- IDM
- Electronic music
- Experimentalism
- Sampledelic
- Avant-garde
- Spoken word
- Electro
- Micronoise
- Synth-pop
- Digital hardcore
- Glitchtronica
Segased inimesed on muusikas alati teretulnud. Ja eriti teretulnud on nad siis, kui nad on seda teinud poliitikasse suundumise asemel. Hola Papá viielooline reliis kõlab justkui otsustamatu muusik ei ole osanud või ei ole olnud kindel valimaks üht kindlat suunda ning toppinud kõik ühte suurte patta. Süntpopp, intelligentne tantsumuusika, digitaalne (kõva)tuum, mikro- ja makroskoopiline müra, elektro ja eksperimentaalelektroonilised tendentsid. Vabas vormis friikimine/positiivne kõrvalekaldumine, säilitades ühelt poolt perifeerse, teisalt kindla suhte popmuusikaga (nagu kunagi Throbbing Gristle, Cabaret Voltaire, Clock DVA). Piire žanrite vahele ei olegi võimalik tõmmata, kuna stiilid on üksteisesse sulandunud või muutuvad märkamatult. See on teretulnud transgressiivsus või teisisõnu elektrooniline aktselereeritus eesmärgiga tõestada eimidagi. Ja seeläbi aktselereeritus kui kulturoloogiline hüpotees hääbub ja järele jääb puhas muusika. Hääbub ideoloogia kui mürgine mõttestik ja tõuseb esile vibroakustiline efekt, mis läbib füüsiliselt keha. Ideaal peaks olema muusika funktsionaalsus puhtal kujul – šamanistlik muusika. Vähem sõnavahtu, rohkem akustilist vaibi – nagu ütles vanarahvas sajandite eest. Kõik oli hoopis teisiti, kuid õõnsaks võttis seest, onju. Üllitise on väljutanud Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Eks väljutab ka kuulaja, kui ei suuda sellega hakkama saada. Loodetavasti ikka suudab, kuna siin on küllalt huvitavaid momente.
