Blogiarhiiv

10/12/2026

Papel Pintado -- Papel Pintado (2011)



Club 7/Bubbletone Discos

  • Indie pop 
  • Acoustic pop 
  • Twee pop 
  • Alternative pop 
  • Singer-songwriter 
  • Dream pop

Hispaania ühemeheprojekti plaadiümbris rõhutab kahemõõtmelisust, teatud lihtsate asjade aegadeülest võlu ja vintaažnostalgiat. See toimib nii visuaalse kui helilise kilbina peavoolu popmuusika poleeritud, agressiivse hüperrealismi vastu; muusikatöösturid mõtlevad, et masside manipuleerimine kõrvulukustava rütmilise banaalsuse ning imala võltssulniduseda päästab...nende äriplaani. Twee-popis pannakse sellele vastu haavatavus ja - kui naishäält ei ole plaanis kasutada - mehelik vokaalne sensuaalsus, mis tahes-tahtmata vastandus ning naeruvääristas matšoroki traditsioonilist poosetamist, asendades viimaste üle äärte ajava enesekindluse radikaalse haavatavusega. Sensuaalne, õrn meesvokaal koos tagasihoidlike kitarriakordidega igatahes vaigistab bravuuri. Teiseks püüdsid rokkmuusikud esineda autoriteedipositsioonilt -- kus kõik on rokkstaari käsutuses, kus iga poos annab edasi edukust ning pakatab küllusest, siis siinne vokaalesitus kaldub kuulaja lähedusse, ent mitte naha alla pugema: laulmine toimub justkui kuulaja kõrvalruumis, võimendades emotsionaalset pingelangust pehmehäälse intiimsusega. See on taandumine lapsepõlve süütusse, haavatavusse ja stiliseeritud puhtusse kui kaitsemehhanismi kasutamisega ülekaalukalt küünilise maailma vastu. Papel Pintado sobitub suurepäraselt sellesse traditsiooni, kus meloodiline õrnus, melanhoolne päikselisus ning akustilised ja puhta kõlaga (elektri)kitarrid loovad omanäolise poeetilise väljenduslaadi. Vähem on rohkem -- vokaali ja kitarride all sumisev taust, ühe loos kasutatud laste sagimisel põhinev salvestus aitavad veelgi kaasa sublimatsioonile; eemaldumisele n-ö tõsistest asjadest. Kuivõrd twee-poppareid on nimetatud ka anorakk-rokkariteks, kuna neil meeldis kanda 60ndate riietust, sh kapuutsidega vihmajopesid; ilmselt osaliselt seetõttu on mõiste "anorak" omandanud inglise slängis lisatähenduse: keskendumine kinnisideeliselt teisejärgulistele asjadele. Siiski kõik on suhteline -- väikesed, esmapilgul teisejärgulised asjad ei pea isegi olema suurte asjade alguseks, vaid on väärtuslikud iseeneses. Fran Torrese unistuslikul kaheloolisel emotsioon laotub üle perimeetri, aitab ära minna kuhugi linna-äärsetele aladele, kus müra vaibub ning sagimine taandub. 8.5 (8.5-9.0)