Recent Music Heroes

Eksisteeris kunagi Portugali leibel Test Tube, mille mahukas diskograafia hõlmas eriilmelist muusikat folktroonikast ämbiendini, põhirõhuga siiski viimasel. Samas ei ole (õnneks) võimalik konkretiseerida, milline on ämbientmuusika kuldlõige plaadifirma kontekstis, nn keskmise visandamine. Üllitised on kvaliteetsed; on asjassepuutuvad tänaseni. Aastaid kümme tagasi plaanis üks avangardistlik Eesti rokkansambel oma plaadi Test Tube'i all avaldada – solist küsis veel mult nõu. Plaaniks see jäigi. See selleks. Selle kolmeloolise albumi võlu – mille taga on Vene artist Yara – seisneb eesmise-tagumise fragmenteerituses. Justkui eraldi kulgevad helikihid (vokaalsämplid, konkreethelid, argitoimetuste kolinad-saginad; teisalt struktureeritud pulseerimine-rütmilisus), mis ometigi sulanduvad häirimatult kokku. Võib-olla "ometigi" on kohatu, kuna eelpoolmainitet elementide vastandlikkus kätkeb endas üllitist kandvat dünaamikat. Konkreethelid on peaasjalikult alati tähelepanuvõitvad teatud müstikale, ja müstika teatavasti on sissepoole pööratud. Siin on esindatud helid, mis sügavustest aeglaselt esile kerkivad tuttavamate manu, tekitades mnemoonilist resonantsi. Väga mõnus kuulamine igal juhul.

Wings Of An Angel – The Medieval Master Art Mutant Is Creating A Clone In His Image (2018)

Bandcamp

Ambient
Dark ambient
Post-classical
Microtonal
Drone
Space music
Ambient drone
Abstract

WOOA on väidetavalt sooloartist ja filosoof, kes on välja andnud umbes 560-570 üllitist (viljakaim artist läbi aegade?). Umbes ja vahemik tähendavad seda, et iga uue päevaga võib lisanduda mõni uus. Ma imestan, kuidas see produtseerimine välja näeb; kas nagu viimasel ajal Thomas Park'il (aka Mystified), kes genereerib lugusid-albumeid (väljaandja Treetrunk) teatud tarkvara algoritmi kasutades. Pigem vist mitte, kuna helipildis ei kajastu teatud heliline kohmakus ja kõlaline primitiivsus ning selgelt tajutav determineeritus. Tõsi, viimases punktis ei ole Iisraeli projekti osas nii kindel, kuivõrd üllitised on kohati (samas mahtu arvestades paratamatult) väga sarnased, toetudes justkui samadele helikihtidele. Aga neis pikkades kompositsioonides on piisavalt sügavust, dimensiooni, pinget ja emotiivsust (st tundmuste esilekutsumist), et mitte omistada seda seni tuntud masinatele ja tehisintellektile. Müstiline-müstifitseeritud kosmos kaigub siin tihti vastu. Teisalt läbivad tehnilised võtted meeleoludega manipuleerimiseks on ju lihtsad – helid keeratud natuke kiiremaks või oktavi võrra alla-üles. Aga kes seda teab, äkki on WOOA kvantarvuti pilootprojekt, mis selle varjus singulaarset väge laiali laotab ja võimukombitsaid harali ajab? Tavapäraselt (väga) pikale kestusele on lood koormatud (väga) pikkade pealkirjadega, mis kannavad sageli mingisugust sõnumit ja kriitikat; käesoleval albumil on tajutav katoliku kiriku/Vatikani vastane hoiak. Tõepoolest, mida rohkem mingi religioon on institutsionaliseeritud, seda vähem on seal Jumalat; seda rohkem on seal ideoloogiat, poliitikat ja ego. Aga alguses oli Sõna (sellele järgnes Heli) ja Meister kasutas vokaalakrobaatikat ning pani hullu.

12/05/2020

Aigar Vals - Treehouse Cult

Akaao – Psychic Uprising (2018)

Mansarda

Archive.org

Bandcamp

Live
Electronic music
Art music
Kosmische Musik
Avant-garde
Progressive
Experimentalism

Kummalised on need albumite pealkirjad... . Kas mitte iga albumi kallal nokitsemine ei ole tavapärasest kõrgema psüühilise ja vaimse nivoo aktiveerimine? Tõusmine üles ja millegi vastu? Iga eelmise autoriplaadi ja ümbritseva saundi vastu? Tautoloogiline nending, on ju? Brasiilia muusik Jonas Dalacorte on mänginud bassi ja kidrat mitmes (rokk)ansamblis, aga käesolev neljalooline üllitis – paar lugu on esitatud ja üles võetud laivis – on kosmilise krautroki territooriumile liikumine. Tegelikult peaks tõmbama joone Kosmische Musik'i ja krautroki vahele, kuna on suur muusikaline erinevus Tangerine Dream'i ja CAN'i suguste puntide vahel. 60ndate lõpul Saksamaal esile kerkinud puntide üldistamine ühe ja sama žanrilise vihmavarju alla on mugav, ent eimidagiütlev ja sageli väär. Kosmische Musik on Ashra, Tangerine Dream ja Popol Vuh, aga mitte CAN, Faust, varane Kraftwerk, Guru Guru ja Neu!. Muidugi albumite lõikes võib kattuvusi olla, aga üldjoontes väide pädeb. Kuulates Dalacorte'i Kosmische't tuleb nentida meeleolust tingitud erinevust rokkmuusikaga – esimene on inertne, sissepoole pööratud; teine on väljapoole tungiv pulbitseva energia foonil. Konkreetne inertsus ehk kasinate helidega manipuleerimine tohutusuures kõlaruumis on hästi välja mängitud. Kvaliteeti lisab tõik, et (mõõdukas) pompöössus on tasakaalustatud (mõõduka) eksperimentaalse obsessiivsusega, meenutades nii kõlaliselt kui metodoloogiliselt Konrad Schnitzler'it ja Asmus Tietchens'it. Asjalik klingel-klangel igati. See veenab, see kutsub uuesti osalema psüühilises ülestõusus, mille on üllitanud Mansarda Records.

12/04/2020

[Teaser of the day] Nicolas Tourney - Subterranea

Electronic music
Drone
Post-rock
Experimentalism
Microtonal
Sound art
Minimalism
Avant-garde
Ambient drone

Artist: Nicolas Tourney

Release: Aër

Label: Vulpiano

Year: 2020

[Teaser of the day] Hypermagic - Saucebox

Electronic
Dream pop
Alternative pop/ rock
Indie pop/rock
Indietronica
Art pop

Artist: Hypermagic

Release: EICV7" No. 39

Label: EverythingIsChemical

Year: 2013

[Teaser of the day] Muhr - A Lonely Gust Of Wind - Part 2

Monotonik

Modern classical
Post-rock
Post-classical
Ambient
Art music

Artist: Muhr

Release: A Lonely Gust Of Wind

Label: Monotonik

Year: 2008

[Teaser of the day] Quentin Hannappe - The World Is Yours

Jamendo

World fusion
Easy listening
Caribbean music
Singer-songwriter

Artist: Quentin Hannappe

Release: Quentin Hannappe EP

Label: Jamendo

Year: 2018

11/29/2020

Nick Rivera - The Wasp and the Butcher...and the Bird

[Teaser of the day] Jazz One - Sebajun

Dusted Wax Kingdom

Breaks
Easy listening
Lo-fi
Hip-hop
Cinematic
Trip-hop
Nu jazz

Artist: Jazz One

Release: 1995 (EP)

Label: Dusted Wax Kingdom/Bandcamp

Year: 2019

[Teaser of the day] Pavel Ambiont - Irrythmia pt.8

Foundamental

Electronic music
Ambient dub
Ambient techno
Art music
Dubtronica
Tech-dub

Artist: Pavel Ambiont

Release: Pagan & Urban

Label: Foundamental

Year: 2013

[Teaser of the day] Ten Digit Army - Calico

Reverse Engine

Alternative rock
Indie rock
Alternative dance
Indietronica
Indie dance
Art pop

Artist: Ten Digit Army

Release: Begin Today EP

Label: Reverse Engine/Free Music Archive

Year: 2008

[Teaser of the day] Adam Majdecki-Janicki - Cosmic Lab

Electronic
Avant-rock
Psychedelic
Drone
Experimental rock
Space rock
RIO
Progressive rock

Artist: Adam Majdecki-Janicki

Release: Sonnezones

Label: Attenuation Circuit

Year: 2020

Lee Noble – Horrorism (2011)

Bathetic

Organcore
Drone pop
Vaporwave
Ambient pop
Psychedelic
Electronic
Chilltronica
Hauntology
Art pop
Experimental pop
Post-pop
Avant-pop
Dreamwave
Post-psychedelic
Hypnagogic pop

Kalifornialase Lee Noble'i muusika on üks ilusamaid ilmutusi eelmisest kümnendist; "Horrorism", mille üllitamisest möödub varsti kümme aastat, kõlab ajast ees ka vihmasel novembrilõpu päeval AD 2020. See on nii psühhedeelne kui psühhedeeliajärgne ajaväline kaemus, mis loomishetkel ammutas jõudu jõu kaotanud New Weird-liikumisest, ristates selle The Caretaker'i ajastuülese hauntology-müstikaga. Paralleelselt olid aktuaalsed chillwave ja witch house, millest tulenes varsti uus žanr vaporwave, mis õnneks on elujõuline tänini. See on sugereeriv album, mis viib kuulaja ajas tagasi rändama tema mälupalees; teisalt rännaku muudab palju müstilisemaks kuklatunne, et selles on ajastuülest hõngu ja väge, mis on üle konkreetse kuulaja kuulamisväest ja -kogemusest. See resonants isikliku ja üldise, palju suurema vahel näikse elimineerivat või vähemalt märgatavalt minimeerivat ideoloogiaid ja nende (reeglina) pisendavat rolli, mida Michel Foucault omistas igale loomisaktile. See on ka põhjus, miks käesolevat albumit tuleks kohelda klassikuna. Üllitajaks on Bathetic Records.

Timo Petmanson – Voyage to Neptune (2020)

Timo Petmanson

Bandcamp

Trash Can Dance

Library music
Alternative pop
Jazz rock
Easy listening
Cinematic
Space pop
Fusion
Lounge pop
Psychedelic

Kellele ei meeldiks reisida... . Käia paar korda aastas planeedil Neptuun ja külastada selle kaaslasi, ammutada sealt jõudu ja inspiratsiooni kunsti loomiseks, olla empaatiline ja osavõtlik. See on astroloogiline lend, mis seotud Päikesesüsteemi eelviimase planeediga (siinkirjutaja jaoks on planeet Pluuto jätkuvalt üks Päikese poegadest). Muusikaliselt on Timo Petmansoni kümnelooline album võrreldes kahe aasta taguse üllitisega "Hacker Songs" hillitsetum-mõõdukam ja rohkem vaibile keskendunum; ei ole selles teravaid – et mitte öelda kramplikke – rütmilisi nükkeid, pigem liikudes alale, mille eest esiseisjaks Maarjamaal on viimastel aastatel olnud Misha Panfilov; muusika, milles kohtuvad retro ja futu, tekitades ühe tohutu helilise kontiinumi fuusionist, progest, library music'ust, lounge pop'ist, kosmosepopist, psühhedeeliast ja easy listening'ist. Tõsi, käesoleval albumil on ehk rohkem tajutav kosmiline kontseptsioon, mis iseloomustab teisigi Tallinna põrandaaluse leibeli Trash Can Dance artiste nagu Kroma, Trent Hawkins ja Day Of The Triangle. Elegantselt krampliku rütmimustri puudumist siin kompenseerivad ülendavad meloodilised tõusud ja hingelõikavad harmooniad, mis vaalutavad vahedalt nagu hiigelmagnetist lükkuv rakett läbiks radioaktiivset vööndit.

11/23/2020

[Teaser of the day] Futurguerra - Telephone Line mix

MAV (0kbps)

Electro pop
Remix
Techno pop
Synth-pop
Art pop
Electronic music
Robot pop

Artist: Futurguerra

Release: Kraftwerk 2017 Trans Human Express (Clone Music)

Label: MAV (0kbps)

Year: 2017

[Teaser of the day] Jazz Goa - Summertime

Jazz
Easy listening
Cover
Pop
Mood music

Artist: Jazz Goa

Release: Jazz Standards

Label: Jazz Goa

Year: 2015

[Teaser of the day] USAISAMONSTER - Poison Snake

Lost Frog Productions

Avant-blues
Experimental rock
No Wave
Improvised music
RIO
Avant-prog
DIY
Avant-rock
Art rock

Artist: USAISAMONSTER

Release: Joshua Tree

Label: Lost Frog Productions

Year: 2006

[Teaser of the day] The Space Lady - The Price Of Freedom

Comfort Stand

Singer-songwriter
Sophisti-pop
Experimental pop
Lo-fi
Outsider music
Psych-pop
Avant-pop
DIY
Art pop

Artist: The Space Lady

Release: Street-level Superstar (Owed to Boston)

Label: Comfort Stand Recordings

Year: 2004

VOLKSWHALE – Our Finest Disasters (2000/2005)

Lost Frog Productions

Wheelchair Full of Old Men

Punk rock
Dada music
DIY
Post-punk
Deconstructed pop
Sampledelic
Plunderphonics
Comedy pop
Freeformfreakout
Lo-fi
Synth-punk
Industrial music
Electronic
Psychedelic
Spoken word

Punk on punk; veel pungim on laamendada pungi kallal; samuti punk on kaaperdada poplaulukesi, andes neile obstsöönse maigu või nende natuuri ja osutust rohkem või vähem moonutades. Efekt on tagatud igatahes. Võib põhjustada kõhulahtisust – nagu ühes loos hoiatatakse. Nagu ütleb pealkirigi, on tegu õnnetustega. Tahtlikult esile kutsutud õnnetustega, vääramaks hetkekski eksistentsiaalset tühjust, mis täidab inimhinge jõudehetkel ja keerulistes tingimustes (millest väljapääsu ei näikse olevat). Siin ei ole kohta maitsetusele ega maitsekusele; ei ole kohta kohatusele ja kohasusele – kõik tava ja moraaliga seotu on muusikalisse (meta)eeldusesse lisatud, mistõttu igasugune moraalne eristamine või selle varjundid on tasa lülitatud. Vastandus on välja lülitet. See vist ongi kokkuvõttes üks suur õnnetus. Aga kunstiakt ei saa olla õnnetus, kui see just ei ole (labase) propaganda, raha ja poliitika huvidesse rakendatud. Siin on erandeid juhul, kui labane šabloonide rakendamine on kõrvale heidetud. Kõike eelpoolkirjeldatut ja helilist provokatiivsust ning performance-aspekti arvesse võttes ei saa üle ega ümber Negativland'i, Big City Orchestra, The Residents'i ja COUM Transmissions'i mainimisest. Ning fragmenteeritud, hüplev absurditaju viitab Kanada legendile Bruce Haack'ile. Selle kolmekümne kaheksa loolise kogumikalbumi (mis võtab kokku pundi tegemised vahemikus 1989-2000) on üllitanud Wheelchair Full of Old Men ja Lost Frog Productions (viimase alla kuuluvad muuhulgas DIY-taadi R Stevie Moore'i kolm albumit). Muuseas selle albumi kohta on keegi öelnud, et see olevat halvim album, mis eales tehtud... . Täpsustaksin, et halvim muusikaalbum ei saa kunagi halvim olla.

Vargtimmen – Joan's Diary (2020)

In Your Ears

ANIME NERE

Art metal
Heavy metal
Industrial metal
Dark wave
Spoken word
Jazz
Synth-metal
DIY

Rootsikeeli "vargtimmen" tähendab hunditundi, ka psühholoogiline õudukas Ingmar Bergmanni sulest kannab sellist pealkirja. Võib kindel olla, et ABBA stiilis poppi ja diskot sellelt kaheksalooliselt ei kuule. Ei peagi kuulma. Selleks on teised nimed ja referentsid. See ei ole tõupuhas bläkk, see ei ole tõupuhas tumelaine, ka mitte industriaalmuusika, kuigi kõik elemendid on ühel või teisel kujul esindatud. On raiuvatele kidrariffidele ja tumedatele sündivoogudele toetuvat heliseina, mida segatakse sõnaliste seadete ja pealtnäha suvaliste heliefektidega. Teisalt on kergematele ja rasketele klaveriakordidele toetuvat muusikat, mis, tõsi, ballaadideks ei paisu. Ballaad on kompositsioon, mis mängib emotsioonidest ballastiga viisil, jõudes seda kanda või jäädes haledalt selle alla. Ballaadiga ei mängita! Üks lugu on kõikuv-tuikuv tumejäts, mis – tõesti – kõigub koha peal ilma siia-sinna arenemata. Üldkokkuvõttes kõlab see In Your Ears ja ANIME NERE netileibelite all üllitatud reliis (bläkk)metallisti easy listening-teosena. Piisavalt pealiskaudne, küllalt kergemeelne, mõneti hajameelne.

11/22/2020

Efrim Manuel Menuck – Baby It Has To Fall (2020)

Constellation

Bandcamp

Drone rock
Avant-rock
Psychedelic
Experimental rock
Art rock
Ambient rock
Post-rock
Epic

Kanada plaadifirma Constellation Records otsustas üllitada 16 loost koosneva "Corona Borealis Longplay Singles Series'i", kuhu loomulikult panustavad plaadifirma artistid. Suurepärane idee oivaliselt leibelilt. See 16 minuti ja 20 sekundi pikkune kompositsioon pärineb Montréali anarhistilt, kes revolutsioonilist rauda muusikas on tagunud enam kui paar aastakümmet peaasjalikult ansamblis Godspeed You Black Emperor!. Ja algul malbelt, ent üha rahutumaks muutuva droonroki taga – mida tasakaalustab relvitukstegev panoraamsus, mis viirgab nagu Mercury Rev ja The Flaming Lips oma parematel päevadel – rullub lahti müstiline tekst osutusega ükskõiksele Jumalale (ja riukalikule kuradile) ning inimestele kui põlevatele lilledele ja põlevale maale ümberringi. Surmalaagrid ja palju politseinikke, kes põlvitavad inimeste kaeladel. Koloniaaltraditsioon ja AR-15 poolautomaatrelvad, mis on võimaldanud või ja mee sees elamist. Eks tõdesid on erinevaid, tõlgendamisvõimalusi mitmeid, aga need 980 sekundit on algusest lõpuni puhas kuld!

Palancar – The Land of the Electric Monsters (2009)

Just Not Normal

Experimental electronica
Microtonal
Avant-electronica
Improvised music
Drone
Micronoise
Avant-garde
Ambient drone
Experimentalism
Ambient
Live session
Dark ambient
Psycho-acoustic

Olles kuulanud kordi järjest Darrell Burgan'i aka Palancar'i kahest pikast kompositsioonist koosnevat üllitist kerkis vaimusilma ammu nähtud video Jean-Michel Jarre laivesinemisest, mille jooksul Prantsuse sündivõlur püüdis taltsutada kapriisseid analoogsüntesaatoreid; kattes neid tekkidega, et nende optimaalseks toimimiseks ettenähtud temperatuuri alal hoida. Palancar'i 65-minutilisel laivis salvestatud üllitisel võib samuti tajuda masinate raevu ja mässu, milles hillitsetud, samas turris ämbientdroonvoog on kunati pikitud ootamatute kääksatuste-tämbrimuutuste-kajade-müradega, mis mõjuvad tektooniliselt. Selles on lisaks esoteerilist tumedust ja äraspidist psühhedeeliat, mis võib meenutada Alio Die't ja Coil'i. Ei jää see kaugele ka varaste elektronmuusikapioneeride Daphne Oram'i ja Ruth White'i loomingust. Üllitise on väljutanud huvitav leibel nimega Justnotnormal (aga ka nimekujul Just Not Normal), mis tegutses nullindatel ja kümnendate algul. Palju huvitavat sündikraami võib sealt leida nagu näiteks14-aastase Hannah Shapero katsetused Buchla 100 nimelisel modulaarsüntekal 60ndatel lõpus ja 70ndate alguses. Aga lisaks sellele ja tollele kuulake kindlasti Palancar'i ülejäänud diskograafiat, koosnedes enam kui 40 albumist.

11/21/2020

[Teaser of the day] Vertex Germ - Entierro Prehispánico

Torn Flesh

Improvised noise
Industrial music
Freeformfreakout
Avant-garde
Ritual ambient
Experimentalism

Artist: Vertex Germ

Release: Vulgar Disease - Vertex Germ - Día de Muertos

Label: Torn Flesh

Year: 2009

[Teaser of the day] Tío Rico - Sadgasm

Psychedelic
Alternative rock
Indie rock
Post-hardcore
Shoegaze

Artist: Tío Rico

Release: Shit Show Pony

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2019

[Teaser of the day] Hamlet His Highness - October

Electronic
Plinkerpop
Post-rock
IDM
Ambient pop
Indietronica
Art pop

Artist: Hamlet His Highness

Release: Toy Music For Serious Things

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2014

[Teaser of the day] Sans Libertas - Extrema Izquierda

Naciòn Libre

Punk rock
Hardcore

Artist: Sans Libertas

Release: Sans Libertas

Label: Naciòn Libre

Year: 2019

Loop Maschine – 5.45 (2007)

Al Revés

Bandcamp

Archive.org

Experimental electro
Electronic music
Alternative dance
Electro pop
Robot pop

Ma ei tea, millele pealkiri osutab, aga ühe keskmise elektroträki pikkus võiks see ju olla – piisav pikkus, et arendada välja ideed ja teisalt põlistada need mõttevälgatused, muutumata tüütuks ja igavaks. Vaadates plaadiümbrist – minimalistlik musthall ruut monokroomsete varjunditega – on artisti ilmne eesmärk rõhuda üksnes saundile ja biitidele; seda kindlates piirides. Seitsmeloolise üllitise jooksul tehakse tahumatute rütmide ja sündipulseerimistega suht maksimaalset, mida on võimalik sealt välja pumbata. Kaevutakse minimalismi ja maksimalismi, vastavalt mille kuivetus ja ülevoolavus fikseerivad piire ja ähmastavad neid. Kusagil dünaamiliselt süntpopi ja träkkermuusika vahepeal, hämmastaval kombel kaldumata siia- või sinnapoole. Nii lihtne ja keeruline see ongi. Albumi on üllitanud Al Revés, Brasiilia leibel.

Bristophe – Music For The Masses (2020)

Pan y rosas discos

Electro-acoustic
Avant-garde
Live
Experimentalism
Electronic
Improvised music
Art music
Acousmatic music

Tõeline katsumus on elektroakustilise albumi kuulamine. Esiteks tuleb läbi murda žanrile nii omasest hallist massist ja leida see erispärane tera, mis annab konkreetsele üllitisele mõtte. Teiseks nimetet žanri lood ja albumid kipuvad pikad olema – nagu käesolev üllitis, mis koosneb kahest osast, enamik lugusid pikemad kui kümme minutit; üks neist küündib suisa 54 minutini. Kindlasti on muusikutel vahvam ja huvitavam tänu protsessis osalemisele ja erinevate võtete kasutamisele; kindlasti oleks laivis selle peaaegu kolme ja poole tunnise üllitise jälgimine intrigeerivam, kuigi jah, kolm ja pool tundi laivis istuda oleks ikka väga ränk. Eelpoolmainitud halli massi all pidasin silmas keelpillidega saagimist ja kiiksutamist, kuigi Brice Catherin ja Cristophe Schweizer kasutavad väga suurt hulka muusikainstrumente ja mitte-instrumente. Lisaks peaaegu igas loos on neil kaasategev külalisartist. Siinkuulaja lemmikpartiid on seotud gongide kasutamisega – selle heli võimendamise ja ülal/alalhoidmisega. Läbinisti eksperimentaalne ja kalkuleeriv, ometi improviseeritud teos. Ütleme nii, et keskmisest improviseeritud ja elektroakustilisest albumist kindlasti väljapaistvam teos, mis siiski kipub kohati lohisema. Teisalt lohisemine on paratamatu, kuna eksperimentaalne tulevärk eeldab vaikusest esilekerkimist. Modaalne hullus on muljetavaldav. See on duo kolmas üllitis Chicago eksperimentaalmuusikaleibeli pan y rosas alt.

11/17/2020

[Teaser of the day] Fly Pan Am - Mirror Cracks Seeking Interiority

Experimental rock
Conceptual
Electronic music
Post-industrial
Post-rock
Avant-rock
Experimental electronica
Indietronica
Art rock

Artist: Fly Pan Am

Release: Corona Borealis Longplay Singles

Label: Constellation

Year: 2020

[Teaser of the day] Syndrôm - Analog Patterns

Sirona-Records

Electronic music
Breakbeat
Jungle
Breakcore

Artist: Syndrôm

Release: Anoris EP

Label: Sirona-Records

Year: 2012

[Teaser of the day] Ehrler Vogel - The Northern Lights from Tromsø

Luxus-Arctica

Field recording
Experimentalism
Organic electronica
Ambient
Avant-garde
Musique concrète

Artist: Ehrler Vogel

Release: In the North Atlantic

Label: Luxus-Arctica

Year: 2013

[Teaser of the day] Six Organs Of Admittance - Messier 42

Microtonal
Ambient
Drone
Ambient rock
Epic
Ambient drone

Artist: Six Organs Of Admittance

Release: Sleep Tones

Label: Hermit Hut

Year: 2020

11/16/2020

The Hirundu – Occupants 2 (2020)

Bandcamp

Pitch And Putt

DIY
Experimentalism
Electronic music
Drone
Avant-garde
Post-industrial
Psychedelic
Acid rock
Ambient
Freeformfreakout
Lo-fi

Ilmselt Johnny Crewdson pidas pealkirjaga silmas teatud tüüpi sipelgaid… . Brittide puhul olen ikka imestanud selle üle, et käivad pubis, ajavad seal isekeskis lolli ja pealiskaudset juttu ja – kui vaja – kasutavad ka rusikaid argumendina. Sellest hoolimata on võimelised looma head ja (vahetevahel) väga head muusikat (keskpärast muusikat on muidugi kordades rohkem – ei saa salata!). Juba neljas kümnend on Blackpool`i mehel DIY-muusikuna jooksmas, aga dünaamika liigub nii esteetilises kui loomeplaanis ülespoole. Prügine psühhedeelia, obskuurne radiofooniline kunst ja dada pop ning provokatiivne sämplipõhine muusika; rokk- ja popmuusika mitte kui eesmärk, vaid irvitus- ja peksuvahend masside reliikvia purustamiseks. Pühasse allikasse oma mädaneva sõrme pistmine. Hiljem lisandusid viljakatele eksperimentaalmuusikutele nii omased (võib-olla koguni paratamatud) põiked elektroonilisse tantsumuusikasse ja katsetuslikematesse valdkondadesse nagu tumeämbient ja eksperimentaalelektroonika. Viimaste aastate The Hirundu albumid sisaldavad läbilõiget muusikagrupi varasemast – mitte otse laenatult –, vaid varasematele eksperimentidele sügavama sisu ja tähenduse andmises. See on igati ausam ja väärtustloovam tegevus kui tänapäeval nii aktuaalses varasemate albumite uuesti masterdamises (ja raha lüpsmises). Albumil “Occupants 2” on erinevaid tahke – psühhedeelsest sünt/happerokist ja kiiskavast ämbiendist introspektiivsetesse elektroonilistesse sügavustesse langemises, et sealt lolle, volle, holle ja kolle esile manada. Pealtnäha düsfunktsionaalsed mürarohked drooneksperimendid, mis teoreetiliselt juba eos peaksid olema hukule määratud, elavad siin jõuliseimat elu kui kusagil mujal. Inimene vastutab siin elus iga oma teo ja tegemata teo ees – miks mitte siis pühenduda muusikale ja kunstile? Ehk õnnestub tohutut tühjust vormida oma-mina järgi. Johnny Crewdson on intrigeeriv DIY-muusika hertsog Uduselt Albionilt, kelle kunstiline pärand ja erakorraline kunstiline mäkketõus – mis jätkub! – ootavad tunnustamist. Isegi Mark E. Smith`il ei ole midagi sellist ette näidata.

[Teaser of the day] Experim3ntus - Lunacy

Gabumat

Electronic music
Dark electro
Illbient
Dark ambient
Dungeon synth
Fantasy music

Artist: Experim3ntus

Release: Experim3ntus EP

Label: Gabumat

Year: 2011

[Teaser of the day] Godspeed You Black Emperor! - Cliff

Live Music Archive

Post-rock
Live
Art rock
Experimental rock
Epic
Avant-rock

Artist: Godspeed You Black Emperor!

Release: Live at Aurora Concert Hall on 2019-11-27

Label: Live Music Archive

Year: 2019

[Teaser of the day] Bledi Boraku - dyeshi

Indie rock
Avant-pop
Alternative rock
Indietronica
Experimental pop
Art pop

Artist: Bledi Boraku

Release: Ftoji EP

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2015

[Teaser of the day] Ellah a. Thaun - Laura, Into the Night

Electronic
Ambient pop
Cover
Dark electro
Synth-pop

Artist: Ellah a. Thaun

Release: J'ai une Âme Solitaire

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2020

11/15/2020

[Teaser of the day] Miopec - Cordillera

Pueblo Nuevo

Electronic music
New Age
Ambient pop
Synth-pop
Techno pop
Chilltronica

Artist: Miopec

Release: Wet Desert

Label: Pueblo Nuevo

Year: 2020

[Teaser of the day] Azeda Booth - This Town Is Fixed

Indietronica
Electronic
Experimental pop
Avant-pop
Alternative pop
Art pop

Artist: Azeda Booth

Release: Sundances

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2015

[Teaser of the day] Erich Schall - Pool Bell

Der Kleine Grüne Würfel

Electronic music
Techno pop
Acid techno
Experimental techno
Ambient techno

Artist: Erich Schall

Release: Gewichtheben Auf Eis

Label: Der Kleine Grüne Würfel

Year: 2018

[Teaser of the day] Jeremy Messersmith - Lazy Bones (Will Yates Remix)

Singer-songwriter
Remix
Americana
Indie pop/rock
Alternative pop/rock

Artist: Jeremy Messersmith

Release: The Reluctant Graveyard Doctors Without Borders Remix

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2004

芽田ぱに子 – #402 (2019)

Ano(t)racks

Shibuya-kei
J-pop
Soul
R'n'b
Electronic pop

Igati armas üllitis esmapilgul – kui alustada lihtsalt visandatud plaadikaanega, mis kujutab noort neidu nutitelefonis istumas ühes suurlinna korteris – segaduses või vähemalt alistunud pilguga – mille vastashoone reklaamplagult helkleb vastu sõna "panico". Üksildus, hüljatus, kurbus, ükskõiksus, võõrandumine on see, mis paljusid tänapäeva inimesi määratleb. Nutitelefon on põhiganglion, mis ühendab teiste omasugustega üle ilma – siis, kui on selleks tungiv vajadus; ning ka siis, kui vajadus selleks tegelikult puudub. Närviimpulss, mis võimendab kaotsiminekust tulenevat valu keset tohutut globaalset tühjust, mille keskmeks ja perifeeriaks on tuhm betoon ja ere valgus. See vist ongi paanika. Teisalt käesolev lühike neljalooline reliis püüab seda kõike mahendada jaapanlikus võtmes elektroonilise soul`i ja kaasaegse rütmi-ja-bluusi vahendusel. Iseasi, kas seesugune korralikult produtseeritud ja eelpoolmainitet eredast valgusest toodetud muusika ei võimenda hoopis tühjust; äkki toimiks valuvaigistina hoopis Merzbow ja Hanatarashi tüüpi iseennast tühistav heliline nihilism, mis käänduks negatsioonina globaalsesse tühjusesse ja paneks ka betooni füüsiliselt värisema. Noise in trust. Plaadifirma Ano(t)racks hingele jääb see suhkruvatine patt.

11/14/2020

The Lights Galaxia – Globe EP (2009)

The Lights Galaxia

Luxus-Arctica

Art rock
Modern classical
Post-classical
Experimental rock
Post-rock
Musique concrète
Post-rock
Organic electronica
Ambient rock

Mõnikord tuleb peale mõte mõelda ajast – selle kulust, kiirusest ja kaduvusest. Reflekteerida mõnd hetke oma elust, mida mäletad kui eilset päeva, kuigi tegelikult võib tollest momendist olla voolanud vett merre juba paarkümmend aastat (ja inimesi – kui hakata mõtlema – on sellel perioodil surnud loendamatu hulk). Heal juhul on see viiendik, reaalselt ehk neljandik inimese elust. Aeg ajaks – see on parameetrite ja mäletamise subjektiivne vahekord, millel objektiivset tähendust ei ole. Kõik see lõppude lõpuks taandub surmale, liikumisele selle suunas. Kas tunneli lõpus on valgus? Oh ei – tunneli lõpus on Vikatimees. Kas tema ongi see valgus? Valgus on ta ehk siis, kui on oldud aktiivne, panustatud piisavalt ja ka raam on eluõhtuks piisavalt väsinud. Ühes Monty Pythoni sketšis püüti Vikatimehega peitust mängida – kas ei usutud, et tegu on temaga või arvati, et Surma on võimalik surmata. Vähemalt lubati seltskonnal endi autode hinged kaasa võtta, asi seegi. Surma foonil on elu ja kunst alati kokku kuulunud ja samas eristavalt lahknenud. Elu on orgaaniline ja päris, kunst aktina seevastu kunstlik. Järelikult kunst ei kuulu ranges tähenduses elusa juurde – sellest tulenevalt peaks see olema loomishetkest alates mitte elus. Kunst kui surma ersats. Ometi kunst saab tähenduse ja elu, kui elus – inimene – kasutab seda referentsi või meediumina objektile osutamisel. Või pelgalt kasutades näiteks muusikat enda väljendusviisina, silmas pidamata konkreetselt üht või teist objekti. Joseph Snodgrass`i ühemeheprojekti The Lights Galaxia neljalooline EP on kahtlemata meeleolukas rännak, millel puudub sihtmärk – justkui lõputuna kestev kulg, mille eesmärgiks näikse olevat püsimine teel, samas ennast ja teisi pidevalt lõbustada; saamaks rõõmu mõningatest kõrvalekalletest, hüpelda postroki, elektroonilise ja konkreetmuusika ning nüüdisklassika nimelistel kividel. Samas pinge püsib – see ei tulene mitte niivõrd võimalusest libastuda või varvas vastu kivi ära lüüa, vaid lõpetamatuse lõpmatu kestmise võimalikkusest – selle võimaluse eelduseks on surm(ajärgsus). Teisisõnu, millalgi tuleb hullumiseni viiv luup maha keerata ja patareid mp3-mängijast välja võtta. Albumi on üllitanud Luxus-Arctica.

[Teaser of the day] Kado - Fin de fin de semaine

Micro-dub
Click`n`cuts
Minimal dub
Tech-dub
Experimental dub
Electronic music
Deep dub

Artist: Kado

Release: A One Year Trip

Label: Pertin-nce

Year: 2020

[Teaser of the day] Mosaik - Sporel

Soft Phase

Electronic music
Ambient pop
Chilltronica
Synth-pop
Progressive electronic

Artist: Mosaik

Release: Leandi

Label: Soft Phase

Year: 2009

[Teaser of the day] Thomas Park - PTrack20201112050631821143.47

Treetrunk

Electronic music
Conceptual
DIY
Minimal
Synth-pop

Artist: Thomas Park

Release: Thomas Park's Magic Music Machine

Label: Treetrunk

Year: 2020

[Teaser of the day] Lomov - Plattenbau

Miasmah

Electronic music
Ambient
Space music
Art music

Artist: Lomov

Release: Vorstadt

Label: Miasmah

Year: 2005

11/13/2020

Spiedkiks – A Pompous Whimsy Peak (2020)

blocSonic

Bandcamp

Easy listening
Rap
Chilltronica
Electronic music
Hip-hop
Cinematic
Sampledelic

Theodor Adorno väitis, et muusikas on määrava tähtsusega rütm, ja ainult rütm. Adorno ei elanud piisavalt, nägemaks näiteks diskomuusika esilekerkimist. Ehk arvanuks ta teisiti orkestreeritud garneeringute valguses, mis kokku andis ekstaatilise kogupaugu. Rütm küll, aga mitte ainult – rütm vajab satureerimist, ja ergastatakse biiti millegi erinevaga ehk meloodia ja harmooniatega. Ja vastupidi. Kuidas ja mis vahekorras muusik helipildi kokku sulatab, sõltub tema arusaamadest, põhjendustest ja suvast. Hea tehno- ja haussmuusika puhul ei piisa ainult rütmist – rütm reeglina defineerib küll stiili kui fenomeni, aga kütkestavus, haaravus, headus – mis iganes positiivne epiteet – ei sõltu ainult sellest. On muusikalisi žanreid – nt droonmuusika ja ämbient –, kus rütm võib olla või mitte olla, st ei ole substantsiaalne. Valner Valme kirjutisest ajalehes Sirp võib oletada, et Adorno valis selektiivselt muusikalisi näiteid, st elevandiluutornist võis paista suht vähe ja ahtalt. Ma ei hakka teda süüdistama selles, et ta ei kuulanud omi minimaalse rütmiosaga kaasaegseid üllitisi, mis kinolina kaudu isegi massidesse ulatusid, nt elektroonilise muusika pioneeride Bebe ja Louis Barron'i saundträkki filmile "The Forbidden Planet" (1956) (põhimõtteliselt oli tegu tunneleid või suuri torusid läbiva ämbient(muusikaga)); rääkimata haruldasemast, rütmi samuti sporaadiliselt sisaldavast elektronmuusikast (Tod Dockstader, Vladimir Ussachevsky). Ka exotica ja space age pop`i suurkujude Martin Denny ja Les Baxter`i jaoks – kes müüsid 50ndatel miljoneid albumeid – oli rütm loomulik, samas mitte alati defineeriv joon. Juhul kui Adorno oleks oma põhieeldusele truuks jäänud, siis ilmselt välistanuks mainitet üllitise muusika lahtrist (aga see lisanuks veelgi probleemsust). Mis olnuks diametraalselt vastandlik temast kümmekond aastat noorema John Cage'i väitega, et kõik on muusika. Cage'i väide on saanud domineerivaks – seda nii tänapäevale kui filosoofide noorpõlveaja heliloomingule pilku tagasi heites (nt plaadifirma Sub Rosa elektroonilise ja müramuusika üllitatud antoloogiad, milledel leiduv nii mõnigi helinäide pärineb Adorno sünnile eelnenud ajast (1903)). Kuulates Saksa artisti Spiedkiks'i 11-loolist hõllandust mõtlen, et kas seesugune helge-mitmepalgeline ja kunst-kunsti-pärast üllitis, mida lähimate kuude jooksul kuulab võib-olla sadakond melomaani, lülitab meid kuidagi tasa ja tekitab ühiskondlikku võõrandumist? Muusikasse kui fenomeni on niikuinii sisse kodeeritud mingisugune võõrandumise ja põlguse algoritm, ent see kahtlemata on positiivse iseloomuga, aidates säilitada distantsi ja kriitilist meelt ning hoides ülal taju mitmekesisust, vastandudes sellisena ühiskonna standardiseerimisele. Sealhulgas ka adornomarksistlikele stampidele ja meelevaldsele üldistamisele vastu seistes. Maailm on tema arusaamadest liiga kaugele liikunud, allumaks sellele ilma anakronistlikku ja groteskset irvet manamata. Pigem nietzschelik positiivne nihilism, paljastades inimloomu ja inimgruppide nõrkusi – eelnevalt "põrkudes vastu põhja", loob a priori paremad eeldused totalitarismist ja hullusest eemaldumiseks. Ja sellest tulenevalt ka ratsionaalsema(d) eelduse(d) (pop)muusika tegevus- ja loomisloogika mõistmiseks-mõtestamiseks. Samas hullus peaks jääma loomisakti loomulikuks osaks (väljapaistva loomingu puhul ilmselt ongi), vastasel korral tuleb taas rääkida totalitarismist.

Mooncup Accident – New Blood for the Old Ceremony (2019)

KlaNGundKraCH

Bandcamp

Post-industrial
Avant-garde
Noise
Avant-rock
Experimentalism
Voice poetry
Improvised music
Experimental rock
Freeformfreakout
Electronic
Psycho-acoustic
Avant-blues
Conceptual
Glitchtronica

Kitarr, hääl ja kolm diktofoni. Või siis hääl, kitarr ja kolm diktofoni. Või hoopis – kolm diktofoni, kitarr ja hääl? Ent – kolm diktofoni, hääl ja kitarr? Ligi paarkümmend aastat tagasi kirjutas Lauri Sommer ajakirja Vikerkaar artikli diktofonišamanismist, et kuidas kasutada diktofoni muusikas, sh rokkansambli koosseisus. Eks ta ise ka on kasutanud sooloprojektis Kago seda asjandust; ja Tartu avangardmuusikaprojekti NE! raames – kuhu ta samuti kuulus – on samuti diktofoniga mängitud (Youtube's nägin kord Margus Kiisi seda laivis kasutamas). Mooncup Accident ei saa hakkama ilma kolme diktofonita korraga. (Väike)kodanlane kirjeldaks seda muusikat hullumaja sessioonina, kus piinatakse omi häälepaelu, kitarri ja kes-teab-mida-veel. Ja pagan võtaks – kas te ei tea siis, et diktofoni tuleks kasutatada ainult jutu salvestamiseks! Kolme kasutamine on ressursi raiskamine igati! Sanitarid on patsiendi palati ukse ettenägelikult blokeerinud, et ta saaks normist hälbivat bluusi ekstreemseks Captain Beefheart'ks kehastununa mängida. See on vist sama, mis kuulata, kuidas ürginimene vaevleks kõhukinnisuse käes. Õigupoolest häälepaelad on juba enne salvestunupu vajutamist põhjalikult ruineeritud, mistõttu tuleb artisti suust pelk kähin-sisin ja boonuseks mõned selgemad, ent referentsita häälikud, mida toetavad ebaharilikult läbilõikavad metalsed kitarrisaundid ja plahvatustena segadust külvavad mürapahvakud. Ka glitch-muusikale omistatakse Jan Klamm`i poolt oma tähendus eeldusel, et glitch ei ole konkreetset tähendust muusikas niikuinii omanud. Seesugune asi võib nakatada ja tekitada psühhosomaatilisi muutusi. Oli siis seda kõike tarvis! Klang-und-krach!!!

[Teaser of the day] Troupe - The Way Things Would Have Been Another Time

Monotonik

Electronic
R`n`b
Easy listening
Synth-fusion
Yacht pop

Artist: Troupe

Release: It's Really Pretty Simple After All

Label: Monotonik

Year: 2007

[Teaser of the day] Rue de Prague - Headlong Rush

Indie rock
Post-rock
Electronic
Alternative rock
Art rock

Artist: Rue de Prague

Release: Self Agreement

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2016

[Teaser of the day] Longman - Gravity Material

Picpack

Electronic
Sampledelic
Easy listening
Alternative pop
Lounge pop
Breaks
Nu jazz

Artist: Longman

Release: Split Personality

Label: Picpack

Year: 2012

11/12/2020

[Teaser of the day] Lovecraft - Soldier

Alternative rock
Hard rock
Power pop
Stone rock
Heavy psych

Artist: Lovecraft

Release: Dark Ages

Label: PCT musique

Year: 2020

[Teaser of the day] Bolek i Lolek - Adventure in the Desert

Electronic music
Improvised noise
Musique concrète
Avant-garde
Electro-acoustic
Acousmatic music
Sound art
Experimentalism

Artist: Bolek i Lolek

Release: W Krainie 1001 Nocy

Label: Plus Timbre

Year: 2020

[Teaser of the day] Sascha Muller - The Bass

Deep-X Recordings

Electronic music
Tekno
Sampledelic
Club dance
Minimal

Artist: Sascha Muller

Release: Speed Limit EP

Label: Deep-X Recordings

Year: 2007

[Teaser of the day] Quorpex - New Singularity

Laridae

Experimental techno
IDM
Synth-pop
Ambient techno
Electronic music

Artist: Quorpex

Release: Into Scintillating Core

Label: Laridae

Year: 2011

[Teaser of the day] Cultustepean - Evasio

Raw Coffin Rec.

Neoclassical
Dark wave
Dark folk
Funeral folk

Artist: Cultustepean

Release: Aeterna Melancholia

Label: Raw Coffin Rec.

Year: 2019

Neuronphase – Corner Games EP (2020)

Bandcamp

Electronic music
Club dance
Electro house
Deep house
Outsider house

Neuronphase'i taga on Anti Aaver Tartust, kes oli kunagi ansambli Bizarre liige. Bizarre oli märkimisväärne punt seetõttu, et nende liikumisloogika oli võrreldav ehk ainult teise Eesti indisuurkuju Röövel Ööbiku omaga. Indiroki juurest pigem tantsumuusika manu, millest siinkirjutaja jaoks vormusid iseseisvusaja kaks kõige olulisemat albumit (olgu, valetaksin, kui jätaksin J.M.K.E. "Jäneste Invasiooni" välja) "Psychikosmos" ja "Cafe De Flor". Viimatinimetatul peideti esimese albumi "Beautica" puhtatõuline shoegaze-karkass idealistliku elektroonika ja unistuslike rütmide taha. Midagi sarnast maailmas oli mõned aastad varem teinud žanri suurnimi Slowdive "5 EP"-nimelisel üllitisel. Neuronphase'i üldnimetuse taha varjunud DJ-de nelik vedas Tartus kinos Illusioon põrandaalust klubikultuuri. Tritse, Eero Mander ja Kalev K on sealt ammu lahkunud, Anti Aaver viimase mohikaanlasena ajab seda muusikavärki edasi. Hästi ajab. Ja neetult hea on, et mõned asjad ja teguviisid püsivad selles kiiresti muutuvas maailmas kindlalt edasi. Mis ei tähenda seda, et ta oleks kuidagi puine ja monotoonne omas tegemistes – näituseks on sellel ilmselt pandeemiast ajendatud nimega üllitisel haussi – seda küll! - seinast seina. Nagu oli seda ka 2017. ja 2019. aastal ilmunud pikematel üllitistel. Krampidest vabaneda püüdvast elektrohausist – milles on ka veetlevat lo-fi võnget, mida tähistatakse stigmatiseeriva terminiga "outsider house" – majamuusika sügavaimate kihtideni välja. Sarnaselt autorile on haussmuusikast kujunenud kindel ankur, teatud ajavaimu kehastus, mis on kindlalt paigal (ilmselt hoiavad seda paigal ohtrad Tartu kohavaimud), laskmata teistel vooludel end minema kanda. Hea, et "dinosaurused" praegusel teelõhkmestatud ajastul end ilmutavad – nagu näiteks samast epohhist pärit eksperimentaaltehno duo Autechre suurepärase albumiga "Sign"; näidates, mis on päris, mis on lõpuni veenev. Väidetavalt pidi Aaver tegema muusikat liiga hästi... . Väga hää ju, väärides kohta alanud kümnendi lõppeva esimese aasta edetabelites.

11/11/2020

[Teaser of the day] Hanetration - Book

Electronic
Ambient drone
Minimalism
Drone
Musique concrète
Microtonal
Ambient

Artist: Hanetration

Release: Coiled Fire EP

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2016

[Teaser of the day] Smashing Pumpkins - Disarm

Live Music Archive

Alternative rock
Pomp rock
Live
Art rock
Indie rock

Artist: Smashing Pumpkins

Release: Live at Shoreline Amphitheatre on 2019-08-31

Label: Live Music Archive

Year: 2019

[Teaser of the day] The Hirundu - Splimp Out!

DIY
Avant-garde
Freeformfreakout
Lo-fi
Psychedelic
Experimentalism
Industrial music

Artist: The Hirundu

Release: Occupants 2

Label: Pitch And Putt

Year: 2020

Picard Jolibois – Passer Le Temps (2019/2020)

Nowaki Music

Bandcamp

Avant-pop
Electronic music
Synth-pop
DIY
Post-psychedelic
Lo-fi
Post-disco
Deep house
Deconstructed pop
Electro house
Experimental pop
Avant-electro

Bruno Picard (Gino Niemiz) ja Marc Jolibois (Traqueurs de Combes, Ultralibéral, Light is a Blue Trap, sWeenDL, pimp) moodustavad Toulouse'i duo, mille muusikat on kirjeldatud mutantpopina. See on mugav ja lihtne-lihtsustatud kirjeldus keerulisele muusikale. Kas see artist sobiks esinema Mutant Disco'l Tallinnas? On selles piisavalt diskot? On selles piisavalt muteerumist? Üleüldse – mis on muutumise ja muteerumise vahe muusikalises kontekstis? On mõlemat – on miilavat, keskmise või õite kõrgema rütmisagedusega gruuvi ja zombistunut laulujorutamist ning vastupandamatut meloodilist hullumist. On leebemat, on järsemat. Midagi on tuttavlikust maha monteeritud ja "ebasobiv" sinna asemele keeratud. Kohatu on vägagi kohal. Leebelt ähvardavat poosi on korduvalt tunda kümneloolise üllitise vältel. Kas Frankenstein-pop tantsulises võtmes on tantsumuusika perifeeria või suisa tantsumuusika vastand? Siin on realiseeritud huvitavaid võimalikkusi – nt lugu "Amour Cru" kõlab justkui Serge Gainsbourg intiimselt retsiteerimas diip- ja elektrohausi kastmes. Nowaki Music on pöörase albumi kodusadamaks.

Holy Motors – Horse (2020)

Wharf Cat

Bandcamp

Alternative rock
Americana
Indie rock
Slowcore
Psychedelic
Dream pop

Holy Motors'i debüütalbumi "Slow Sundown" ja äsjailmunud järje vahele jääb peaaegu kolm aastat. Liiga palju aega on möödunud tänapäeva muusikatööstuse- ja produtseerimise loogikat silmas pidades. Saan aru, et 90ndate keskel-teises pooles hilistiinekana sai Britpop-ansamblite albumeid oodatud sellele intervalliloogikale toetudes. Midagi see viivitus tähendab, kuid mida, seda võib vaid aimata (tuuritamine, motivatsioonipuudus, ideede kogumine, vormistamise "rõõm"). Naljatlemisi võib väita, erinevus esimese ja teise üllitise vahel seisneb selles, et sama arvu lugude man on "Horse" sekundi võrra pikem. (Positiivsem) hinnang käesolevale kaheksaloolisele albumile sõltub mingil määral sellest, kas debüütalbumit on enne seda kuulatud või mitte. Ütlen, et esimene üllitis oli/on hea. Ka käesolev album on peaasjalikult ühtlane – ühtlaselt hea –, aga erinevalt "Aeglasest Päikeseloojangust" ei kuma sellest lummavalt seestunud hetki (teisisõnu, mille seesmine põleng tahab iseenda piiridest väljapoole tungida, omi piire kõrvetada, aga mitte maha põletada. Näiteks "Silently For Me", "Signs"). Eranditeks on pigem paar šabloonset (st negatiivset) näidet, mis kõlavad kas üks-ühele Lee Hazlewood'i pooside ja muusikaga – mis originaalautori kehastuses oli igati OK – või paistab sellest mõneti lihtsustatud produtseerimine välja. Olgu, "Midnight Cowboy" on veenev aeglasest kulust ja Eliann Tulve sugereerivast laulmisest kiirguva resoneeruva nihke tekkega. Mõnes loos on kuulda, et orelitega on püütud kidraakorde võimendada, aga... . Esimene album oli/on ehedam, aga heli võiks enam "tuksi" keerata – lisada julgemalt müra ja kaja, millel on küllalt potentsiaali kontrasteeruda lauljatari ja aeglase rütmiga. Vallutada uusi alasid. Vastasel juhul liigutaks või jäädaks eimidagiütlevale alale, mis on igav, isikupäratu ja tüütu. Näituseks leida käesolevale esteetikale ja käekirjale innustust Glenn Branca, Jim O'Rourke'i ja Low-suguste eksperimentaatorite loogikast ja kaemusest. Loomulikult tuleks kõige selle juures säilitada oma lummuslik iseäralik tuum, aga selle loomine ja hoidmine muutumises ongi neetult raske ja samas tänuväärne ülesanne. Muusiku ülesanne on inspireerida ennast ja kuulajaid. No kes siis veel! Väljaandjaks on USA leibel Wharf Cat.

11/08/2020

[Teaser of the day] SPC ECO - Can You Feel The Noise?

Shoegaze
Alternative rock
Indie dance
Psychedelic
Electronic
Alternative dance
Indie rock

Artist: SPC ECO

Release: 9月ST - Sept Soundtrack

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2020

[Teaser of the day] Drehton - Subservient

Phonocake

Indietronica
Electronic
Plinkerpop
Alternative pop
Neokrautrock
Experimental pop

Artist: Drehton

Release: Janell Went I Four

Label: Phonocake

Year: 2020

[Teaser of the day] Tom Fahy - Cedar Row

Archive.org

New Age
Art music
Ambient
Progressive

Artist: Tom Fahy

Release: Adytum

Label: Auralnaut

Year: 1994

Pages

Blogiarhiiv

12/08/2020

12/07/2020

12/06/2020

12/05/2020

12/04/2020

11/29/2020

11/23/2020

11/22/2020

11/21/2020

11/17/2020

11/16/2020

11/15/2020

11/14/2020

11/13/2020

11/12/2020

11/11/2020

11/08/2020

Lehevaatamisi kokku

Melomans