Mille Plateaux/Trash Can Dance/Glitch Please
- Avant-techno
- Experimental techno
- Illbient
- Flashcore
- Glitch-techno
- Experimental electronica
- Avant-electronica
- Micronoise
- Post-witch
- Dark ambient
- Glitchtronica
- Abstract
- Microsound
- Ethnotronica
Kui tahaks kuidagigi Kiwa((noid)i)) piiritleda, siis vägagi raskeks läheb (ja mõneti on see mõttetu tegevus). Pigem osutan Kiwa'ga esimesele kohtumisele, mis oli huvitav -- 2004. aasta oktoobris Tartus, pärast tema korraldatud-kureeritud Heli+Visioon-nimelise ürituse lõppu tuli ta mu juurde ning küsis, et kas ma olen Autharktos? Pärast jaatava vastuse andmist (olin paar nädalat varem esinenud üleüldse esimest korda HUH-nimelisel üritusel Tallinnas kultuuritehases "Polümeer" -- seal esines ta ansambli EDASI koosseisus, mängides ebatavalist instrumenti --- Sitar? Tanpura?) küsisin totakalt, et kuidas on ta nimi? Ta küsis väga hunnitult vastu, et kas ma olen tolliinspektor või (tõepoolest, lollidele on vaja erilist tolliinspektorit)? Arutasime muusikast, küsis mu salvestatud muusika järele, soovides sellele kõrva peale heita (viisin talle paar kassetti hiljem). Sellest ajast saati olen imestanud, et kuhu küll ta (suurepärased) albumid jäänud on; kuivõrd tal on tuhat rauda tules olnud, siis ilmselt midagi sellist võib juhtuda. Aga jah, legendaarse Saksa plaadifirma Mille Plateaux'i, (varsti sama legendaarse) Eesti leibeli Trash Can Dance'i ning veel ühe Maarjamaa plaadifirma Glitch Please'i all ilmunud üllitised "enter the untitled" (2021) ning "Vanatühi" (2024) on löömas mõrasid Eesti elektroonilise muusika kujuteldavasse ajaloo(ede)tabelisse. Uue albumi pealkiri kahtlemata suhestub kunati eimiski kunatise nihkega eikusagil. Kõike seda, mida siia ei ole toodud, on jäänud nulli teisele (heledale ent silmipimestavalt kiiskavale) küljele. See on äraspidine aktualiseerumine, mis esmapilgul viirgab paljut, vihjates samas palju rohkemale, mis siit on ära jäänud ((negatsioon toidab kuuldavat (nihet?) energiaga)). Valdavalt pelutav ent osaliselt emotiivne abstraktsioon kinni(s)tub ajju, muutes tektoonilised põrked ja sakilised sagedusmustrid aju struktuuri osaks. Kui imetabane mikrokiip, mis lihtsalt mõttelise vajutusega vajadusel siseneb või väljub ajust. Kui magnetväljade interaktsioon vormumas singulaarseks kõneks eelnevast kaosest ja toitudes selle energiast. Raske on tänapäeval midagi uut originaalset luua -- nt AI-d tuleb suunata koletute kirjelduste ja ebaharilike stiiliosutuste ja -kombinatsioonidega, vältimaks piinlikke geneerilisi tulemusi --, ent käesolev on midagi ((((imetabast)))). Ei taha omadussõnu otse välja paisata, kuivõrd need kaotavad lausumisel vahetu tähenduse. Ulgvel tehno(etno)eepos, mis oma selgeimatel hetkedel resoneerub Olev Muska pööraseimate sagedustega. Kordan -- pööraseimate sagedustega, et täita korraks midagi, mis järgmiseks hetkeks on juba nihkunud ja seetõttu kadunud. Selle aasta parim koos Röövel Ööbiku albumiga "Transcent".
