest kompositsioonist -, siis tuleb möönda, et see muusika kätkeb eneses paganlikku elementi. Põhimõtteliselt on tegu pikaldase drooniga, mis varieerub, kordab ennast nende natuke rohkem kui tuhande sekundi vältel. Mänguilu huvides võiks numbri 1057 teisendada aastaarvuks -- jõuaksime õitsvasse keskaega. Droonhelid on siin resoneeruvas positsioonis, mis tähendab seda, et distortion-efekt jookseb üle selle selgroo, lisades sellele jumet ja vürtsikust. Lõppude lõpuks tekib küsimus, et kas see muusika ongi üleüldse see, mis ta näib. Natuke on ja ilmselt ei ole ka - minimalistlikust ning post-minimalistlikust muusikast tegelikult imbub välja palju enamat kui esmapilgul paistab -- minimalistlikud vormid paljastavad enamat kui luksusesse mähitud popmuusika. Lahti muukimise viisid on erisuunalised -- pigem popmuusika puhul näeme seda, et luksuslik lõpp-produkt koordub sageli kuivaks ja lihtlabaseks laulukirjutamisstruktuuriks; samas kui droonmuusika puhul - vastupidi -, see, mis näib olevat peo peal, hakkab sealt minema tuulduma, hakates tungima teistesse dimensioonidesse ning omandama hoopis teistsugust kuju ning erinevaid varjundeid. Tekib koguni kummituslik efekt -- kas need helid, mida me kuuleme, on ikka needsamad või on hoopis fantoomhelid? Igatahes helide (tagurpidi) rullumine omandab pöörase mõõtme, millest omakorda kasvab välja peenekoeliselt hullutav energia. Stiihiline energia, mis justkui oleks sidusalt pakendatud hoolimata ragisemistest-väändumistest-rebenemistest. Omamoodi must auk, mis on avanenud, võrgutades kuulajat selle veerele astuma. Drone de force. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Thuuooom - Kohti

Textural Healing

• Electronic
• Experimentalism
• Drone
• Ambient drone
• Micronoise
• Avant-garde 

Artist: Thuuooom

Release: Reuna EP

Label: Textural Healing

Year: 2016

[Teaser of the day] Rho - And More Rain

No-Source 

• Indietronica 
• Art pop
• Electronic
• DIY
• Folktronica 

Artist: Rho

Release: Best Of No-Source Vol. 1

Label: No-Source

Year: 2013

[Teaser of the day] Der Zirkus brennt - Spy from the void

• Improvised music
• Heavy psych
• Art rock
• Modern classical
• Progressive rock
• Art music 

Artist: Der Zirkus brennt

Release: ‘A heap of broken images’

Label: suRRism-Phonoethics

Year: 2015

[Teaser of the day] Mystified - Router

Infinite Sector

• Electronic
• Experimentalism
• Post-minimalism 
• Musique concrète 
• Sampledelic 
• Folktronica
• Avant-garde 

Artist: Mystified

Release: Vagabond

Label: Infinite Sector 

Year: 2005

Smiltzo -- Speech (2025)

Zenapolæ 

• Art rock
• Ork-pop 
• Spoken word 
• Experimental rock 
• Ambient techno 
• Post-rock 
• Chamber pop 
• Electronic 
• Conceptual 
• Baroque pop 
• Avant-rock 
• Electronic 

Oo jaa, ma mäletan Smiltzo`t veel sellest ajast, kui ta alustas Itaalia netiplaadifirma In Your Ears all selle kümnendi algul. Igatahes Francesco Monaci album "The Loneliness Of The Chess Players" (Enoughrecords) oli üks eelmise aasta väljapaistavamaid (rokk)üllitisi. Albumil kohtus eepilisus esteetilise nutikuse ning tehnoloogilise lõpuleviidusega, milles hõrk muutus isikupäraseks puudutuseks. Progresiivne rokk 21. sajandil, ma ütlen. Eks sama võib tegelikult väita ka käesoleva 10-loolise kohta, kuigi võrreldes eelmise aasta taiesega on muusika ehitatud ühiskonnategelaste, mõtlejate ning vabadusvõitlejate kõnede ümber (De Beauvoir, Mahatma ja Indira Gandhi, Luther King, Einstein jt). Imponeerib see sügavus, mis helipildi kulgemisel mööda lineaarseid kaldaid tungib lõppude lõpuks laugetelt platoodelt voogude sügavustesse. Kõige eepilisemad momendid põhjustavad hingeliigutust -- midagi Lambchop'i, Sufjan Stevens'i, Jens Lekman'i ning Penguin Cafe Orchestra kategooriast (iseäranis loos "Etre Femme"). Temaatiliselt ringlevad kõned vabaduse, võrdsuse ning demokraatia ihaluse ümber (eriti seal, kus seda ei ole -- konkreetselt Myanmar`is). Kahtlemata on demokraatias omad nõrkused, ent selles poliitilises formatsioonis on luba ja võimalus küsida iseeenda põhiolemuse (ja kehtivuse) järele -- ning sellest johtuvalt saada aru, et kus (kontroll)punktis konkreetsel ajahetkel viibitakse. Kõik nurjatud, kes püüavad poliitilist võimu kahmata, usurpeerida või sellest kinni hoida, muutuvad ruttu naeruväärseteks ja -alusteks. Olgu see riigi- või erakonna tasandil. Tuleb hinnata seda, mis meil on. Kõikide plussidega ja miinustega. Iseäranis plussidega. 9.0 (8.5-10)