- Post-industrial
- Avant-garde
- Noise
- Avant-rock
- Experimentalism
- Voice poetry
- Improvised music
- Experimental rock
- Freeformfreakout
- Electronic
- Psycho-acoustic
- Avant-blues
- Conceptual
- Glitchtronica
Kitarr, hääl ja kolm diktofoni. Või siis hääl, kitarr ja kolm diktofoni. Või hoopis – kolm diktofoni, kitarr ja hääl? Ent – kolm diktofoni, hääl ja kitarr? Ligi paarkümmend aastat tagasi kirjutas Lauri Sommer ajakirja Vikerkaar artikli diktofonišamanismist, et kuidas kasutada diktofoni muusikas, sh rokkansambli koosseisus. Eks ta ise ka on kasutanud sooloprojektis Kago seda asjandust; ja Tartu avangardmuusikaprojekti NE! raames – kuhu ta samuti kuulus – on samuti diktofoniga mängitud (Youtube's nägin kord Margus Kiisi seda laivis kasutamas).
Mooncup Accident ei saa hakkama ilma kolme diktofonita korraga. (Väike)kodanlane kirjeldaks seda muusikat hullumaja sessioonina, kus piinatakse omi häälepaelu, kitarri ja kes-teab-mida-veel. Ja pagan võtaks – kas te ei tea siis, et diktofoni tuleks kasutatada ainult jutu salvestamiseks! Kolme kasutamine on ressursi raiskamine igati! Sanitarid on patsiendi palati ukse ettenägelikult blokeerinud, et ta saaks normist hälbivat bluusi ekstreemseks Captain Beefheart'ks kehastununa mängida. See on vist sama, mis kuulata, kuidas ürginimene vaevleks kõhukinnisuse käes. Õigupoolest häälepaelad on juba enne salvestunupu vajutamist põhjalikult ruineeritud, mistõttu tuleb artisti suust pelk kähin-sisin ja boonuseks mõned selgemad, ent referentsita häälikud, mida toetavad ebaharilikult läbilõikavad metalsed kitarrisaundid ja plahvatustena segadust külvavad mürapahvakud. Ka glitch-muusikale omistatakse Jan Klamm`i poolt oma tähendus eeldusel, et glitch ei ole konkreetset tähendust muusikas niikuinii omanud. Seesugune asi võib nakatada ja tekitada psühhosomaatilisi muutusi. Oli siis seda kõike tarvis! Klang-und-krach!!!
