Blogiarhiiv

11/08/2020

Martial Solal – Locomotion (1974/2020)



  • Fusion 
  • Jazz rock 
  • Easy listening 
  • Cinematic 
  • Art music 
  • Progressive 
  • Psychedelic 
  • Jazz funk 

Võiks kujutada ette maailma, kus makstaks muusikutele iga akordi tekitamise eest. Tahaks näha, kas näiteks ämbient-, droon- ja minimalismile pühendunud muusikud jääksid truuks oma nišile või täheldaks varsti suunamuutust (ja kõrvalprojektide teket). Prantsuse klahvpillimängija Martial Solal oleks uues reaalsuses rikas mees – isegi arvestades selle kaheksaloolise albumi suhtelist lühidust (ükski lugu ei ületa siin nelja minutit). See on fusion/jazz rock-album väheste vihjetega funk-muusikale, kuigi juhtivaks instrumendiks on klaver ja elektriklaver. Kitarr üleüldse puudub, ujudes seetõttu vastuvoolu traditsioonilisele fusion'le. Tõepoolest, siin on palju noodivahetusi, ohtralt muusikalisi rõhuasetusi ja laade, lummavat soleerimist. Teisisõnu, Solal rokib täiega – võib kindel olla, et särk mehe seljas on märg ja näpud tuimad pärast intensiivset mänguperioodi. Aga punkte ei jagata (ainult) mänguilu eest – Solal ja teda toetav trio hoiavad üleval harmoonilist dünaamikat, siukest kerget laundžilikku lippamist, mis kohtudes tehnitsistliku vormiga tekitavad kuulajas ühelt poolt tähelepanu äratava pinge ja teisalt sulanduvad mingil määral üksteisesse. Albumi pealkiri võiks ju vihjata rongi liikumisele, äkki isegi selle jõllitamisele/trainspotting/ eeldusel, et see rong oleks kirju ja meeleolu loov. Oli paar kuud tagasi uudis, et Suurbritannias pandi liikuma LGBT-rong. See ju igati sobiks. Algselt anti plaat välja plaadifirma PSI poolt, aastal 2020 on seda teinud mitu leibelit.

Gino Niemiz – MMMMM (2020)


  • Micro-funk 
  • Electronic music 
  • Alternative dance 
  • Synth-pop 
  • Avant-funk
  • Sampledelic 
  • Post-industrial 
  • Micro-electro
  • Deconstructed pop 

Pealkirjas-pealkirjaks on 5 M-i. Miks mitte 4 või 6 M-i? Mäletan, et kümne aasta eest vaidlesin Tõnis Kahuga feissari messengeris selle üle, et kas CAN põhines funkil või diskol. Tuleb tõdeda, et Kahul oli õigus, kuna Kölni kraut-legendite looming esiotsa ja bändi klassikalised albumid on tõepoolest funk-gruuvist edasi tõugatud. Teisalt 70ndate lõpupoole püüdis nelik eemalduda sellest, liikudes maailmamuusikasse ("Saw Delight") ja diskosse ("Inner Space"). Eks funk võib võtta erinevaid vorme – ei võta ainult tänapäeval, võttis ka kunagi (Funkadelic, Sly And The Family Stone, CAN, The Pop Group, Twang!, Miles Davis, The Diagram Brothers, Gang Of Four, The Del-Byzantees, Talking Heads, P.I.L, David Bowie). Gino Niemiz'i lähenemine ei ole geneeriline, tehes enda isiksuse ja loomingu taha nägemise keeruliseks. Siin on funk-muusika, mis on sissepoole pööratud ja aseksuaalne (minnes vastuollu žanri peavooluga). Selle fassaad on (avant-)funk, aga sisemuse määratlemine jääb poleemiliseks-ambivalentseks. Prantsuse artisti 5-looline üllitis sisaldab lugu nimega "Mauvais Matin Même Miel", mis kõlab justkui Genesis P-Orridge ja Cosey Fanny Tutti püüaksid üksteist elule manada peale kurnavat LSD-trippi. Näod loppis, huuled ja ihuliikmed tinarasked. Küllastumise ja läbipõlemise tagajärg, olles kord motiveeritud eeldusest, et on võimalik hüpata kuhugi müstilisse (teisele poole), mis hiljem osutub topeltpettumuseks ja -raskuseks. Niemiz peab seespidist rasket võitlust, saamaks fassaadile. Mind kui kuulajat see taak, alateadvuslik sonimine ja kunati läbipaistvad valguskiired kõnetavad ja lummavad. Album on osa Nowaki Music diskograafiast.

11/07/2020

[Teaser of the day] Andrew J Klimek - Dança do Tempo



  • Ambient 
  • Epic 
  • Ambient rock
  • Art rock
  • Progressive

ArtistAndrew J Klimek 
Label: Hawk Moon
Year: 2019

[Teaser of the day] Huumesilmät - Soosi II


  • Post-psychedelic 
  • Avant-garde 
  • Electronic
  • Musique concrète
  • World fusion 
  • Ethnotronica 
  • Experimentalism 
  • Improvised music 

ArtistHuumesilmät
Release: Yoshisoosi
Label: Wooden Sherpa  
Year: 2019

[Teaser of the day] The Shining Men - Disunity Perhaps


  • Electronic music 
  • Tech-electro 
  • Tech-funk
  • Micro-electro
  • Minimal funk  

Release: Cheer EP
Label: 17Sons 
Year: 2009

[Teaser of the day] Ingrid Cold - Under My Bed


  • Singer-songwriter 
  • Indie folk
  • Alt-folk 
  • Folk indie  
  • Art pop 

Year: 2020

Электроника 302 (Electronica 302) – Искусство принадлежит народу (2015)



  • Soviet wave 
  • Alternative pop 
  • Vaporwave 
  • Chillwave 
  • Electronic pop 
  • Synth-pop
 
Helge-helge tulevik, suur lähtestamine, kõik on õnnelikud. Perfektne tulevikuinimene, kes siiski enesekeskselt räuskab ja mentaalselt peeretab. Vastuolu, aga vastuolusid ametlikult ei ole. Trump ja Biden on pelgalt instrumendid ja ettekäänded oma ego ja tahte kehtestamiseks teise poole üle. Umbes 5-6 aastat on peamiselt endistes sovjetimaades eksisteerinud stiil nimega Soviet wave, mida võib lugeda unenäolise süntpopi elik chillwave'i ja retroulmelise süntpopi elik vaporwave'i ristandiks, aga millel lisaks on kommunistliku düstoopia hulluse tunnusmärgid sisse pikitud. Kindlasti on kõik see stiilselt stiliseeritud ja helgem kui sotsialistlik realism ja peaaegu vastandmärgiline stalinistlikule ehituskunstile, aga samas hoiatav näide sellest, kuidas inimvaenulik ja kõike standardiseerida püüdev totalitarism võib ajapikku inimese meeltes pehmeneda ja omandada perverselt meeldiva varjundi. Egas Ukraina artist midagi ei õigusta – vaadates-tõlkides venekeelseid pealkirju on asi selge - "kunst kuulub rahvale", "ülesanded on määratletud", "asendamatuid ei ole", "elu standard", "inimese hüvanguks" jne. Loomulikult lapsepõlv oli helge, aga seda tänu perekonnale ja lähedastele, mitte Kremli panteonile ning partei ideoloogiale ja tööle. Muusikaliselt albumi lõpuosa vajub kirjeldamatusse määramatusse, mis on hea sümbol näitamaks seda peadpööritavat helgust muutumas tasahaaval millekski vastandmärgiliseks. Rahutuvi ja Brežnev, mis lähemal vaatlusel osutuvad Kerberoseks ja...Brežneviks.

Interlard – Meander (2020)



  • Avant-garde 
  • Experimentalism 
  • Noise 
  • Lo-fi 
  • Jazz 
  • Sound collage 
  • DIY 
  • Avant-rock 
  • Minimalism 

Siinkirjutajale on algusest peale meeldinud see projekt. Samas...ei ole seda kuigi tihti kuulanud, kuivõrd meelde on jäänud hoiatavad aistingud. Ühelt poolt esteetiliselt tasemel ja nõudlik nii enda kui teiste suhtes, teisalt erineval lainepikkusel tavapärase meeleseisundiga. Heliline teravus, kriipiv valjus, eeldatavalt natuke ebameeldiv tunne kõrvades. Näiteks sarnane tunne Japanoise-muusika kuulamise ahvatlusega. Kõik see on väga subjektiivne, olenedes hetke meeleolust, väsimusastmest ja eelhoiakutest (mis mälus tahes-tahtmata teisenevad). Sellest tulenevalt kõige parem aeg muusika kuulamiseks on ilmselt hommik. "Meander" meeldib – seda eelpoolmainitud (poolenisti müstifitseeritud) karmust on digitaalsete mürade, gruuvide, efektide ja "rikete" kaudu kenasti esile kutsutud, teisalt on seda tasakaalustatud rokkmuusika- ja minimalismistruktuuridega. On ka jazz-fragmente ja lo-fi käiamist viisil, mis annavad kuulajale vihje, et asja tuleks võtta kergemalt ning huumor on igati omal kohal. Hea huugamine.

11/01/2020

[Teaser of the day] Roonan - Mice In Your Cabinet


  • Improvised music 
  • Tech-electro
  • DIY
  • Tech-funk
  • Electronic music  

Artist: Roonan 
Year: 2005

[Teaser of the day] Servant Girl Annihilator - Ira Malefecarvm


  • Death metal 
  • Grindcore  
  • Goregrind
  • Deathgrind  

ReleaseEnemies Ov God
Label: Torn Flesh 
Year: 2016

[Teaser of the day] Serocell - Space - The Road III


  • Electronic music
  • Organic electronica 
  • Minimalism 
  • Ambient 

Artist: Serocell
Release: The Path
Year: 2020

Thuuooom – Natur (2020)


  • Experimentalism 
  • Micronoise 
  • Organic electronica 
  • Ambient 
  • Avant-garde 
  • Musique concrète 
  • Microtonal 
  • Ambient drone 
  • Abstract 
  • Field recording 
  • Drone 

Kolme nädala eest Tuomo albumit “Luonto” arvustades sai väidetud, et on pelgalt maitseasi teha eristus projektide Thuoom (rohkem looduskeskne) ja Thuuoom (rohkem tehislik ja fookusega ämbiendil) vahel. Muideks, nii “Luonto” kui “Natur” üllitati samal päeval artisti isikliku plaadifirma Textural Healing all. Olles kuulanud albumit “Natur” kordi järgemööda pean tõdema erisust. Kui “Luonto” muster põhines loodushelidel, millest genereeriti huvitavaid šamanistlikke tehnorütme, siis “Natur” uurib pigem helisid, mis jäävad tavalisest kuuldeulatusest eemale – mõned helid-kuminad ilmuvad justkui maa- või vee alt, on üldistatud ja ebamäärased; on helisid, mis võtavad konkreetse, teravakõlalise kuju – justkui tohutu parv mesilasi lendaks üle pea, omandades masinliku kõla nii vormis kui tämbris. Või on need pelgalt merelained, mida on mõneti abstraheeritud. Või on eelpoolmainitud helid omavahel kokku segatud. 7-loolise albumi rütmistik on aeglane ja kalkuleeritud, mille abstraktsioon ilmneb rütmimustri olemasolu ja olemasolu puudumise interaktsioonis. Soome artist mängib peitust kuulaja mälu ja sensoorse tundlikkusega. Eriline lemmik on “Jungle Spirit”, mille 16-minutiline droonmanifestatioon miilab mitmeti-setmeti, milles sfääride segment ühineb maisega. Eepiline ilu keset boreaalset džunglit.

Jane Buerk – "...sings Enculé and her other Hits" (2020)


  • Noise 
  • Avant-garde 
  • Abstract
  • Non-music 
  • Experimentalism 
  • Psycho-acoustic 
  • Electronic music

Naaseme taas plaadifirma Year Zero kogu manu. Seekord ei tule jutuks (eksperimentaalne) rokk, vaid esmapilgul kõike tühistav müramuusika. Müramuusika võib olla (ja sageli on) äärmuslik, samas pigem korrastatud, ent kõrvale ebasõbralikest helidest koosnev stiil. Stiil kui siil. Ära katsu, hoia distantsi! Selle taga võivad olla ebastabiilsed tüübid (tõepoolest – naisi on seal vähe, aga Jane Buerk on erand! ZOG`i liige), kes valavad oma isiklikku ja rahva ajaloolist ängi ja alandust välja (nt Japanoise). Hulluks muutub asi siis, kui ängist saab säng. Seda nimetatakse (vabatahtlikuks) paralüüsiks. Nii ängi kui ka müra taga hiilib tühjus – absoluutne tühjus. Tühjus on vaba kannatustest. Tõele au andes Jane Buerk`i teoses kohtab militarismi vähe – toda militaristlikku valget müra, mis muusikamängija kogu spektri maksimaalses ulatuses haarab kõige madalamatest kõrgeimate sagedusteni välja. Siin on pigem halli ja pruuni tooni, mis plärtsub ja vihiseb sünteka efektide najal. Kord kiiremini, kord aeglasemalt, kord inertselt, kord ergastatult – üks segane faasinihe kestab siin pidevalt. Müramuusikast enam tühistavam on dadaistlik lähenemine muusikale nagu seda on näiteks teinud plunderphonics`i (eesti keeles oleks ehk vasteks kaaperdamismuusika) artistid, kes on võtnud sämpleid ja sageli ehitanud üles kontekste moonutavaid teoseid. Või sageli naeruvääristanud peavoolu tõsise näoga tehtud asju (nagu need oleksid “päris”). Vaadates plaadi iseloomustust ja lugude pealkirju saab selgeks, et kaaperdamisega tegeletakse ka siin – Jane B. ja Serge G. on toodud ohvriks. Kes teab – võib-olla on see pigem tribuut arvestades Serge G. avatud meeli ja uuendusmeelsust.

10/31/2020

[Teaser of the day] Dr. Lee - BE44


  • Drone
  • Avant-garde 
  • Noise
  • Acousmatic music
  • Post-industrial
  • Non-music
  • DIY 
  • Experimentalism 
  • Power electronics 

Artist: Dr. Lee
Release: ALQUITRÁN
Year: 2020

[Teaser of the day] Gemini Revolution - Crumarooned


  • Space music 
  • Kosmische Musik
  • Ambient 
  • Electronic music
  • Ambient drone
  • Minimal synth  
  • Art music 

Year: 2020

[Teaser of the day] Damsel in the Dollhouse - Humanoid


  • Electronic 
  • Singer-songwriter  
  • Synth-pop
  • Goth pop 
  • Art pop

Release: Fairytales
Label: Self-released/Bandcamp   
Year: 2020

Phool – Phosphorus (2020)


  • Post-rock 
  • Ambient rock 
  • Lo-fi 
  • Avant-rock 
  • Art rock 
  • Indie rock 
  • Alternative rock 
  • DIY 
  • Improvised music 

Nagu näha plaadiümbrise paremas alumises nurgas –  "tuumaseen" püsti täies hiilguses – on käesolev üllitis osa Year Zero diskograafiast. Plaadifirma, mis on seotud Johnny Zchivago'ga, ainupostitajaga blogis Die or DIY, pakkudes seekord suhteliselt rahuliku meelelaadiga katsetusrokki Leicester'i triolt – külgnedes postroki, ämbiendi, elektroonika ja indiroki piirimail. Vahetevahel omandades tee-seda-ise (kaitse)kihi. Natuke improviseerimist-nupukruttimist. Ikka ja jälle on küsitud (kitarri)rokkmuusika tervise ja surma ja sellest rääkimise asjakohasuse järele käesoleval ajal (kas Elvis on surnud?). Kuulates Year Zero diskograafiat (ja käesolevat) üllitist, on teated vanakese enneaegsest surmast liialdatud. Pigem peaks rääkima popmuusika-levimuusika surmast, kuna vokoodrimasinat ja elektroonikat on sügavalt kuritarvitet, et toota maitsetuid meloodiate-harmooniateta poplaulukesi. Kunagi kiruti 80ndaid ja nüüd 90ndaid – justkui oleks siis suurt jama salvestatud – aga nimetet dekaadidest pärineb palju suuri albumeid ja suuri laule. Siinkirjutaja arvates on viimased 7-8 aastat popmuusikas olnud suhteliselt asjatud – midagi asjalikku (samas ennustan – ilmselt märkimisväärimatut ajaloolisel tasandil) on aeg-ajalt läbi tulnud, aga üldine pilt on (varju)surmas püsimine. Andergraund ja avangard – mida ma seostan peamiselt Bandcamp'iga – möllab omasoodu, kuigi ilmselgelt illusioonituna ja inertsist. Kasseti- ja netileibelid destilleerivad jätkuvalt midagi, aga ajaloolises plaanis ei ole see enam teema. Eks see käesolev seitsmelooline albumgi on mõnes mõttes teadlik paroodia – kesse ikke paneb projekti nimeks mõnuga Phool? Very phool.

Fricara Pacchu – Waydom (2004)


  • Minimalism
  • Lo-fi
  • Psychedelic
  • Avant-pop
  • Acid rock
  • Improvised music
  • Progressive
  • Drone pop
  • DIY
  • Forest folk
  • Free folk
  • Freak folk
  • New Weird Finland

Jätkame "luhtamineku" lainel. See tähendab hoolimatust ümbritseva moe ja ettekirjutuste vastu, mõnes mõttes ka pöördumist juurte juurde eeldusel, et juurestiku ja kaasaja vahe on tohutu erinevus ja kattumatus. Sageli on mõisted teisenenud ja kaotanud oma algse tähenduse. Iseasi, kas peab alati asi omama algset tähendust, aga orientiiri mõttes ei teeks paha seda teada. Kuna sõna "juur" vaste ladina keeles on "radix", oleks õigustet küsimus – kas radikaalsus muusikas tähendab juurte manu naasmist? Soome ühemeheprojekti Fricara Pacchu 10-loolist albumit on iseloomustet terminiga "metsafolk", siis juured ja (radikaalne) eraldumine tsivilisatsioonist on kahtlemata asjassepuutuv. Antud kontekstis tsivilisatsiooni iseloomustab pigem Billboard jt edetabelid ning muusikalise establishment'i väärtused ja rõhuasetused. Jah, kümme-viisteist aastat tagasi seisnuks "Waydom" lähemal popituumale kui praegu tänu Animal Collective'ile jt New Weird-liikumise suurnimedele tollal. Aastaid tagasi muutus see taas marginaalseks, ja ehk nii ongi hää (must-valge tähenduses). New Weird-liikumise, sh metsafolgi seos folkmuusikaga on tinglik, kuna liikumise transgressiivne iseloom mõjutuste kaudu tulenes väga erinevatest allikatest (folk, psühhedeelia, DIY ja lo-fi, elektroonika, minimalism ja droonmuusika, impromuusika, müramuusika, tantsu- ja popmuusika). Siin näituseks on esindatud poole sajandi tagune piiridest üleastuv happerokk/eksperimentaalne psühhedeelia a la Red Krayola ja teisalt minimalismi lummavasse lõksu sattumine seda nii motiivikorduste kui droonivate akordidega esiplaani ja süvakihte korrastades. Tulles subjekt-objekt suhtes esimese juurde ja eeldades, et subjektil on samane roll objektiga, siis missugune võiks olla see subjekt? Kuivõrd metsafolgi artistid on sageli väga erinevat nägu, peaks küsima – mis neid õigupoolest ühendab? Ma pakuks välja sõna "metsapoole". Muusikaliselt metsapoole. See teebki folgist metsafolgi. Üllitise on välja andnud Soome teenekas plaadifirma Lal Lal Lal.

10/30/2020

Huerequeque – Huerequeque (2020)


  • Dub 
  • Lo-fi 
  • Sampledelic 
  • DIY 
  • Electronic 
  • Ethnotronica 
  • Psychedelic 
  • Remix
 
Madis Kõivu esseedest ilmus kogumik “Luhta-minek” 15 aastat tagasi. “Luhta-minek” on hea termin Rakvere tüübi huerequeque viieloolise üllitise iseloomustamiseks. “Luhta-minek” võiks iseloomustada eestlase rustikaalsust, ugrilikku looduslähedust ja - armastust. Paljaste jalgadega keset märga niitu-karjamaad varasel hommikul, ümbritsetuna uduloorist ja sookurgede hõigetest. “Luhtaminek” teisalt võiks viidata uutele mõjudele avatusena, kaugete maade mõjude absorbeerimisele ja ristamisele millekski uueks (ja mitte-puhtaks). “Luhtamineku” tõeline väärtus seisneb pigem tehnoloogilises hälbimises – steriilse, kaasaja salvestamistehnoloogia ja - ideoloogia tahtlikus eiramises (ka jaatamises) vastavalt oma suvale. See on iseseisvuse ja mässu manifest. Vastavalt oma suvale tarbimises, loobumises ja tähenduste ja (konventsionaalsete) eesmärkide moonutamises. Ei ole ju mõtet Ableton Live`i rohkem kui viiesajaleheküljelist manuaali läbi lugeda ja pähe toppida, piisab vaid mõne triki ja efekti järjepidevast kasutamisest. Lohiseva rütmiga, raskelt sämplitest pikitud ja industriaalse alatooniga dub-kajaefektid loovad kummastavalt troopilise tunde, justkui luhas seismise hetkel varahommikul udus valitseks võdisemapaneva 10 soojakraadi asemel 30 kraadine leitsak. On see ilmsi või eksisteerib tõesti kusagil selline koht? Vahet ei ole – siin on see heli-koht. 

[Teaser of the day] Nick R 61 & Kendall WA - The Whole Tree


  • Experimental hip-hop 
  • Rap
  • Raga music 
  • Industrial-hop
  • Urban music
  • Sampledelic
  • Avant-hop 
  • Electronic  

Release: Horas
Label: Fusion 
Year: 2020

[Teaser of the day]Ultramerda - Per fortuna c'è la droga


  • Punk rock
  • Alternative rock 
  • Hardcore punk
  • Power pop
  • Indie punk  

Artist: Ultramerda
Release: Plastika
Year: 2019

[Teaser of the day] Samwell - Krai


  • Avant-techno
  • Electronic music 
  • Minimal techno
  • Ambient techno 
  • Experimental techno  

Artist: Samwell
Release: Shaobao EP
Label: Bump Foot 
Year: 2008

[Teaser of the day] Sa - Intuition Confused


  • Ambient
  • Experimental electronica
  • Electro-acoustic
  • Musique concrète
  • Electronic music

Artist: Sa
Release: Luna Luista
Label: Foundamental
Year: 2013

10/28/2020

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - Xanadu Drift


  • Exotica pop
  • Post-pop 
  • Easy listening
  • Experimental pop
  • Electronic music 
  • Avant-pop
  • Psychedelic
  • Minimalism
  • Lounge pop 
  • Sound collage 
  • Art pop 

Artist: CLOUDWARMER
Release: Monolith II
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2020

[Teaser of the day] DJ_Iterate - BendDAT 8


  • Electronic music 
  • Minimalism
  • Conceptual
  • Avant-garde 
  • Post-psychedelic 
  • Experimentalism  

ArtistDJ_Iterate
ReleaseBentDAT
Label: Treetrunk
Year: 2020

[Teaser of the day] Salted - Stress Cleanse


  • Electronic 
  • Easy listening
  • Synth-pop 
  • Outsider house
  • DIY 
  • Nu jazz 
  • Alternative dance 

Artist: Salted
Label: Self-released/Bandcamp   
Year: 2020

LFC – Escapamento Mental (2012)


  • Avant-blues 
  • Improvised music 
  • Experimental rock 
  • Psychedelic 
  • Avant-rock 
  • Art rock
  • Psych-rock
  • Dada music
 
Don Van Vliet ehk Captain Beefheart sündis kõrbes ja paljud kriitikud on märkinud selle mõju muusiku eripära kujunemisele. Kõrb on üleüldse üks müstiline ja väljakutseid esitav keskkond (bluusmuusikuid seostatakse kuradiga, Beefheart sündis sääl, väidetavalt Jeesust kiusas põrguline sääl). Piero Scaruffi peab teda kaasaegse muusika kõige olulisemaks artistiks, andes bluusmuusikale ja selle kaudu rokkmuusikale värskendava tõuke. Kindlasti mööda Brasiilia artisti LFC (Lucas Pastina) külgi ei ole legendi mõju maha jooksnud. Urinat, ulgumist, lõrinat, haukumist, kriiskamist, pröökamist, huilgamist, möirgamist on – seda nii otseses kui kaudsemas, muusikalises tähenduses. Seda see hullunud, edasi-tagasi õõtsuv helipilt tähendabki. Kajasse uppunud häälutused-moonutused ja dešifreerimata laul kohtuvad kordustel põhinevate, samas väljavenitatud akordidest viirgava kitarrimaagiaga, milles vibreerib füüsiline meedium ja vaimude sfäär. Lisaks meenub sellega seoses üks veider kidraeksperimentidel põhinev album kahe dekaadi tagant – Tore Elgarøy "The Sound Of The Sun" (2001, Rune Grammofon). "Escapamento Mental" on väga hea – iga korraga kasvab see suuremaks ja pöörasemaks nagu kontrolli alt väljunud tulekahi. Selleks, et seda 4-loolist saada, peate alla laadima kogu LFC diskograafia (nimelt Lucas on kogu oma muusika pistnud ühte virtuaalpakendisse. Segane!).

ZOG – Subvertebrates (2020)


  • Psychedelic 
  • Avant-rock
  • Psych-rock 
  • Avant-blues 
  • Experimental rock 
  • Improvised music 
  • Space rock
  • Art rock
 
Inglise kollektiiv ZOG meeldib mulle a priori seetõttu, et seal mängib Johnny Zchivago – siinkirjutaja lemmikblogija, kes on nii kriitiline kui irooniline enda blogis Die Or D.I.Y, tutvustades meinstriimist hälbivaid obskuursusi (žanriliselt seinast seina – provokatiivsest mittemuusikast kuni postpungini) kui valades tõrva muusikalistele dinosaurustele ja institutsioonidele. Ka poliitikat kaasab ta parajal määral – asja eest ja tagant saavad tema käest vastu pead parem- ja vasakpoolsed. Aeg-ajalt võtab ta vaatluse alla plaadifirma Year Zero loomingu (kahtlustan, et ta on sellega lähemalt seotud kui ainult muusikaliste projektide kaudu). Nagu varasemad ZOG'i albumid on ka see alumistele selgroolülidele (kuigi kaaneülesvõttel on terve lülisammas) tähelepanu juhtiv album justkui prooviruumis valmis küpsetatud. Mitte justkui – ilmselt ongi. Hulgaliselt kaja, trumme ja trummitaldrikuid, mis väänlevad tagasisidestatud kitarride ümber. Kitarrides on bluusilikku raginat ja kriipimist; seda robustset hingetäiust, mis ühendab omavahel erinevad ajavaimud. Kohavaim kõnetab ilmselt Mississippi deltas ja kõrbes, kus sündis Don Van Vliet – see selleks. Vahetevahel vürtsitatakse seda toorusest, roostest ja metalliläikest läbiimbunut inimhäälte ja elektroonikaga, aga need ei väära selle kuueloolise põhikurssi. Muusika, mis pidurdab selleks, et kiirendada. See vist ongi psühhedeelia.

10/26/2020

[Teaser of the day] Мутафория Лили - Фантастичнее вымысла


  • Freeformfreakout 
  • Avant-garde
  • Art music 
  • Comedy 
  • Electronic music
  • Avant-prog
  • RIO  

Label: Nexsound 
Year: 2013

[Teaser of the day] Airplanemusic - Microscopia


  • Electronic music
  • Experimentalism
  • Drone
  • Minimalism 
  • Ambient 
  • Avant-garde  

Release: Elements
Year: 2018

[Teaser of the day] Spengg - smartello_le_spentole


  • Improvised music 
  • DIY
  • Avant-garde
  • Electronic
  • Drone
  • Electro-acoustic
  • Minimalism
  • Ambient
  • Post-psychedelic  
  • Lo-fi
  • Experimentalism  

Artist: Spengg
Year: 2020

10/25/2020

[Teaser of the day] Johanna Warren - Past Tense


  • Indie folk 
  • Singer-songwriter 
  • Folk indie
  • Dream folk
  • Alternative pop 
  • Art pop 
  • Indie pop 

Release: Fates
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2013

[Teaser of the day] Pulsine Wave - Polygon Hole


  • Electro-rock
  • Alternative dance 
  • Sampledelic
  • Post-punk revival 
  • Alternative rock
  • Dance rock 
  • Synth-rock 
  • Indie rock 

Artist: Pulsine Wave
ReleaseCORONATIME 2
Label: MNMN 
Year: 2020

[Teaser of the day] Hzk - 感覚を取り戻す (regain feeling)


  • Electronic 
  • Digital hardcore 
  • Avant-garde
  • Noise
  • Minimalism 
  • Power electronics 
  • Experimentalism 

Artist: Hzk
Label: MiMi 
Year: 2020

Insanity13 – Get Your Clothes Off (2013)


Mixgalaxy

  • Electronic music 
  • Psychedelic 
  • Alternative pop 
  • Ambient pop 
  • Trip-hop 
  • Electro 
  • Breaks
 
Insanity13 on kollektiiv Izhevski'st Venemaalt. Pigem vanakooli trip-hop'i kui tänapäevase rütmi-tilulilu poole kaldu (ei ole autotune'i, ei ole piinlikult primitiivseid rütmimustreid ega digitaalselt hõredat nõmedust/eemaletõukavat steriilset üleprodutseerimist). Stiliseeritud mõõdukas süngus ja tüüne sügavus, mida juhib ja hoiab koos kogu 4-loolise albumi vältel kaunilt unelev naishääl Oxy. Näiteks lugu "Turning a Blind Eye" on suurepärane näide, kuidas kõrgema sagedusega, samas hõredama astumisega rütm võinuks lahjaks jääda, kui ei olnuks toetamas vilgas elektrokäik ja pärast lisandunud loo narratiivi edendavad orkestreeringud-helikihid. Kõik on kinni pisiasjades – ning pisiasjad on kinni suhtumises. "Red Mattress" kõlab kui eksperimentaalne Garbage, mille on produtseerinud Robert Del Naja või Tricky. Selles on toda musta energiat, seda musta sügavust, mis viirab tasahilju ja haarab kuulaja uute keskkonda. Albumi on üllitanud Mixgalaxy. Vana kool, mis kunagi ei vanane, vaid läheb ajapikku pigem paremaks.

10/24/2020

Tasos Stamou – Caveman (2018)


  • Electro-acoustic 
  • Abstract 
  • Improvised music 
  • Avant-garde 
  • Experimental electronica  
  • Acousmatic music 
  • Electronic music 
  • Experimentalism 
  • Psycho-acoustic 
  • Post-industrial 
  • Drone 

Tasos Stamou on Ateena (Kreeka) juurtega Britannias resideeruv teenekas improviseeriv elektronmuusik, kelle albumeid võib leida paljude leibelite diskograafiast üle ilma (Lal Lal Lal, Orila, Discrepant, Zarek, Ikuisuus, Kukuruku, Triple Bath jpt). Tema metoodika on olnud lihtne – Stamou muusika põhineb impro-sessioonidel, millest ta hiljem on mingi osa albumile ekstraheerinud. Sessidel kasutab ta iseehitatud ja modifitseeritud instrumente nagu muudetud elektrivooluringiga süntesaatoreid ja elektroonilisi müraseadmeid (Stamouphone). Külastades ta kodulehte on näha (koos improviseeritud helinäidetega), et paljud instrumendid on müüki pandud. Päris karm, mida siinkirjutaja kindlasti ei suudaks teha. "Caveman" – mille on üllitanud Hollandi plaadifirma Moving Furniture Records – koosneb kahest pikemast kompositsioonist. Mõlemad on nimetatud kaasaegse inimese otseste eellaste järgi ("Neanderthal", "Homo Sapiens"). Muusikaliselt on need lood järelindustriaalselt (võib-olla see mõiste tähendabki tagasi loodusesse) motiveeritud elektroakustilised helieksperimendid, täis kriipivat pinget ja ebakindlat tulevikku – väljasuremise oht, mis inimest kui liiki kauges minevikus ilmselt korduvalt ähvardas. Teisalt võib tema muusikat mõista koopasuu sümbolina, mis ühelt poolt oli pääs välisilma ja teisalt sissepääs nii turvalisusesse kui kiusatus looduslikele vaenlastele. Võitlus iseenda ja hõimu eksisteerimise eest oli igapäevane. Armutu kompromissitus. Looduse keskel elati, looduses sünniti ja surdi. Valdur Mikita on eestlasi kirjeldanud metsarahvana – seda võib ka nüüd mõista väga otseses tähenduses, kuivõrd (kurb?) lisavint seisneb selles, et inimesed kipuvad metsa surema. Muideks, Tasos Stamou metsa(folgi)link seisneb selles, et ta on teinud koostööd põhjanaabrite metsafolgisuuruste Kuupuu ja Lau Nau'ga.

[Teaser of the day] Rolemusic - Yellow Dust


  • Electronic music 
  • Chiptune
  • 8-bit 
  • Chipbreak 
  • Tracker music 
  • Electro pop
  • Nintendocore 

Artist: Rolemusic
Release: Straw Fields
Label: enoughrecords 
Year: 2011

[Teaser of the day] Simon Trottier - Theorem of the Setting Sun


  • Post-rock
  • Improvised music 
  • Electronic
  • Ambient rock
  • Avant-rock 
  • Progressive 
  • Art rock 
  • Experimental rock

Label: E-Tron/Bandcamp 
Year: 2019

[Teaser of the day] Lezet - Martha and Igor Playing with Piano 3


  • Contemporary classical 
  • Art music 
  • Avant-garde 
  • Improvised music 
  • Experimentalism 

Artist: Lezet
Release: Martha 
Year: 2020

[Teaser of the day] Akiba Jonze - The Climb


  • Ambient 
  • Experimentalism 
  • Electro-acoustic
  • Dark wave 
  • Avant-garde 
  • Art music 

Artist: Akiba Jonze
Label: Mothermantra 
Year: 2016

Sally Decker & Brendan Glasson – An Opening (2020)


  • Drone 
  • Ambient 
  • Experimentalism 
  • Microtonal 
  • Abstract 
  • Avant-garde 
  • Musique concrète 
  • Micronoise 
  • Experimental electronica 
  • Post-rock 
  • Field recording 
  • Improvised music 

Lõbustav on ette kujutada seesugust jumalateenistust, kus mängiksid Sally Decker ja Brendan Glasson peale preestri jutlust või vahepeal. Ei, see ei ole meelevaldne konstruktsioon, kuna see põhineb printsiibil "tuttav ja võõras". "Tuttav" on see, mis ühendab ja "võõras" mitte ei lahuta, vaid lisab uut väärtust. Teisalt omadussõna väärtuse iseloomustamiseks on omaette iva – see võib olla "pöörane", " peadpööritav", "hullumeelne", "segane". Sugereerivad oreliakordid, mis oma pühalikkuses viitavad taevariigile; see klišeelik fantaasia saab häiritud müraga pikitud helidest – pigem meenub baaris joogisena mölisev ja laiav Jumal filmis "Acid House". Üks tuttav kommenteeris, et see oli kujundlik stseen. Kindlasti, kuid lähtudes Jumala mõistest – selle kõikvõimsusest – võib seda ka täiesti otse kujutleda. Algul mainitu peaasjalikult juhtub ava- ja nimiloos, mis muideks on kahekümne kuue minuti pikkune. Teistes lugudes (mida põhimõtteliselt võiks nimetada nimiloo ääremärkusteks) on rohkem abstraktsioone – on alvinlucierlikku absoluutset heli minimaalsust, mis teisisõnu taandub signaalilaadseks heliimpulsiks – kus on rohkem vibreerivat füüsilisust kui vaimset sensuaalsust. Teisalt on esindatud konkreethelidega miksitud droonmuusika ("Sheaths"), mille muidu minimalistlikus vormis vallanduvad järk-järgult tundmused ja avarduvad meeleolud. "A Response" on märkimisväärne kompositsioon, mille avarus kasvab välja postroki ja konkreethelide kokku kasvamisest, mis seejärel taandub improvisatsiooniliseks soleerimiseks sündil ja avardub seejärel ebamaise häälutamisega. Albumi on üllitanud Full Spectrum Records.

Dave Zeal – Animal Craft (2011)


  • Ambient 
  • Electronic music 
  • Drone 
  • Avant-garde 
  • Microtonal 
  • Abstract 
  • Ambient drone 
  • Experimentalism 
  • Sound art 
  • Microsound 

Dave Zeal'i seitsmeloolise albumi pealkirja võib tõlkida mitmeti – "loomalik osavus/kavalus/pettus". Kõik nimetet adjektiivsed nimisõnad osutavad loomade olelusvõitlusele eesmärgiga leida piisavalt lobi, jätkata sugu ja lükata oma surma edasi. Viimane aspekt ei ole siiski universaalne, kuna mõnede ämblikuliikide puhul isased pistetakse pärast paaritumist nahka ja lõhed lähevad pärast kudemist surema. Kõik see näikse morbiidne ja madal olevat, aga tegelikult mitte. Selles ilmneb looduse eepiline mõõde – loomad on võidurelvastumises saavutanud kõrge(ma) taseme, mis puudutab nii füüsist kui intelligentsi. Vaadata karu, pühvlit, kaslasi, haisid, gaselle on kahtlemata naudingutpakkuvam pilt kui mõnd luitunud hipsterit Kalamaja kandis jalgrattaga ukerdamas (palju alandavam ja masendavam on vaadata (uusöko)orjandusliku korra ahelaisse langenud suurte roheliste seljakorvidega inimesi jalgratastega ringi kooserdamas - "head isu" kõigile, kes sealt toitu tellivad). Ühesõnaga, armastan loomi, austan loomi ja arvan, et meil – inimloomadel (vabandust, tarkinimestel) – oleks palju neilt õppida. Ennekõike tegeleda asjaga – eesmärgile orienteeritus –, mitte peksta sõnavahtu eimillestki üles eimillegi ümber. Dave Zeal on väärikas Kanada ämbientmuusik teiste väärikate Kanada ämbientmuusikute rivis (Scott Morgan, Vincent Fugère, Daniel Maze, Tim Hecker, Nicolas Bernier), kellel on küll ja küll mida öelda. Ja ta ütleb varjude ja varjundite tagant piisava innukusega, et kogemus meelde talletuks. Konkreetselt – tema muusika ei ole (ambient) dub, aga ta kasutab sellele žanrile nii omaseid pakse kahisevaid-sahisevaid analooghelitaustu, millest ilmuvad droonivad-luupivad boreaalsed kummitused. Ja need kummitused on väga teretulnud, nad ehk annavad (suurlinna)inimesele tagasi osakese sellest tundmusest, mis tal viimastel sajanditel on kaduma läinud. Loodetavasti mitte lõplikult – et ta oleks võimeline seda taas ära tundma. Hinge värelust sisestava albumi on üllitanud imetabane Portugali leibel Test Tube.

Timo Petmanson – Hacker Songs (2018)


  • Synth-pop 
  • Yacht pop 
  • Progressive 
  • Electro-rock 
  • Electronic music 
  • Psychedelic 
  • Alternative pop 
  • Electro-fusion 
  • Acid pop 
  • Synth-rock 

Juhul kui vihakõneseadus vastu võetakse, kas siis plaadiarvustusi tohib enam kirjutada? Näituseks annad plaadile kaks punkti viiest võimalikust. Artist kaebab kohtusse, kuna tema arust on arvustaja argumentatsioon kantud (ajast-arust/valedest) (eel)arvamustest; ja üleüldse – arvustaja ei ole lihtsalt tema meelest kompetentne, ei ole asjast üldse aru saanud. Siinkohal muidugi siinkirjutaja süda heldiks tohutult, kui näiteks Tõnis Kahu ja Valner Valme konstrueeriksid maksimumpunkte hõlmavaid plaadiarvustusi Toivo Asmeri ja Vallo Randpere teostest. Dadaakt missugune! Juhul kui on tegu gei-artistiga (kohmakas väljend? – nõus) või rahvusvähemustest koosneva pundiga, kas siis tuleks end veelgi enam tasa lülitada ja valetada asja sisu kohta (juhul muidugi, kui tegu on jamaga)? J.M.K.E laulis organiseeritud elu/süstematiseeritud õnn esmakordselt kakskümmend neli aastat tagasi. Ainult et tänapäeval isiklik plaan standardiseeritakse ühiskonna nähtava käega. Varem nähtamatu on muutunud nähtavaks. 
Mäletan aastate eest Mart Niineste kirjutet plaadiarvustust Winny Puhh'ist, milles vaenas lõunaeestlasi väheses või olematus huumori omamises ja kergitas enda saba (väidetavalt mulgi juured).  Standardiseerijatele-manipulaatoritele näitan ma trääsa. Vahet ei ole, on tegu parem- või vasakpoolsetega. Peab hoidma tasakaalu, et mitte langeda äärmustesse – totalitarismi.  
Timo Petmanson on Lõuna-Eestist pärit muusik – eks igaüks arvaku, kas selle seitsmeloolise albumi loomiseks oli vaja huumorisoont või mitte. Pealkiri näikse viitavat – logime end siia ja sinna stiili sisse, võtame siit ja sealt ning paneme joviaalse miksi kokku. Selleks piisab talupojatarkusest, vajamata kõledat võõristavat leksikat ja naeruväärsetest poosidest koosnevat personaalavatari. Selles on ülendavat vaibi, positiivset ajukeemiat, pillerkaaritavat rütmustringel-tranglit ja piisavas doosis suunurki mõõdukalt kergitamapanevat nostalgiat. Tõsi, pealkirjas osutatud klassikalist 8-bitist saundi ei ole albumil paraku kuulda.

10/21/2020

[Teaser of the day] Seventh Gear - Plastic Wastelandt


  • Chiptune 
  • Psychedelic 
  • Bitpop
  • Electro
  • Tracker music
  • Nintendocore 
  • Chipbreak 

Artist: Seventh Gear
Release: Gunshot
Year: 2011

[Teaser of the day] A Sankip Hummad - Anis


  • Electronic music 
  • Micro-techno
  • Avant-techno 
  • Glitchtronica
  • Experimental techno
  • Clicks`n`cuts 
  • IDM 

Release: Lamiales
Label: Test Tube
Year: 2006

[Teaser of the day] huerequeque - soonetundja


  • Spoken word
  • DIY 
  • Sampledelic 
  • Psychedelic 
  • Dub
  • Lo-fi 
  • Electronic music 

Artist: huerequeque 
Releasehuerequeque ep
Year: 2020

Lucas Pastina – Grama (2020)


  • Ambient drone 
  • Electronic 
  • Avant-garde 
  • Lo-fi 
  • Experimentalism
  • DIY 
  • Electro-acoustic 
  • Improvised music 
  • Primitive music 
  • Psycho-acoustic
 
Lucas Pastina on üks segane (või geniaalne) brass, kes on üllitanud paarkümmend albumit viimase kümnekonna aasta jooksul. Enamus albumeid on ta üllitanud LFC nime all, mida laias laastus võiks pidada elektrikitarri kurnamiseks ja sellest viimasegi essentsi välja imemiseks. Captain Beefheart'i ja Glenn Branca sohipoeg või midagi taolist. Mis see rokk- ja kidrapõhine eksperimentaalmuusika muud on olnud kui erinevate kitarritootjate võitlus heliruumi eest. LFC loomingus on bluusi, on müra ja tumedat ämbienti, on vabas vormis lähenemist ja lihtsalt järelindustriaalset friigistumist. Oma nime all salvestatu – konkreetselt käesolev reliis – püüab hoida rohkem ühtset joont, ei ole siin plahvatusi, äkilisi pöördeid ja hulluse püünele tõstmist. Äkki hullus ilmneb pigem hiilival ja markeerimata kujul; tundetu, kontekstivälise trummeldamise ja droonivate ämbientsegmentide saatel. Midagi sellist, missugusena võiks kõlada drone doom metal kaks-kolm korda aeglasemana, mille saateks on kohmakas-elegantne soleerimine. Tõepoolest, asi ei muutu tasapaksuks – kõrgemad akordid on saateks või moodustavad omaette mustreid. Kohati eelpoolmainitet ämbientsegmendid kasvavad orkestratsioonideks; samas üks lugu põhineb jäähokihalli oreli improvisatsioonil. Petlikult lõbus. Väga huvitav üllitis, mis oma elegantses kohmakuses ja pealtnäha rikkiminekus meenutab kaasaega; aga pinged, vastuolud on kenasti välja mängitud ja leiavad esteetiliselt väärika väljundi.

10/19/2020

[Teaser of the day] St. Terrible - Emptiness Pt. II & III


  • Singer-songwriter
  • Folk indie 
  • Psychedelic
  • New Weird America
  • Indie folk   
  • Alternative rock
  • Indie rock 

Artist: St. Terrible
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2018

[Teaser of the day] Loyalty Freak Music - Can`t Stop My Feet!


  • Electronic music 
  • Post-disco
  • Dance pop  
  • Synth-pop
  • Italo disco 
  • Electro pop 

Year: 2018

[Teaser of the day] Kristin Hersh - Morning Birds


  • Indie rock 
  • Psychedelic
  • Art rock 
  • Alternative rock 
  • Singer-songwriter 

Label: CASH Music/Free Music Archive 
Year: 2009

Maria – Cor e Forma (2018)


  • Hip-hop 
  • Rap 
  • Breaks 
  • Urban music 
  • Electronic music 
  • Soul-hop 

Kummastav on kuulata hiphoppi ja räppi teistes keeldes väljaspool stiilile kodust inglise keelt. Eesti keeles on talutav Chalice ja Genka (võib-olla seetõttu, et tegu on pealtnäha muhedate tüüpide ja nende vaheda huumoriga naelapeade seinte tagumisega), aga nii-öelda karmide meeste joru tekitab hinges kohe trotslikku groteski. Teisalt ingliskeelsest maailmast tuleb põhiliselt rõlget autotune`tamist vinguva sõnumi edastamiseks, mis on kõike muud kui kutsuv (võib-olla hetkel enam ei tule – ei ole end uuendanud viimase aasta jooksul). Võib-olla on asi sügavalt isiklik, kuna hiphopp on stiilidest kõige sotsiaalsem – ja seeläbi antieskapistlik – keskendudes inim- ja sotsiaalsetele suhetele, mis hingele on mürk (enesepettus, kinnisideede sugereerimine, kahtlused, enese kallutamine ühes või teises suunas, manipuleerimine, egotripid, tundmuste võimendumine ja käitumuslik (üle)reageerimine)). Seetõttu esmajoones Flying Lotus`ega alguse saanud põhiliselt instrumentaalne, samas eksperimentaalne lohiseva biidiga hiphopp – mis omakorda on kahtlemata mõjutatud Boards Of Canada`st – on pigem vesi erakliku hinge veskile. Näiteks väga südamelähedane on Bulgaaria plaadifirma – mis hõlmab artiste üle ilma – Dusted Wax Kingdom`i pea viiesaja ühikuline diskograafia. Portugaallane maria (meessoost!) sama maa plaadifirma Monster Jinx`i all on loonud korraliku rütmide kaskaadi, milles on nii paitavat atmosfäärilisust kui kergelt söövitavat happelisust. Hea muusika on see, mis jätab hinge jälje; hea muusika on ka see, mis pärast kuulamist lahustub jääke jätmata. Käesolev 8-looline esindab pigem viimast kategooriat. Jäägid mürgitavad, jäägid takistavad apatheia poole püüdlemist. Tahad kulgeda kulgemata – ilmselt see album kaasa ei aita, kuna selle eesmärk on vallandada kuulajas värve, mustreid, kujundeid – esile kutsuda ja võimendada nende tajumist (kromesteesia). Intensiivne värvide tajumine pikaajaliselt tekitab hinges rahutust.

Kaze & Ikue Mori – Sand Storm (2020)


  • Improvised music 
  • Free jazz 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism 
  • Improvised noise 
  • Electro-acoustic 
  • Musique concrète 
  • Psycho-acoustic 
  • Electronic 
  • Voice poetry
 
Kaze ehk Christian Pruvost, Natsuki Tamura (trompet), Satoko Fujii (klaver), Peter Orins (trummid) ja "juhtiv rüperaali pioneer" Ikue Mori (elektroonika) ludistavad 64 minutit, tuues esile erinevaid laade ja kompositsioonilisi mustreid. Algab mürapurske ja vee voolamist meenutava heli saatel, et siis suht inertseks klaaspärlimänguks taanduda. Et seejärel taas esile tõusta harmooniliste progressioonidega. Samas mõtlen, et kui plaat olnuks kaks korda lühem, et kas kvalitatiivselt olnuks plaat kaks korda kehvem? Ilmselt mitte – pigem vastupidi. Paljude vabajatsu ja impro-, aga ka elektroakustiliste üllitise häda on, et need kipuvad ajaliselt lohisema. Kvantiteet hakkab kvaliteeti mõjutama, liivatorm on vaibunud ammu enne kui plaat lõppeb (kuigi vormilist möllu on küll ja küll de facto, aga ekstaatiline kõver on ammu horisontaalseks madaldunud). Ka võiks keegi Ikue Mori'le delikaatselt teada anda, et läpakaga saab ka teistmoodi ja huvitavamalt toimetada. Ei ole huvitav lõputult monokroomset digipuru(stamist) kuulata. Protsessina ja treeningu mõttes on see mängijatele kindlasti huvitavam ja sündmusterikkam kui kuulajatele. Siinkirjutaja lemmik on algul kussutav poolatmosfääriline Noir Poplar, mis hiljem efektselt põrutab klaveri ja Mori elektroonika saatel hoopis teises suunas. Ka sellele järgnev lühike, aga sündmusterikkalt kütkestav ja kramplik Suna Arashi on veenev. Luguloo Noir Soir teine pool on häälutuste keskne. Ühesõnaga, võin eelpool väljatoodud kriitikat nende lugude valguses natuke mahendada. Aga kordan – improartistid peaksid ekstaatilisusega hoolikamalt ümber käima. Plaadi on välja andnud Circum-Disc ja Libra Records.

10/18/2020

[Teaser of the day] Ilya i Alisa - Рок-н-ролл радио


  • Electronic 
  • Singer-songwriter
  • Sampledelic 
  • Experimentalism
  • Sound collage
  • Micronoise 
  • Radiophonic art 
  • Avant-garde 

Artist: Ilya i Alisa
Label: Self-released/Bandcamp 
Year: 2008

[Teaser of the day] Insatiable Void - Quietly Passing


  • Witch house 
  • Vapourgaze 
  • Electronic music 
  • Drag house
  • Ethereal wave
  • Newbreed 
  • Dark wave 

Year: 2020

[Teaser of the day] Francis McKeys - The Emperor Just Entered


  • Drone folk
  • Experimental folk 
  • Lo-fi
  • Free folk
  • New Weird America 
  • Psych-folk
  • Post-folk
  • Weird folk 
  • Minimalism 
  • DIY
  • Avant-folk 

Label: Sioux Trails  
Year: 2020

[Teaser of the day] Wicca Surf - Mistica


  • Electronic pop
  • Indie pop
  • Alternative pop
  • Indietronica 
  • Dubtronica 

Artist: Wicca Surf
Release: Ultramar
Label: Self-released/Bandcamp  
Year: 2020

Deluge – Metapop Complex (2005)


  • Deep dub 
  • Deep house 
  • Synth-pop 
  • Club dance 
  • Electronic music 
  • Electro house 
  • Dub house 
  • Tech-house 
  • Remixes 
  • Dub techno
 
Ma olen alati imetlenud house-muusikute kindlameelsust ja kannatlikkust püsida ühe või paari žanri piirides. Veel enam siis, kui on aastaid või suisa aastakümneid seda viljeletud. Vahel on tekkinud tunne, et muusikaprogrammi või riistvara on tahtlikult piiratud, et mitte nišši ületada. Meenutab koroonatingimustes kodutrenni tegemist – hantel võib-olla eksisteerib toanurgas, samas kõhulihase-, triitsepsi- ja biitsepsi harjutused saab ära teha põrandat, voodireformi ja tooli kasutades. Siht ja järjepidevus loevad. Tegelikult on (näiv) piiratus hea, kuna kvaliteetset house-muusikat ja selle ristandeid sugulusstiilide techno ja dub`iga tundub alati vähe olevat. Siin kümneloolisel albumil – mille on üllitanud legendaarne Saksa plaadifirma Thinner – on stilistilisi rõhuasetusi ja žanrilisi seisukohavõtte eelpoolmainitute piirides küll ja küll – vahel riivates ka elektrot ja süntpoppi –, aga lõppude lõpuks loeb kvaliteet, atmosfäär ja vaib. Deluge on Jean-Sébastien Roux, samuti tuntud kui Tlon (album sisaldab ühte remake`i selle nime all ja teine töötlus on leibelikaaslase Daniel Zax'i tehtud).

Thelmo Cristovam – Distribuição Atmosférica (2007)


  • Musique concrète 
  • Acousmatic music 
  • Microtonal 
  • Drone 
  • Microsound 
  • Abstract 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism 
  • Sound art 
  • Non-music 
  • Psycho-acoustic 
  • Experimental electronica 
  • Field recording
 
Brasiilia on imeline koht maailmas mitte seetõttu, et seal on 200 miljonit elanikku ja viljeletakse jalgpallikunsti, vaid seda läbib imeline ja hoomamatu Amazonase jõgi ja katab laias laastus Amazonase vihmamets. Ja seal vetes ja puude vahel elab imeline ja inimesele sageli ohtlik fauna. Piraajad, suured sägad, elektriangerjad, arapaimad, anakondad, jaaguarid, mürkmaod. Ja samas vihmametsadest saadakse ravimtaimi, mida kasutatakse kaasaegses meditsiinis. Ja palju on seejuures avastamata. Seal on võimu, seal on väge. See on asjakohane, et loodus tuletab esiprimaadile meelde, kes on kana ja kes on muna; kes räägib ja kes pissib (vihje on alandlikkuse vajadusele). Palju suurem oht kahtlemata valitseb suurlinnade agulites, aga selles puudub eepiline mõõde, mis ülistaks ja õnnestaks. Muidugi on Brasiilia olnud muusikaliselt suur riik, ennekõike bossa nova, jazz'i ja psühhedeelse tropicalia muusika kaudu 60ndatel ja 70ndatel. Aga on ka kardinaalselt teistsugust muusikat nagu käesolev 79-minutiline teos ilmekalt demonstreerib. Kuigi kompositsioon algab (ja lõppeb) staatiliselt särisedes, kõlavad siin aeg-ajalt äratuntavalt loodushelid, mis kohati meenutavad konnade krooksumist, rähnide täristamist ja makaakide huilgamist. Ja teisalt industriaalsed helisegmendid, mis justkui viitaksid metsatehnika mürale, millega meie planeedi kopse tühjaks ventileeritakse. Kuigi plaadiümbris ja kirjeldus viitaksid justkui stratosfäärile, aga kaasus näikse maisema (aga mitte väiksema) väärtusega. Seda peab ise kuulma, lahti mõtestama ja artikuleerima. Üllitis on osa plaadifirma Menthe de Chat diskograafiast. Kuulake Bandcamp'i leheküljel selle viljaka helikunstniku teisigi teoseid.

10/17/2020

[Teaser of the day] Dohnavùr - Silk Merchant


  • Electronic music 
  • Electro-house
  • Progressive house 
  • Psytrance 
  • Synth-pop  

Artist: Dohnavùr 
Year: 2020

[Teaser of the day] Voyageurs - Wild Sisters


  • Psych-rock
  • Lo-fi 
  • Alternative rock 
  • Indie rock
  • Stoner rock
  • DIY 
  • Space rock 
  • Garage rock 

Artist: Voyageurs
Release: Nude Vegas
Year: 2010

[Teaser of the day] Monte Burrows - Side A


  • Ambient
  • Experimentalism 
  • Musique concrète
  • Spoken word
  • Microtonal
  • Avant-garde
  • Sampledelic
  • Minimalism
  • Plunderphonics 
  • Electronic music 
  • Field recording 
  • Microsound 

Year: 2014

Hola Papá – Too Far with my Crazy Loser girl (2020)



  • IDM 
  • Electronic music 
  • Experimentalism 
  • Sampledelic 
  • Avant-garde 
  • Spoken word 
  • Electro 
  • Micronoise 
  • Synth-pop 
  • Digital hardcore 
  • Glitchtronica 

Segased inimesed on muusikas alati teretulnud. Ja eriti teretulnud on nad siis, kui nad on seda teinud poliitikasse suundumise asemel. Hola Papá viielooline reliis kõlab justkui otsustamatu muusik ei ole osanud või ei ole olnud kindel valimaks üht kindlat suunda ning toppinud kõik ühte suurte patta. Süntpopp, intelligentne tantsumuusika, digitaalne (kõva)tuum, mikro- ja makroskoopiline müra, elektro ja eksperimentaalelektroonilised tendentsid. Vabas vormis friikimine/positiivne kõrvalekaldumine, säilitades ühelt poolt perifeerse, teisalt kindla suhte popmuusikaga (nagu kunagi Throbbing Gristle, Cabaret Voltaire, Clock DVA). Piire žanrite vahele ei olegi võimalik tõmmata, kuna stiilid on üksteisesse sulandunud või muutuvad märkamatult. See on teretulnud transgressiivsus või teisisõnu elektrooniline aktselereeritus eesmärgiga tõestada eimidagi. Ja seeläbi aktselereeritus kui kulturoloogiline hüpotees hääbub ja järele jääb puhas muusika. Hääbub ideoloogia kui mürgine mõttestik ja tõuseb esile vibroakustiline efekt, mis läbib füüsiliselt keha. Ideaal peaks olema muusika funktsionaalsus puhtal kujul – šamanistlik muusika. Vähem sõnavahtu, rohkem akustilist vaibi – nagu ütles vanarahvas sajandite eest. Kõik oli hoopis teisiti, kuid õõnsaks võttis seest, onju. Üllitise on väljutanud Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Eks väljutab ka kuulaja, kui ei suuda sellega hakkama saada. Loodetavasti ikka suudab, kuna siin on küllalt huvitavaid momente.

Richard Chartier – Continue (2020)



  • Avant-garde 
  • Sound art 
  • Experimentalism 
  • Microtonal 
  • Abstract 
  • Microsound 
  • Non-music 
  • Psycho-acoustic 
  • Electronic music 
  • Experimental electronica 
  • Avant-electronica 
  • Drone 
  • Micronoise
 
Ameerika helikunstnik-eksperimentaator näikse olevat inspireeritud pigem helide kõrvalekalletest kui korralikust helikvaliteedist. Aga...jutt käib helist kui algmaterjalist, mitte kui kompositsioonilisest ülesehitusest. Ei ole ta ei esimene ega viimane artist, kes helidele on veaprintsiibil või selle kõige minimaalsemat alget aluseks võttes lähenenud (meenuvad Frank Bretschneider ja Kaffe Matthews). Teiseks loob Chartier neist helidest põnevad kompositsioonid – võttes eelduseks helide dünaamika, nihete, arenguskeemide olemasolu. Kolmandaks – eirates eeldust, et muusika on inimolendit mõjutav aktiivne kunstimeedium ja inimene selle juures jääb passiivseks – kasutab Chartier nn madala läve kuulamise taktikat/low level listening/, et kuulaja peaks aktiivselt kaasa lööma, et asjast mingisugust sotti saada. Siinkirjutaja pidi haarama vastutahtsi kõrvaklapid, et saada kuuljaks ja isoleerida segavad helid. Ning kuulma hakkasin paljut ja huvitavat, detailset ja üldisemat – nii vaimses plaanis, fantaasiates kui füüsiliste vibratsioonide kaudu. Midagi rappub nii mentaalselt kui füüsiliselt, lisaks kuuldavale on kuuldamatut ja olematut (kuulmismoonutused – vt. Maryanne Amacher). "Rahu ainult rahu!", karjus Karlsson ja pani Moving Furniture plaadifirmalt ostetud taiese maksimaalse helitugevusega mängima, et kuulda minimaalset.

The Mussy Cluves – Wet Pain (2019)



  • Alternative rock 
  • Indie rock 
  • Lo-fi 
  • Acid rock 
  • Psychedelic 
  • DIY 
  • Shoegaze 
  • Rockabilly 
  • Space rock

On ilma peal olemas selline plaadifirma, nimeks Death Roots Syndicate, mis koondab enda alla alternatiivrokki, psühhedeeliat, folki, Amerikaanat jpm, ainult et eesliidetega "gothic", "dark", "death", "doom". Stiliseeritud müstiline realism, mis on nii ja naa – nii on siis, kui see on orgaaniliselt loomupäraselt tehtud ja kogutud sarnastega kokku; naa on siis, kui see on punnitatud, et sobituks millegagi kokku või millegi alla. "Märg valu" kompab muidu täissulis roki arhetüüpsust elektrooniliste efektidega nagu moonutatud vokaal, pingestatud sündivool-voog ja edasi-tagasi ludistavad elektroonilised efektid nagu äraeksinud prussakas öisel a'al valamus paaniliselt pagemas. Loomulikult lähtub St Louis'st pärit muusikaline projekt isetegemise ja madala helikvaliteediga esteetika valust ja võlust, mis siinkirjutaja arvates ongi viimased kümnendid USA muusika tugevus olnud, kui mõelda seesugustele artistidele nagu Daniel Johnston, Ariel Pink, Vic Chesnutt, Sparklehorse ja Devendra Banhart. Eks vaba/veiderfolk ole samuti vähemalt ühe jalaga selles esteetikas kinni. Aga seesuguseid artiste on Ühendriikides kümneid tuhandeid. Võtke Bandcamp, võtke suvaliselt mingi suva linn ja te ilmselt ei jõua ühe päeva jooksul selle koha kataloogi läbi lehitseda. 16-loolisele albumile ütlen jah. Hape ja psühhedeelia on vägagi tasemel, mis ujub välja kitarri elektrifitseeritud hinge sügavustest (nt "Red Mist Apparition", "Shroom Orgy", "The Cellar"). Meenutab Hawkwind`i; või purjakil Hawkwind`i (mis teeb tegelikult sama välja).