- Drone pop
- Organcore
- Indie pop
- Lo-fi
- Krautrock
- Experimental pop/rock
- Electronic
- Avant-pop/rock
- Psychedelic
Ameeriklase Dewey Mahood'i (Plankton Wat, Eternal Tapestry, Edibles) ühemeheprojekti Spectrum Control'i kümneloolist üllitist on kirjeldatud kui Galaxie 500 trummimasinaga, kui neelupõletikku põdevat Yo La Tengot maagiliste seente peal; kui mõnd Saksa punti, keda sa ei ole kuulnud, aga peaksid kindlasti kõrva peale panema. Teravmeelsusi sissejuhatavaks eineks küllalt, aga omalt poolt kirjeldaksin seda muusikat kui ühendavat lüli Ty Segall'i ja Moon Duo ning esimese otsa, sirgjoonelisest krautrokist ja kingapõrnitsemisest läbiimbunud Stereolab'i vahel. Ja nende bändide kaudu räägivad loomulikult Saksa rohkem- ja vähemelektroonilised rokkansamblid minevikust. Kuulates lugu Street Thunder lisanduvad Teutooni kaasaegsed (piiripealsed) krautrokkarid nagu Kreidler, Mouse On Mars, To Rococo Rot, Lali Puna. Muidugi tuleb valemisse lisada tee-seda-ise esteetika ja selle teenistusse rakendatud droonpopp ja lo-fi piiramatu mängulisus. Piiramatu mitte absoluutses, vaid tinglikus tähenduses; lõpmatute valikute seast konkreetsete helide väljavalimine ja nendega opereerimine. Siin on seda peent kidrade ja elektrooniliste klahvpillide vahelist sisse- ja väljalülitamist, aga Dewey Mahood teeb seda elegantselt jämedate helikudede vahendusel, milles on jõudu, sügavust ja dünaamikat. Rokib, rokib; rokib täiega. Tõsi, lugu nimega Terry Coltrane siseneb oma allasurutud hillitsetuses tänapäeva kosmiliste sündivõlurite manu (Daniel Lopatin, M Geddes Gengras, Steve Hauschildt). Suurepärase albumi on üllitanud plaadifirma Field Hymns.
