Blogiarhiiv

12/06/2020

Yara – Lucid Dream (2012)



  • Ambient 
  • Acousmatic music 
  • Electronic 
  • Electro-acoustic 
  • Field recording 
  • Spoken word 
  • Musique concrète 
  • Organic electronica 
  • Improvised music

Eksisteeris kunagi Portugali leibel Test Tube, mille mahukas diskograafia hõlmas eriilmelist muusikat folktroonikast ämbiendini, põhirõhuga siiski viimasel. Samas ei ole (õnneks) võimalik konkretiseerida, milline on ämbientmuusika kuldlõige plaadifirma kontekstis, nn keskmise visandamine. Üllitised on kvaliteetsed; on asjassepuutuvad tänaseni. Aastaid kümme tagasi plaanis üks avangardistlik Eesti rokkansambel oma plaadi Test Tube'i all avaldada – solist küsis veel mult nõu. Plaaniks see jäigi. See selleks. Selle kolmeloolise albumi võlu – mille taga on Vene artist Yara – seisneb eesmise-tagumise fragmenteerituses. Justkui eraldi kulgevad helikihid (vokaalsämplid, konkreethelid, argitoimetuste kolinad-saginad; teisalt struktureeritud pulseerimine-rütmilisus), mis ometigi sulanduvad häirimatult kokku. Võib-olla "ometigi" on kohatu, kuna eelpoolmainitet elementide vastandlikkus kätkeb endas üllitist kandvat dünaamikat. Konkreethelid on peaasjalikult alati tähelepanuvõitvad teatud müstikale, ja müstika teatavasti on sissepoole pööratud. Siin on esindatud helid, mis sügavustest aeglaselt esile kerkivad tuttavamate manu, tekitades mnemoonilist resonantsi. Väga mõnus kuulamine igal juhul.