Makunouchi Bento – Drowned In Bodrog (2020)

Cinemaude

• Neoclassical 
• Electronic music 
• Fantasy 
• Art music 
• Conceptual 
• Post-classical 
• Post-industrial

Makunouchi Bento, a duo from Romania (Felix Petrescu, and Valentin Toma) has issued a sequel to their previous release Ghostophonia. Musically the case is quite similar drenched with high-pitched and slowed-down synth progressions which by their nature and emotive side are ominous and eerie. Slight difference comes in by exploiting more Fantasy-filled motives and gravity-free electronics as if some puckish fairies using one's toilet room. It could have happened but this bunch of tight classical and electronics mixed issue plays tricks on one's mind. Where's the truth, where are fake sounds? As once said a little girl about 5 years old to me she does not believe that we exist at all. That's I believe in because all what we can do we can define themselves through the past, a temporal dimension which does not exist anymore. Because of that all is dream altogether, all is non-existence ultimately. There is no difference between life and death. As Ghostophonia this 9-notch outing is a part of the little discography of Cinemaude.

Their Only Years – Mystery Years (2015)

Bandcamp

• No wave 
• Psychedelic 
• Alternative rock 
• Indie rock 
• Outsider pop 
• Art rock 
• Singer-songwriter 
• Bedroom pop 
• Alternative dance 
• DIY 
• Space pop

A nice bunch of 13 compositions running in the vein of more poppy no wave tradition a la Talking Heads, and Jim Chance & The Contortions which more profoundly does mean catchy yet artsy dance rock patterns full of ecstasy and elegance. On the other side it reflects upon Ariel Pink's timeless spaced-out bedroom pop imbued with unknown reference points in time and space. Thirdly, one should listen to it as a whole because those stylistic differences juxtaposed to one another constitute an organic whole. It is certainly much bigger than one's miserable everyday's life. Art is bigger than life and separated from it.

[Teaser of the day] Bottlesmoker - East Indies feat. Kronutz

• Electronic music
• Alternative dance
• Indietronica
• Kraut-electro
• Electro pop

Artist: Bottlesmoker
Release: Parakosmos
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2017

[Teaser of the day] Timo Petmanson - Rite of the elites

• Electronic
• Synth-fusion
• Easy listening
• Yacht pop
• Experimental pop
• Art pop

Artist: Timo Petmanson

Release: Hacker Songs 

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2018

Pinballsound – Дирижабль (2016)

Bandcamp 

• Soviet wave
• Alternative pop 
• Soft rock 
• Indie pop 
• Synth-pop 
• Dance pop

Pinballsound's 8-track issue can be described under the characteristics of the so-called Soviet wave which in fact is a very loose tag stylistically, more it is just a discernible case. Otherwise it can be described an example of emotionally overloaded soft rock and synthetic pop in Slavic sauce. Getting partly inspiration from kitschy Soviet estrada pop and overall nostalgic milieu (all may seem more green and less problematic because the last decade of the USSR coincided with many musicians' childhood and for many Russians it seems to me personal welfare would worsen remarkably) and on the other side exploiting contemporary alternative pop trickery. Additionally there is also represented the romantics of space age.

[Teaser of the day] Trash Sun - TV

• Indie rock
• Shoegaze
• Alternative rock
• Shitgaze

Artist: Trash Sun

Release: Fried

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2020

[Teaser of the day] Origami Repetika - Thats All

20kbps

• Lo-fi
• Indie pop
• Outsider pop
• DIY
• Bedroom pop
• Alternative pop
• Soul

Artist: Origami Repetika

Release: Wonder & Suspicion in Cryptomnesia

Label: 20kbps

Year: 2020

Globobscuro – Morphism of a Dream Anthology (2019)

Enoughrecords
Archive.org
Bandcamp

• Post-industrial 
• Industrial music 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Electronic 
• Psycho-acoustic 
• Micronoise 
• Acousmatic music 
• Electro-acoustic 
• Dark ambient 
• Illbient 
• Spoken word 
• Neoclassical 
• Dark wave

This anthology of 42 tracks embraces the Italian experimental musician Emiliano Pietrini aka Globoscuro's works and collaborations with such artists as Sean Derrick Cooper Marquardt, Nina Maroccolo, Lutz Thuns, Peter Wullen, Ilaria Fierro, Serena Zingoni, Una Lee, Imi Gavin, Cousin Silas, and Øystein Jørgensen musically ranging from frantic old school industrial and malignant illbient and exquisite noise/micronoise to musique concrète and electro-acoustic experiments, however, going so far as to reach a desirable, ennobling point. These albums did solidify the status of such imprints as Noise-Joy, Enoughrecords, Kaos Ex Machina Promotions, Smell The Stench, and Hortus Conclusus. Being mostly characteristic to Italians he is also able to imbue these very extreme ideas of peripheral sounds with an emotive ingredient thereof resulting in some sort of purgative mysticism as if there were a hidden portal between ancient and contemporary world. If we also could physically overcome the burden of entropy we could travel back in time and go back to our heathenish roots. We have lost our touch with Nature, with our very genuine source. Lost souls as we are because we have been indoctrinated with such nonsenses as ancestral sin, and holy trinity. You know, Holy Trinity were in fact Socrates, Plato, and Aristotle as the three most smart and inspiring men in history I can admit it. In a word, being mentally and naturally a disciple of old school industrial and on the other side exploiting contemporary digital technology one can perceive an artist going beyond the nowadays limits by crosscutting these styles in his own way. I am very convinced his soundscapes will ring ahead of its time in many decades.

[Teaser of the day] M!R!M - Dire Love Swarm

Afmusic

• Gothic rock
• Deathrock
• Post-punk
• Alternative rock
• Indie rock

Artist: M!R!M

Release: Enjoy Your Sorrow 

Label: Afmusic

Year: 2011

[Teaser of the day] Professor Kliq - Sewage

Jamendo

• Electro
• Alternative dance
• Electronic music
• Breakcore
• Hi-NRG

Artist: Professor Kliq 

Release: Movements EP 

Label: Jamendo

Year: 2010

[Teaser of the day] Blood Ruby - Babel Babel

Jamendo

• Dream pop
• Alternative rock
• Indie rock
• Art pop
• Ethereal wave

Artist: Blood Ruby

Release: Recent Songs 

Label: Jamendo

Year: 2006

[Teaser of the day] Jodie Lowther - The Living Ones

• Electronic
• Avant-pop
• Ambient pop
• Drone pop
• Experimental pop
• Art pop

Artist: Jodie Lowther  

Release: The Cat Collects 

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2019

The Hathaway Family Plot – Someday, This Will Never Be Over (2020)

Bandcamp

• No wave
• Psychedelic
• Sampledelic
• Progressive
• Avant-garde
• Art pop
• DIY
• Experimentalism
• Noise rock

Comment: hopefully someday this will be over. About all the bullshit what is happening now worldwide. With Trump or without Trump. Pro Trump or against Trump. With Coronavirus or without Coronavirus. In principle, however, there is no difference at all. Different people do have different opinions but there are some universal problems coming up to paralyse each of us from day to day. What's the true goal of a human being should be in fact? Probably the correct answer is to create something which lasts much longer and inspires further in spite of one`s mundane chains restrained him/her to be. Such guys and gals are called heroes but the biggest nowadays shortage is there is no heroes anymore. A musician from Buffalo, Kevin McFadden has been doing music either having inspiration on Trump or not. By sampling Trump of saying "The American Dream is dead" it is even more obvious all will be in decline like a huge snowball coming down the steep. All is profoundly polarised and torn apart because/ and with the very totalitarian purpose to gain control over the opponents' mind. There is up the concept "post-truth" but has someone ever asked was there the truth before? Musically the brand new one is a refreshing deviation from the artist's previous efforts which are strong items yet more determined if you would like to avoid saying "totalism" through those strangling and subjugated relations between piano chords and artificial noises (please, do not take very seriously this sentence!). The recent one may be less ambitious at the first glimpse but within it one may find out more something which can be considered refreshing, loose and less artificial. From Glenn Branca to Procol Harum. Coming from sharp noisy waves to be traversed exquisite noise rock territories to restrained yet panoramic sonic walls to easy listening-alike progressive muzak. Partly it is a welcome arrival to his very first issues being issued on an imprint, WM Recordings. By the way, Glenn Branca was that guy who said "the Grand Epic is over". At the moment it is time for zombies to roam around.

Big City Orchestra – Nereids (2011)

Nostalgie De La Boue
Bandcamp

• Electro-acoustic
• Avant-garde
• Drone
• Experimentalism
• Abstract
• Spoken word
• Industrial
• Micronoise
• Acousmatic music
• Microtonal
• Electronic
• Experimental electronica
• Psychedelic
• Minimalism
• Musique concrète

Comment: Big City Orchestra is a combo from Los Angeles, USA which needs no longer introduction to a dedicated old school industrial music fan. Having been active since the first day of 1979 the combo's core consists of a few constant members and many other artists have provided their contributions to this weird and wonderful sonic universe. It can be considered a universe because of being highly prolific similarly to other (old school) industrial acts like Zoviet France, and Ashtray Navigations. It does mean permanent and uncompromising shifts between drone music, more or less noisy explorations, every kind of electronic variations (including the sheer aesthetics of electronic pioneers like Raymond Scott, Daphne Oram, Delia Derbyshire), and playing with iterative patterns up to a very psychedelic, even magical rate (reminds of Angus Maclise's trancey experiments). This time their soundscape is supported by court jester of hippie music, Daevid Allen. Additionally to his guitar sounds (prominently at enchanting Thirteeb) one can hear those loosely grooving spaced-out synthesised loops here and there being so characteristic to the soundscape of Gong. Speaking about the aforementioned remarkable psychedelic rate the embarking track Special Alert is the best example of it being relied upon shimmering repetitive organ drones full of lysergic magic as if Silver Apples were produced by Philip Glass. All the soundscape of the track used to grow wider and then again a bit get restrained within its borders. There is also a track called Dirty Sheen which speaks of a lack of authority, lack of God which ultimately will produce chaos and thereafter inevitable violence according to silly will of the human being. These overcoming and inspiring foursome tracks are a part of the discography of Nostalgie De La Boue, a really great imprint run by Tristan Koreya.

[Teaser of the day] Harueda Mizu - Atom

• Electronic music
• Ambient
• New Age
• Epic
• Microtonal

Artist: Harueda Mizu
Release: Desert Song
Label: MiMi
Year: 2020

[Teaser of the day] Nin Martoize - Reflections

• Electronic
• Improvised noise
• Avant-garde
• Improvised music
• Experimentalism
• Free jazz

Artist: Nin Martoize
Release: 4 EP
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Cousin Silas - Ukranian Sunrise (For Oleg) (Amidst Silence - Deluxe Edition)

• Electronic music
• Ambient rock
• Kosmische Musik
• Avant-rock
• Ambient
• Experimental rock
• Progressive

Artist: Cousin Silas
Release: Emporium Sampler
Label: We Are All Ghosts
Year: 2020

[Teaser of the day] Gabran - Oh, my dear love!

Black Square

• Electronic music
• Ambient
• Glitch ambient
• Micronoise
• Sound art
• Post-classical
• Microtonal
• Abstract

Artist: Gabran
Release: BS005 X
Label: Black Square
Year: 2010

Tyrone Miller – Batman & Tyrone (2002)

Redstarcommunity 

• Drone
• Avant-garde
• Experimentalism
• Minimalism
• Post-rock
• Ambient drone
• Microtonal
• Ambient
• Post-classical

Comment: in fact, one can find out just a couple of links about an artist called Tyrone Miller across the Net. There are up a pair of albums, the second of them All These Moments (2005) already appeared at RMH some years ago but the artist's first outing Batman & Tyrone is here to be focused upon. With regard to the sophomoric issue which is apparently more electronic - and let's say nonsensically contemporary - to introduce the dreams with the aid of synthesisers Batman & Tyrone consists of three lengthy compositions instead based on sparse organ droning which is either twisted and switched on/off or then complete with an electric guitar and spoken word snippets and voice samples. There is no hurry due to each track to clock in at least at a 11 minute meandering from introverted minimal music to lucid outbursts. More profoundly, it is something between late Talk Talk, and Labradford/Pan American. It is issued on a Swedish imprint, Redstarcommunity.

Enoch D▲rk – Enoch Dark (2020)

Witch Spectra
Bandcamp

• Witch house
• Drag house
• Electronic music
• Cover
• Newbreed

Comment: it is dark-hued and ominous as if someone being crippled and exhausted after a black mass having then abandoned time capsule for the worse world. Here it is around with galvanized drones, reverb-laden drums running in the range of mid-tempo, and some occasional murky chanting. The best element within it are synthesised and a bit beeping sounds coming out from the flanks because of adding a more extraordinary touch. One of the tracks is a cover of a song by Christian Death (sounds good, isn't?). What else could be added but Christianity may have been the worst legacy for Europe and Western people to come from outside. There is little to do with God but a bunch of ideologically enslaving crap instead of having an adverse impact on the nature and consciousness of those human beings. The only feel you can perceive is being guilty about nothing (all this crap would start with the so-called ancestral sin concept). It is time to abandon the idol and go back to our Pagan roots and discover the true One. Set yourself free just as a member of one species among the other ones. The 8-track issue is a part of the discography of Witch Spectra.

Voditel dlya Vera – Ты (2019)

Pomogite Community

• Post-punk 
• Alternative rock 
• Indie rock 
• Soviet wave 
• New wave 
• Fuzz pop 
• Noise pop

Comment: this handful of tracks is an example of a new wave of ensembles coming out from the territory of the previous Soviet Union. It is denoted with the tag Soviet wave in ambivalent way though accents may be different with regard to a certain combo. It may be more electronic, may be more kitsch/estrada pop-influenced or driven by then Soviet underground guitar bands. This case is the last opinion because of being relied upon fuzzy and slightly noisy guitar treatments on the other side obviously running in the vein of impetous new wave charm. Lyrics are in Russian and by their messages being rather pessimistic by singing about losing interest in everything or soulless robots meant in indirect sense, for example. Additionally, it is recommended listening to such precursors as Egor Letov's projects, and Yanka Djagileva.

[Teaser of the day] Notuv - Nervus

Bunkai-Kei

• Electronic music
• Chilltronica
• Breaks
• Mood music
• Lounge pop

Artist: Notuv
Release: oO0o8o
Label: Bunkai-Kei
Year: 2012

[Teaser of the day] Materia Confusa - Transmutation

Webbed Hand

• Electronic music
• Drone
• Experimentalism
• Minimalism
• Avant-garde
• Abstract

Artist: Materia Confusa
Release: Transmutation EP
Label: Webbed Hand
Year: 2004

[Teaser of the day] Lizard Kisses - In The Morning

• Indie folk
• Alt-folk
• Americana
• Folk indie
• Dream folk

Artist: Lizard Kisses
Release: In The Morning b​/​w Close 7"
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2015

[Teaser of the day] Bodies That Matter - After The Tidy House

• Electronic
• Avant-rock
• Art rock
• Epic
• Ethereal Wave
• Experimental rock

Artist: Bodies That Matter
Release: Apartment Sounds
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Raja Kirik - Tarian Maut Dari Gunung

Yes No Wave Music

• Electronic music
• Post-industrial
• Ethnotronica
• Avant-techno
• Tribal techno
• Illbient
• Experimental techno

Artist: Raja Kirik
Release: Rampokan
Label: Yes No Wave Music/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Гипнотрон профессора Браилова - У порога Извечной Тайны

• Electronic music
• Ambient house
• Soviet wave
• Cosmic synth
• Synth-pop

Artist: Гипнотрон профессора Браилова
Release: Гипнотрон профессора Браилова
Label: Subwise
Year: 2020

[Teaser of the day] Roto Visage - fruitbody

• Drone
• Musique concrète
• Post-industrial
• Minimalism
• Microtonal
• Acousmatic music

Artist: Roto Visage
Release: Out Of Print
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2015

Nicolas Tourney - Sightline (2020)

Vulpiano

Archive.org

Mediafire

Bandcamp

• Avant-garde
• Microtonal
• Epic
• Abstract
• Experimentalism
• Drone
• Ambient drone
• Electronic music

Prantsuse eksperimentaalmuusik Nicolas Tourney on uue aastakümne elik käesoleva aasta sees üllitanud juba kuus albumit. See on ilus muusika – kui seda saab niimoodi üldse nimetada. Aga saab küll – ma vist äsja tegin seda. Taas seotud ärkamise, kasvamise ja vaibumisega. Mis ei ole mitte karvavõrdki kulmukarvasid kergitamapanev, kuna tegu on kaheksateistloolise droonhelidele keskenduva teosega. Ja see nõuab kahtlemata tähelepanu, et kõiki pealtnäha olematuid detaile ja intensiivsusi selles tajuda. Häid hetki on sellel meisterlikul üllitisel rohkelt, aga mingi eriliselt kaasahaarav puude kaasneb elektriliselt laetud pulseerivate lainesagedustega. Justkui kõige minimalistlikuma minimalismi tantsupidu. Eks seda tüüpi muusika ongi erinevate lainepikkuste presentatsioon kõrvuti helide rohkem või vähem ämbientsema paisumisega. Ja erinevusel ongi see põhirõhk – ei pääse interrelatiivsest lugude vahelisest võrdlusmonendist – see on suisa eelduslik. Üllitis on täke USA leibeli Vulpiano diskograafias. Suurepärane torude-juhtmete ventileerimine.

Haarvöl – Ridge Of Humming Spoils (2020)

Moving Furniture

Bandcamp

• Drone
• Post-classical
• Electronic
• Avant-garde
• Ambient drone
• Experimentalism
• Microtonal
• Modern classical
• Electro-acoustic
• Abstract

Portugalist pärit trio on tagasi rohkem kui eikunagi varem, tehes seda taas Hollandi leibeli Moving Furniture Records abil. See on imetabane tervik droonhelidest, mis paisuvad ja poogivad viieloolise terviku vältel enda külge moodsa klassika, ämbiendi ja elektroakustilise muusika parimad puudutused. See on lumm, mis valitseb kuulaja ajusid, mis valitseb nii muusika kestmisel kui pärast helide vaibumist. Konkreetsemalt on selles nii dünaamilist voogavat soojust, teravamaid metalliklõpsatusi, elektroonilise muusika mahedust ja pretensioonikust; oma kõige minimalistlikumal ja abstraktsemal kujul kõlavad helid kui Alvin Lucier'i kõige perifeersemate helide talletused. Oma kõige lummavatel hetkedel kui ajasõlme kapseldunud klassikaline muusika. Ja see samm-sammhaaval taanduv lumm oma hüpnootilises veetluses on justkui taandumise ja surma võrdkuju. See ei ole hirmutav, pigem julgustav, mis seatud Kõrgema poolt. On liigne lisada, et tegu on selle aasta ühe väljapaistvaima teosega.

[Teaser of the day] Lately Kind Of Yeah - Sing Me To Sleep

• Electronic
• Lo-fi
• Spoken word
• Indietronica
• Minimalism
• DIY

Artist: Lately Kind Of Yeah
Release: Phthalo
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2013

[Teaser of the day] sawsquarenoise - Fantasía del Bello Alcazar

Free Music Archive

• Mood music
• Easy listening
• Conceptual

Artist: sawsquarenoise
Release: Fantasía de los Pinos
Label: Free Music Archive
Year: 2019

[Teaser of the day] naøs - NRAATØISEXRM (guitarra)

• Improvised noise
• Psycho-acoustic
• Experimentalism
• Non-music
• Avant-garde
• Noise

Artist: naøs
Release: EXTRUSÃO
Label: Seminal
Year: 2020

[Teaser of the day] Posmoderna - The Shadow of the Soul

Kermesse

• Electronic music
• Nu jazz
• Electronic jazz
• Cinematic
• Beaks 
• Acid jazz

Artist: Posmoderna
Release: Trip II
Label: Kermesse
Year: 2020

[Teaser of the day] José Miguel Candela - Rezo a la Luz

Pueblo Nuevo

• Modern classical
• Art music
• Minimalism
• Field recording
• Post-classical
• Electronic 
• Musique concrète

Artist: José Miguel Candela
Release: Rezos
Label: Pueblo Nuevo
Year: 2020

[Teaser of the day] Toxic Chicken - Instant Acquaintances

• Electronic music
• Toytronica
• Sampledelic
• Minimalism

Artist: Toxic Chicken
Release: Best Friends
Label: Dubbed Tapes
Year: 2020

[Teaser of the day] Baradit - Pruss pruss

Pueblo Nuevo

• Electronic
• Kraut-electro
• Synth-pop
• Neokrautrock 
• Alternative dance

Artist: Baradit
Release: Electro Lines
Label: Pueblo Nuevo
Year: 2017

[Teaser of the day] King Imagine - Old Rubbish

Cota 303

• Electronic music
• IDM
• World fusion 
• Ethnotronica

Artist: King Imagine
Release: Yellow Magic Tunes
Label: Cota 303
Year: 2019

[Teaser of the day] Skullpriest - Cosmic Swine

• Hard rock
• Psych-rock
• Heavy psych 
• Stoner rock

Artist: Skullpriest
Release: Fake But Real
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2018

Graham Dunning – Something About Still Trying (2020)

Flaming Pines

Bandcamp

• Electro-acoustic
• Drone
• Sound art
• Electronic music
• Experimentalism
• Improvised music
• Avant-garde
• Musique concrète
• Field recording
• Organic electronica
• Abstract
• Microtonal

Eimiski. Helides saab kajastada ja väljendada erinevaid fenomene, näiteks Graham'i-nimelise inglase (kes on ka esinenud Eestis) varahommikut kusagil suvilas idüllilise looduse keskel (konkreetselt on salvestatud Põhja-Essex'is ja Rootsis). Ukse kääksumine, põrandalaudade kriuksumine, asjade ümbertõstmisest põhjustatud kolin, mingist hetkest loodushelide sisenemine (tuul, merelained?) ja eelpoolmainitud helidega üheks sulandumine. Sellel kõigel on pealtnäha üks puudus – tahaks pilti näha, tahaks lõhna tunda. Tuttavlikud konkreethelid vallandavad lõhna- ja nägemisimpulsid. Konkreetmuusika suurimaks puuduseks (eeliseks?) ongi nimetatud pingeseisundi tekitamine – mis on selle mõte? Kas peabki alati mõtet selle taga otsima? Samas mainitet pinge taandub – teised impulsid nõrgenevad –, kui sisenevad kunstlikud helid nagu pulseeriv elektroonika ja sumisevad-kumisevad droonhelid. Helid muutuvad kunstiliseks/kunstlikuks, organiseeritud väljundiks elik muusikaks (Raadio Elmari kuulaja ilmselt minuga käesoleva teose foonil ei nõustu). Näiteks kompositsioon A Tracing of a Single Tide kõlab kui elektrifitseeritud, sumisev versioon kõrrega kokteili mekkimisest või luristamisest (maitseasi, on ju?). See kolmelooline reliis – mille on üllitanud plaadifirma Flaming Pines – toob mulle meelde Masayuki Imanishi ülimalt minimalistliku teose Worn Tape (2019, Moving Furniture), mis kõlas kui kodumasinate kuuldamatu hingeelu võimendamine ja esiletoomine. Tõuseb ja vaibub, ärkab ja kustub. Nullist saab üks ja ühest saab null. Ja müra käändub vaikuseks. Ja vaikus on ontoloogiliselt mitteeksisteeriv, st eimiski.

Kroma – Siin kus lõpeb Maa (2014)

Trash Can Dance

Bandcamp

• Kosmische Musik 
• Electronic music
• Progressive 
• Space music 
• Cosmic synth

Viimased uudised Minneapolise-nimelisest linnast Ameerikamaal edastavad, et osa rahvast ei taha enam politseid kui institutsiooni. Oleksime justkui jõudnud valgustatud seisundisse, kus ei oleks vaja ei politseid, kohtuvõimu ega valitsust. Robert Nozick'i klassikalises teoses "Anarhia, riik, utoopia" käiakse välja idee, et sarnaste huvidega inimesed võiksid koonduda kommuunidesse, kuid konfliktide vältimiseks erinevate kogukondade vahel tuleks palgata turvafirmad või mingi sarnane vahendav institutsioon. See peegeldab seda, et inimene on loodusest eemaldunud; konflikte ei suudeta loomuldasa isekeskis lahendada, erinevused on lepitamatuks kasvanud. Ma ei ole kindel, et inimkond oleks hetkel valmis jõuinstitutsioonidest loobuma; ei ole valmis, asemele tuleks üksnes rohkem vägivalda. Küsimus on eskapismis – kuidas põgeneda üksteise eest, kuidas vabaneda humanistlikust õudusest. Inimese kui olendi loomuse ja kui isendi ilu esilekerkimiseks oleks ideaalis vaja olukorda, kus tsivilisatsioon hukkuks ja inimene loodusliku liigina võiks tuhandetes kordades vähem asustada Põhja-Ameerika ja Aasia põhja- ja lõunaosa, Ida-Aafrika murranguala, Amazonase vihmametsa, Mikroneesia ja Paapua paradiislikke kaldaid. Alasid, kus oldaks vastamisi ülekaaluka looduse stiihia ja iluga, mis ühelt poolt annab loodusele võimaluse ja teisalt sunnib inimest keskenduma olulisele, mitte tegelema seinast-seina lolluste ja puudustega (majandusnäitajad, lõputu võlaorjus, tööpuudus, nipsasjade ihaldamine, (kontseptuaalne) ülemõtlemine, ühte ideoloogilisse sohu vajumine ja (ideoloogilised) sõjad, saastatus, drastilised meeleolukõikumised, enesetapud, upsakas egoism, sookvoodid- ja neutraalsus, rassiprobleemid, silmakirjalikkus, vähemused ja põgenikeprobleemid jne). Teisisõnu, kui suudame end kõigest sellest piisavalt distantseerida ja selge pilguga hinnata, siis võime südamerahuga tõdeda, et elame hiiglaslikus vaimuhaiglas. Eksistentsiaalses mõttes – suhestatuna loodusega – on käesolev olukord kõigest agoonia pikendamine. Inimene kui loomaliik peaks lähenema loodusele, peaks muutuma loomalikuks-loomulikuks. Teine võimalus oleks kosmosesse põgenemine, aga seda võimalust ei ole ega tule – mis kuidagi ei korreleeru piletihulga ja -hinnaga, mida Elon Musk'il on õnnestunud ullikestele miljonite eest maha müüa. Märgatavalt odavama ja käegakatsutavama kosmosereisi saab hankida Antti Turpi ehk Kroma muusika vahendusel, mille pealkirjad viitavad varasematele põgenemistele (nt Lem'i "Solaris", Verne'i "20 000 ljööd vee all"). Ainuüksi plaadifirma Trash Can Dance poolt üllitatud kassettväljaande kaas teeb südame soojaks – Mirabilia raamatusarja stiilis kujundatud skafandris eskapist jälgimas ekraanilt iludust nimega Maa. Kõrvuti leibelikaaslaste Trent Hawkins'i ja Day Of The Triangle'iga on Kroma korralikult panustanud teadvuse avardumisse ja puhastumisse-korrastamisse. Tõepoolest, sõna "kosmos" ja ka sõna "kosmeetika" pärinevad etümoloogiliselt ühest ja samast kreekakeelsest sõnast "kónsmos", mis osutab korrastatusele või korda tegemisele. Atmosfääriline korrastatus, mida hoiavad alal pulseerivad (analoog)süntesaatori rütmid ja kaunistavad sünteetilised arengud ülakihtides ja eemal/kaugustes. Hea on olla kosmoses, veel parem lokaalselt kodus. Vaimselt ja füüsiliselt terves kodus.

[Teaser of the day] The Shining Men - Substructure Discovering

Archive.org

• Electronic music
• Experimental techno
• Avant-techno

Artist: The Shining Men
Release: From Outer Space
Label: 17th Sons/Jamendo/Bandcamp
Year: 2005

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - Perceptron

• Electronic music
• Avant-techno
• Hauntology
• Sampledelic
• Micro-techno 
• Experimental techno

Artist: CLOUDWARMER
Release: m o n o l i t h I I 
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] EthnoTronic - Ethnorphines part6

Ethno Indigo

• Electronic music
• World fusion
• Psychedelic
• Ethnotronica
• Alternative dance 

Artist: EthnoTronic
Release: Ethnorphines Ep
Label: Ethno Indigo
Year: 2011

[Teaser of the day] Deftechnixks - Holes In Her Face

Underpolen

• Progressive
• Comedy
• Dada music
• DIY
• Avant-rock
• Art rock 
• Experimental rock

Artist: Deftechnixks
Release: Reliefless
Label: Underpolen/Bandcamp
Year: 2015

[Teaser of the day] Batard Tronique - Chill For Real

Jamendo

• Electronic music
• Dubtronica
• Dub house
• Chilltronica
• Sampledelic

Artist: Batard Tronique
Release: Oesop
Label: Jamendo
Year: 2011

DV-i – Implementation (2020)

Maltine

• J-pop
• Alternative pop
• Electronic pop
• Mood music
• Alternative dance
• Electro pop
• Easy listening

Olen taas Jaapani leibeli Maltine diskograafia juures, seekord märksa positiivsema meelestatusega kui eelmine kord (Coa White'i reliis Momoko). Pitchforkis ilmus mõned aastad tagasi artikkel kümneid tuhandeid inimesi hõlmavast Jaapani klubikultuurist, mis toetub ainult kohalikele netileibelitele. Eraldiseisev, samas ka ühendav subkultuur. Käesolev viielooline üllitis annab põhjust seda asja edasi ajada – kohalikust päkapikudiskost (antud juhul žanrilisel analoogial, mitte hinnangutel põhinev väljend) märksa rafineerituma elektropopi ja ämbientse meeleolumuusikani, samas olles küllastatud jaapanlastele omase laserkiirete rütmimuutuste ja pimestavate üleminekutega. Eks jaapanlased ole Lääne inimesi mürgitanud ülihaaravate meloodiate ja harmooniatega (Pizzicato 5, Fantastic Plastic Machine), mistõttu järk-järguline tung tugevamate meloodiate ja harmooniate järele seda albumit kuulates tugevneb. Hammas on verel - tahaks veel, veel ja veel!

Future Memories – Into the Memory (2020)

The High Fidelity Emporium and Orchestration

• Vaporwave
• Seapunk
• Dreamwave
• Yacht pop
• Easy listening
• Mood music
• Sampledelic

Into the Memory on ulme (moonutatud olme?); oma mõtetes, fantaasiates on meil võimalik põgeneda tühisusest ja vastuoludest meie ümber; üks tuttav ütles, et mida vähem inimestega kokku puutuda, seda parem. Eriti nende olenditega, kellega on olnud ebameeldiv kogemus; ja kui järjekordne negatiivne situatsioon peaks tekkima, siis tulevad kõik eelnevalt alateadvusliku kalevi alla peidetud emotsioonid taas esile. Olen näinud unenägusid, kus olen olnud täiesti üksi hiiglaslikus keskkonnas-maailmas, ümbritsetuna hiiglaslikest puudest. See on tunne, mida sellesinatses ilmas ei koge. Ühelt poolt veider ja teisalt kosutav, isegi lootust süstiv. Seda muusikat kuulates avardub ruum ja kustuvad konkreetsed mälestused (mis võib-olla on omavahel seotud). Mälestustest on jäänud pelk jälg, mis ei ole emotsioonidest laetud, võib-olla on isegi valemäluga täitunud. Oluline on keskkond, mida konkreetne muusika esile manab. Taevasinine vahemerelik sillerdus, pehme tuul puhub ja päikesepaiste tekitab rammestust. Kaunis hetk, oo, kesta...! Isegi kui vahetevahel tüünus täitub kurjakuulutavamate helidega, on see albumi kui terviku ja kuulaja seisukohalt positiivne, lisades hoogu ja dünaamikat sellesse lühikestest kompositsioonidest (kokku 18) koosnevasse teosesse. Iseenesest mainitud kurjaendeline vahetus on samuti teisele poole tõstva efektiga. Unenäoline psühhedeelia, mille vundamendiks on sujuv kombinatsioon vaporwave'st, yacht pop'st, dreamwave'st ja tolmukorra alla mattunud VHS kultuurist. Ja tänu Future Memories'i anamneetilisele efektile võib taas inimeste sekka astuda.

[Teaser of the day] 10Konekt - #edeef0

• Electronic music
• Easy listening
• Avant-garde
• Dubtronica
• Experimentalism

Artist: 10Konekt
Release: 10 Kolive V 
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Marcus Denight - Exciting Landing

United Studios Corporation

• Electronic music
• Kosmische Musik
• Cosmic synth
• Organic electronica
• Progressive
• Space music
• Berlin School

Artist: Marcus Denight
Release: The Rustle of Star Memories
Label: United Studios Corporation
Year: 2017

Cough Cool – Buy Some Dust (2009)

Bandcamp

• Shitgaze
• Alternative rock
• Lo-fi
• DIY
• Indie rock
• Garage rock
• Noise pop/rock
• Fuzz pop/rock

Cough Cool'i nagu paljude teiste alustavate artistide jaoks oli oluline väljalasketoru Prantsuse leibel Beko DSL nullindate lõpus ja kümnendate alguses. Jutt käib kümnetest kui mitte sadadest tuhandetest kuulamis- ja allalaadimiskordadest. Cough Cool esindas käredat garaažiroki suunda, mida lo-fi kõlalisuse ja ragisevatest feedback-kajadest küllastatuse järgi nimetati ka shitgaze'ks. Sitapõrnitsemine – kõlab ju hästi, või mis? Sitt, surm, stimulandid, simulaakrum, surrogaatlapseäri, suu- ja sitaauguseks (tsitaat J.M.K.E. laulust „Aidsist”) on sisuka tänapäeva ülendavad orientiirid. Buy some dust kõlab mõneti sarnaselt fraasiga bite (some) dust – justkui oleks meile inimestele tagatud igavene elu; juhul kui elust lõpuks villand saab, on võimalik surma osta. Vikatimees müügiesindajaks. Sellega seonduvalt on muidugi sümboolne, et paljudes riikides on matuseäri libisenud maffia kätte, mis samuti on surma korralikult paaaanustanud (nagu Margus Lepal meeldib raadioeetris huilata). See seitsmelooline oma lärmakuses ja hulluses on samuti maffia, helimaffia. Cough Cool on selle helimaffia (JAMC) derivaat, mis meie rahvuslikule aardele Iffile tekitas seedeprobleeme Rock Summeril umbes kolm aastakümmet tagasi. Tõsi, albumil on paar erandit, mis kõlavad justkui mürarokkarid oleksid peale väsitavat sessi end segi kamminud ja kitarridega parmupilli mänginud. Elektroakustiline muusika riidekapist.

Dominik Vogel – Oasis (2020)

der Kleine Grüne Würfel
Archive.org

• Electronic music
• Tech-electro
• Alternative dance
• Experimental electro
• Experimental techno
• Outsider music

Kolm näidet elektroonilise muusika ristteedelt, kus elektro flirdib tehnoga seitsmeminutilistes lugudes. Elektroonilise muusika puhul on kummastav kasutada sõna "lo-fi", kuigi keskmise tehno- või elektroalbumiga võrreldes on siin madalamad resolutsioonid ja mõnevõrra vähem sidusust. Või on mainitet väiksem sidusus omaette kunstiline mõtlikkus ja hajameelsus, mis struktuuri mõjusalt hajutab. Teisalt on siin lummavat iteratiivsust, st kordusstruktuuridega manipuleerimist. Nimetame seda teisiti autsaider-tehnoks ja -elektroks. Sellega seonduvalt – keskmise tehno- ja elektroalbumiga võrreldes on Dominik Vogel'i üllitis eksperimentaalse kaaluga, mis tantsupõranda asemel sobiks pigem NYYD-muusika lavale või jääks melomaani sünapsite vahele pingpongi mängima. Artist lõi modulaarsüntesaatoril selle kõik ühe jutiga ühel õhtul/öösi. Kokkuvõttes igati haarav reliis Saksa parima eksperimentaaltantsumuusika traditsioonidest lähtuvalt, mille on üllitanud Teutooni leibel der Kleine Grüne Würfel (kuu aega hiljem ilmus sellele sama metoodika alusel loodud järg-EP Low Season Carnival).

Coa White – Momoko (2020)

Maltine

• Urban music
• Hip-hop
• Rap
• Autotune
• Electronic music
• Anime pop

Elektroonilise muusika pioneer Delia Derbyshire oli väga skeptiline süntesaatorite osas, öeldes, et õiget elektroonilist muusikat tuleks teha viisil nagu nemad tegid BBC Workshop'i raames – kleepides-lõigates ja suht primitiivseid generaatoreid kasutades. Praegust elektroonilist popskeenet jälgides oleks raske legendile vastu vaielda – aeg on raha, aga raha ei haise; küll haiseb heliline sõnnik, mida raha vastu vahetatakse. Vähemalt käesolev artist oma kolmeloolise hip-hop/autotune-kräpi eest raha ei küsi. Tuleks üks heli-Hitler, kes autotune-masinad kokku korjaks ja lõkkes põletaks. Nali naljaks – masin ei ole ju süüdi, et inimesed neid nii üheülbaliselt ja mõttetult ekspluateerivad. Nagu osaliselt funktsioneeriv robot keset mõeldavat postapokalüptilist risuhunnikut nimega linn. Nagu paadunud narkomaan, kelle pähe mahub kaifi mõju all olles ainult üks fraas, mida ta võib lõpmatult korrutada adekvaatsetele inimestele (teisisõnu, saadab masinlikult pikalt). Ja autotune siin korrutab, mängides ilmselgelt kuulaja närvidel. Ei ole ju naljakas – isegi see vist ei päästaks, kui siia peen nali sisse süstitaks. Teisalt mingi anime lõime ja jaapanliku autentsuse püüe kulgeb siit läbi, aga nüri on nüri on nüri. Keskpärase jama on väljutanud muidu asjalik Jaapani leibel Maltine.

[Teaser of the day] Cidulator - On A Prowl Reprise

Jamendo

• Krautrock
• Indie rock
• Psychedelic
• Art rock
• Alternative rock
• Electronic

Artist: Cidulator
Release: Cidulator LP
Label: Jamendo
Year: 2011

[Teaser of the day] Xenoton - Perpetuum

 tonAtom

• Electronic music
• Kosmische Musik
• Cosmic synth
• Berlin School

Artist: Xenoton
Release: Crescent
Label: tonAtom
Year: 2020

[Teaser of the day] Art Of Empathy - Cynicism Left For Dead

• Neofolk
• Art music
• Apocalyptic folk
• Neoclassical
• Dark folk
• Dark Wave

Artist: Art Of Empathy
Release: End Of I
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Izhorian - Hostile Planet

Jamendo

• Drone
• Dark ambient 
• Microtonal
• Electronic music
• Musique concrète
• Ambient drone
  

Artist: Izhorian
Release: Transcend - Best Of Izhorian
Label: Jamendo
Year: 2013

[Teaser of the day] Ataque Escampe - II. Espada Excalibur

• Indie pop/rock
• Art pop
• Alternative pop/rock
• Psychedelic
• Space pop

Artist: Ataque Escampe
Release: A Alma
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2019

Makuta - The Kingbird Sessions (2015)

Bump Foot

• Art pop
• Indie pop/rock
• Alternative pop/rock
• Pomp pop
• Musique concrète

Viielooline üllitis algab siirupise looga Hard Enough Time, mis võib nii mõnegi eemale peletada, kuna on liigmagus, läila ja klišeelikust armastuslüürikast ligunenud. Värelev vokaal, ülepakutud paatos ja armunu objekt on küllalt värsked veel, et oleks vaja leppida kokku aeg perenõustaja juures või esimese tüli peale lahku minna (nagu Eestimaal tavaks on. Peab ka endale tuhka pähe raputama). Aga... muusika kasvab siin. Warpaint on korralik elektrikidraga bluus, mida toetab veelgi veenvam mees- ja naishääle põimumine, mis lisaks pakub huvitavaid haake muusikalise selgroo suhtes. Remind Me To Forget (You) on keskne kompositsioon. See on väljapaistev ballaad, mis kaunistaks ka kõige banaalsemat lüürikat (aga pealkiri on ju piisavalt sügavamõtteline, et sellest oleks vaja edasi heietada). Siin on lendu ja poosi, kandvat eepilisust ja ideaalkoguses paatost. One More Day langeb tagasi samasse lõksu, kuhu varises põrmu avalugu. Kõik see tervik lõpeb lühikese, ent seestpoolt soojaks tegeva leierkasti umpa-umpaga. Mündid sisestatakse mängijasse, aga lugu võinuks kesta kauem. Raha väärtus on ilmselgelt langenud. Üllitise on välja andnud Jaapani leibel Bump Foot. Siin teevad kaasa mõned tuntud produtsendid, heliloojad ja muusikud. Artist on pärit Ühendriikidest, kus hetkel Prince'i kodulinnast alguse saanud rassi-massirahutused paisuvad kulutulena; kujutan ette, mille kohta nii mõnigi paranoilisem ja küünilisem ühiskonna valvekoer ütleks, et ühiskonna valitsevad kihid on ühe tavategelase ohvriks toonud, et veenduda, kui palju vurtsu on massidel hetkel sees. Jumalik komöödia läheb edasi igatahes – vahet ei ole, kust rakursist pilku heita. Mängu ilu-elu on meie ees.

Spectrum Control – Hunters At Cyber Dawn (2016)

Field Hymns

• Drone pop
• Organcore
• Indie pop
• Lo-fi
• Krautrock
• Experimental pop/rock
• Electronic
• Avant-pop/rock
• Psychedelic

Ameeriklase Dewey Mahood'i (Plankton Wat, Eternal Tapestry, Edibles) ühemeheprojekti Spectrum Control'i kümneloolist üllitist on kirjeldatud kui Galaxie 500 trummimasinaga, kui neelupõletikku põdevat Yo La Tengot maagiliste seente peal; kui mõnd Saksa punti, keda sa ei ole kuulnud, aga peaksid kindlasti kõrva peale panema. Teravmeelsusi sissejuhatavaks eineks küllalt, aga omalt poolt kirjeldaksin seda muusikat kui ühendavat lüli Ty Segall'i ja Moon Duo ning esimese otsa, sirgjoonelisest krautrokist ja kingapõrnitsemisest läbiimbunud Stereolab'i vahel. Ja nende bändide kaudu räägivad loomulikult Saksa rohkem- ja vähemelektroonilised rokkansamblid minevikust. Kuulates lugu Street Thunder lisanduvad Teutooni kaasaegsed (piiripealsed) krautrokkarid nagu Kreidler, Mouse On Mars, To Rococo Rot, Lali Puna. Muidugi tuleb valemisse lisada tee-seda-ise esteetika ja selle teenistusse rakendatud droonpopp ja lo-fi piiramatu mängulisus. Piiramatu mitte absoluutses, vaid tinglikus tähenduses; lõpmatute valikute seast konkreetsete helide väljavalimine ja nendega opereerimine. Siin on seda peent kidrade ja elektrooniliste klahvpillide vahelist sisse- ja väljalülitamist, aga Dewey Mahood teeb seda elegantselt jämedate helikudede vahendusel, milles on jõudu, sügavust ja dünaamikat. Rokib, rokib; rokib täiega. Tõsi, lugu nimega Terry Coltrane siseneb oma allasurutud hillitsetuses tänapäeva kosmiliste sündivõlurite manu (Daniel Lopatin, M Geddes Gengras, Steve Hauschildt). Suurepärase albumi on üllitanud plaadifirma Field Hymns.

Coen Oscar Polack – Haarlemmerhout (2020)

Moving Furniture

• Field recording
• Musique concrète
• Organic electronica
• Electronic music
• Electro-acoustic
• Avant-garde
• Drone
• Abstract
• Ambient
• Sound art
• Micronoise
• Non-music
• Experimental electronica
• Minimalism

Lammaste määgimine, sigade röhkimine...kas on tegu ühiskonnakriitilise kommentaariga? Ei hakka kaunikõlalist albumit, selle kunstilist väljapaistvust banaalsustega sittama. Aga jah, eelpoolmainitud loomad on siin esindatud, keset linnulaulu ja veevulinat. Hollandlane Coen Oscar Polack on tuntud helide looja, kes on tuntud konkreethelide kasutamisega oma heliteostes. Tema ilmselt tuntuim ja väljapaistvaim album on The Skipping Monk (Recordings Of Nature And Culture In India) aastast 2009 (plaadifirma Narrominded), mis – nagu pealkirigi vihjab – on India rännakutel põhinev audiopäevik-manipulatsioon-kompositsioon. Suurepärane ja teadvustavardav teos, kus on nii avarust, sügavust kui transtsendendaalset (üle)minekut. Meeldib, et COP ei püüa pärishelide abil presenteerida helide taga olevat realismi – kuivõrd see püüe on juba eos võimatu –, vaid komponeerib neid helisid autentsel kujul kasutades, vahel moonutades ja genereeritud pikki signaale, mõõdukalt doseeritud mürasid ja droonhelisid ja vahedat elektroonikat juurde lisades ja segades. Kas ongi enam imekspandav, et elektrooniline heliloome võib olla niivõrd emotsioone esilekutsuv ja dünaamiline – liikudes range ja lõdva, terava ja maheda, obsessiivse ja meeliavardava heliessentsi vahel. Kohati liigub album väga eepilistele väljadele – ilma pingutuste, ilma punnimiseta. Album on inspireeritud urbaansest eskapismist, põgenemisest parki (kuigi siinkirjutaja jaoks on see vähe vildakas idee, kuna linnast põgenemiseks on reaalselt sealt vaja väljuda, mitte simulaakrumsõlme peadpidi vinduma jääda). Aga muusika räägib – ja räägib kõigest üle ja kõigest kõvemini. Plaadi on välja andnud üha olulisem ja oma (teenitud) kohta väljanõudev Hollandi plaadifirma Moving Furniture Records (tuntuimad artistid Merzbow, Machinefabriek, Frans de Waard, D'Incise, Gareth Davis).

[Teaser of the day] Igor Amokian - Deleted Scene

A.M.P-RECS

• Micronoise
• Avant-electronica
• Experimentalism
• Space age music
• Experimental electronica
• Electronic music
• Avant-garde
  

Artist: Igor Amokian
Release: Space Matrix EP
Label: A.M.P-RECS
Year: 2018

Gallo'84 – Shimano (2018)

Colectivo Casa Amarela

• Ambient
• Ambient drone
• Microtonal
• Minimalism
• Abstract

Seda suurepärast albumit kuulates mõtlesin, et mis kiirusega vuhisevad droonhelid mööda sünaptilisi kiirteid (või mis iganes teid pidi nad vuhisevad)– on see 18 m/s, 80m/s või 800m/s? Ilmselt kõik variandid on mõeldavad, sõltudes konkreetsest loost. Shimano on teatavasti firma, mis toodab jalgrataste detaile, aga ka õngedele spinningkettaid (koletiskalade püüdja Jeremy Wade kasutab Shimano omi). Veelkord – liikumine, sujuvus ja veatus. Siin ei ole kuigi palju lisada, arvestades et helide anatoomia kellelegi vaevalt korda läheb. Helide anatoomia üksipulgi vaadatuna ei tooda ka väärtust, kuna sünergiline resultaat ehk lõpptulemus ületab selgelt alghelide kogusumma. See on universaalne heli – hetkel kuulan seda päikeselõõsas, päike lagipähe paistmas ja mõõdukas tuuleke kuumust kõrvale juhtimas; teisalt olen enam kui täiesti kindel selle saundi sobivuses õhtusesse vööndisse. See on totaalne heli, küllastatuna jahedusest ja emotsioonidest, haarates justkui kõike ja samas jäädes ikkagi piiritletuks. Rokkmuusikas võiks selle vasteks olla kingapõrnitsemine, nt Slowdive'i kaks esimest albumit (ja kui hea on kuulata täisvõimsusel shoegaze-kontserti keskpäeval kolmekümnekraadises leitsakus!). Selle on välja andnud Portugali leibel Colectivo Casa Amarela.

[Teaser of the day] Sai - Sleep Deprivation

Mahorka

• Electronic music
• Breakcore
• Breakbeat
• Drum and bass

Artist: Sai
Release: Lost Data
Label: Mahorka
Year: 2020

[Teaser of the day] TITLE - Goosebumps

• Electronic music
• Hip-hop
• Aquacrunk 
• Wonky
• Cinematic
• Yacht pop

Artist:TITLE
Release: Shook Up
Label: Saturate
Year: 2020

[Teaser of the day] MOHER - Antropoceno Auto​-​Infligido

• Avant-garde
• Abstract
• Acousmatic music
• Non-music
• Sound art
• Experimentalism
• Spoken word
• Micronoise

Artist: MOHER
Release: Antropoceno Auto​-​Infligido
Label: MiMi
Year: 2020

Superalma Project – Dystopian Children (2018)

Bandcamp

• Avant-garde
• Neoclassical
• Art music
• Experimentalism
• Electronic music
• House
• Synth-pop
• Vaporwave
• Dark ambient
• Illbient
• Post-industrial
• Sampledelic

Käesoleva üllitise ja projekti taga on üksainus muusik Ivan Almeida, kelle jaoks – nagu meie kõigi jaoks – on olulised eksistentsiaalsed küsimused – kust tuleme, kuhu läheme; portaalideks on sünni- ja surmalävi, impulssi võimendab käesoleva elu elamise ja surelikkuse taaga tajumine. Eks albumi edenedes võib märgata helides intensiivsust, süngust ja paanilist kramplikkust kui võrdkuju surelikkuse mõttega harjumisest või siis vastupidi, harjumatusest. Stiililaiendusi on siin küll ja küll – vaporwave'i vaimust eksalteerunult põrkavat süntpoppi, nihestatud ambient'i, mis mõneks hetkeks näitab rokilikku palet, mis lõpuks osutub siiski košmaarseks hallutsinatsiooniks. Sämpledeelset kiikumist ühest kanalist teisse. Metahaussi – jäädes kinni house-muusika ühte potentsiaali, ühte lõksu; kõlades samaaegselt nii ülevalt kui ka irooniliselt (The Hopeless Timelessness). Kurjaendeline ambient, mis tõuseb kokku kukkunud tööstushoone varemete keskelt, täidetud mustast energiast, mis kogunenud pikkade aastakümnete vältel – elustades korraks selle, mis juba surnud oli. Sisemised pinged, viha, emotsionaalne dissonants, kadedus, kättemaksuiha. Helides emotsioonid kristalliseeruvad, muutuvad abstraktseks, mitteisiklikuks. Kuidas oleks võimalik surelikkusega leppida? Ikka loomise, loomingu, kunsti kaudu, millesse omakorda on kätketud algus, protsess, liikumine, tahtekindlus, kinnisideelisus, äratundmine, leppimine ja lõpetatus. Teatud mõttes iga teose loomine tähendab kunstniku jaoks läbielamist ja suremist, kuni ta taas tõuseb, alustades uut elu ehk uue teose loomist. Kuni saabub lõpp. Lõplik lõpp. Kuigi lõplik lõpp võib olla millegi uue algus. Aga see ei ole praegu meie teada. Kajakad vaid irvitavad.

[Teaser of the day] B2 - Moon

• Electronic music
• Industrial trance
• Hardstyle
• Hard trance
• EBM

Artist: B2
Release: The Last Light Before Eternal Darkness
Label: Carcères
Year: 2018

[Teaser of the day] Astrovia - Neutron Star

United Studios Corporation

• Ambient
• Space music
• Progressive
• Conceptual
• Electronic music
• Kosmische Musik
• Experimentalism

Artist: Astrovia
Release: Spectrum and Luminosity
Label: United Studios Corpoation
Year: 2020

[Teaser of the day] Nicolas Tourney - Electric Tanpura

Vulpiano

• Drone
• Experimentalism
• Microtonal
• Minimalism
• Avant-garde

Artist: Nicolas Tourney
Release: Sightline 
Label: Vulpiano/Bandcamp
Year: 2020

Rich The Kid & ILoveMakonnen – Whip It (2015)

DatPiff

• Hip-hop 
• Rap 
• Urban music 
• Soul

USA hip-hop'is on praegu kummalised, justkui äraootavad ajad. Nende suurimast käilakujust on saanud konservatiiv ja president Donald Trump'i toetaja, mis on tekitanud suurt segadust, paljudes nõutust ja ka madalate instinktide ilmnemist (suure telekanali eetris on Kanye West'i sõimatud "token negro'ks"). Näilist kummalisust lisab asjaolu, et Kanye oma suuruses teeb seda, mis heliliselt "heade" muusikaliste konventsioonidega vastuollu läheb. Ta on kõike muud kui keskpärane määgija autotune'i-nimelise kargu najal (autotune'ga seoses on inglise slängi sugenenud mõõdukalt negatiivse alatooniga mõiste "poptronica". Kaege perrä!). Michelle Obama äsjailmunud autobiograafias kurtis, et oli šokeeritud mustanahaliste valijate külmusest viimastel valimistel, jättes andmata hääle demokraatide (Hillary) poolt. Küll ei taha endine esileedi põhjendada, mis kutsus sellise drastilise muutuse esile. Muutuse drastilisus eeldaks, oleks suisa kohustus üksikasjalisteks selgitusteks. Võiks meenutada, kelle presidentuuri ajal majandussurutise tingimustes peksti New York'i sillal rahumeelseid protestijaid. Võiks meenutada rassirahutusi, mis juhtusid Baltimore's 2015. aastal, kus muuhulgas kõlasid hääled sotsiaalsete tingimuste parendamiseks, sh kõige lihtsamate töökohtade puudumise vastu. Obama võis olla šikk mees meeleolukate õhtutega väljapaistvate muusikute seltsis Valges Majas, aga see ei toitnud keskmist, vaest ameeriklast. Pidu katku ajal. Michael Jordan, Samuel L. Jackson, Stevie Wonder või Lewis Hamilton väärinuks oma tegudega Nobeli rahupreemiat rohkem. Trump osalt patrioodi, osalt küüniku ja egomaniakina (aga kes meist ei oleks seda) on näidanud vastavalt vasakpoolsetele ja kaas(kõrg)eliidile trääsa (need, kes nimetavad teda, äriimpeeriumi- ja riigijuhti, napakaks, kontrolligu kõigepealt isiklikku ajukapatsiteeti – ei ole ju mõtet niisama lahmida!). Liberaalid ei suuda lahti lasta stereotüübist, justkui ülekaalukas osa afroameeriklasi (90%) valiks demokraatide poolt. Reaalsuses see kõik näikse teisenevat. Nimetagem siis seda roiskuvaks populismiks, kui riigipea agenda on tagada oma rahvale, eelkõige vaesemale osale leib ja vorst lauale elik Maslow püramiidi kõige fundamentaalsem aste. See on teema ja sellest saab tulevikus veelgi enam teema – ei pea selleks kuigi terav pliiats olema. Me inimesed oleme esimeses järjekorras (bioloogilised) loomad, alles seejärel kultuuri loovad olendid (kui kõht on täis, alles siis suudetakse mõtteid genereerida; vastupidine situatsioon ei ole perspektiivis mõeldav)). Samuti on iva selles, et ei ole mõtet vajuda ei parem- ega vasakpoolsesse sohu. Ratsionaalselt lähenedes on võtta nii siit- kui sealtpoolt. Jutt läks pikaks, peamiselt tänu sellele, et album/miksteip Whip It toob vaevalt leiva lauale – on teatud fraasid, mis korduvad, millest võib mingisugune positiivselt hüpnootiline efekt tekkida juhul, kui ollakse eelnevalt serotoniinist üle ujutatud või päikesest rammetuks päevitunud. Kui mainitet eeldused puuduvad, siis võib masendusse vajuda. Hoolimata leebest meeleolust ei ole siin ei inspireerivat maanteerännakut ega sillerdavat jahti. Lahja lurr klišeedest ja enamasti juustustest saundidest. Vorsti pääle haukamiseks tuleb kuulata Kanye't, Death Grips'i, Cannibal Ox'i ja Dälek'it.

[Teaser of the day] Medo`s Little Trap - Dreaming on a swing

• Indie folk
• Folk indie
• Downbeat
• Dream folk
• Art pop

Artist: Medo`s Little Trap
Release: Birds on the snow
Label: La bèl
Year: 2018

[Teaser of the day] Tsantser - Yleaia

• Electronic music
• DIY
• Outsider house
• Psychedelic
• Lo-fi

Artist: Tsantser
Release: Tot Nodig
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2018

Helsingfors – Schematics (2009)

Lost Children

Bandcamp

• Post-rock 
• Math rock 
• Indie rock 
• Alternative rock

Keskmist post-rock`i vaimust vaevatud albumit – kuigi seda ideaalkujul, st keskmisena ilmselt ei leia – on nimetatud ka normcore'ks, st igat moodi keskmine, mille nurgad on ära lihvitud, kumeraks muudetud ning tahud väga korrapärased. Mõeldud normeeritud kasutamiseks normeeritud kogustes. Selline taotlus kinnisideelisel kujul võib viia avangardi või varjamatu kunstilise väljundini (näiteks elektroonilise muusika puhul). Ühesõnaga, jutt normcore'st on puhtteoreetiline; kogemusele järgnev, milles kogemuse vähemmärgatavad aspektid on kuulaja poolt ära kohitsetud kas vastuvõtuvõime nõrkuse, kõrkuse või unustuse tõttu. Võib-olla otsitakse nähtustest midagi, mida seal ei pruugigi olla. Helsingfors'i neljalooline instrumentaalalbum võib kohati kõlada igavana, kui selle mõned kohad terviku kontekstist välja arvata. Post-rock'i struktuurid kasvavad ja avanevad uuteks perspektiivideks, näiteks tuleb siin mingi hetk sisse math-rock'i nurgeline elegants kõrvuti dünaamilise eepilisusega. Mõtlesin seda kuulates Solarise-nimelise planeedi muutuvatele struktuuridele (kuigi sealsed moodustised eraldi võetuna on ilmselt imetabasemad ja fantastilisemad, avaldades vahetumat ja suuremat mõju terviku metamorfoosile). Albumi on välja andnud Lost Children võrguleibel.