[Teaser of the day] King Imagine - Old Rubbish

Cota 303

• Electronic music
• IDM
• World fusion 
• Ethnotronica

Artist: King Imagine
Release: Yellow Magic Tunes
Label: Cota 303
Year: 2019

[Teaser of the day] Skullpriest - Cosmic Swine

• Hard rock
• Psych-rock
• Heavy psych 
• Stoner rock

Artist: Skullpriest
Release: Fake But Real
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2018

Graham Dunning – Something About Still Trying (2020)

Flaming Pines

Bandcamp

• Electro-acoustic
• Drone
• Sound art
• Electronic music
• Experimentalism
• Improvised music
• Avant-garde
• Musique concrète
• Field recording
• Organic electronica
• Abstract
• Microtonal

Eimiski. Helides saab kajastada ja väljendada erinevaid fenomene, näiteks Graham'i-nimelise inglase (kes on ka esinenud Eestis) varahommikut kusagil suvilas idüllilise looduse keskel (konkreetselt on salvestatud Põhja-Essex'is ja Rootsis). Ukse kääksumine, põrandalaudade kriuksumine, asjade ümbertõstmisest põhjustatud kolin, mingist hetkest loodushelide sisenemine (tuul, merelained?) ja eelpoolmainitud helidega üheks sulandumine. Sellel kõigel on pealtnäha üks puudus – tahaks pilti näha, tahaks lõhna tunda. Tuttavlikud konkreethelid vallandavad lõhna- ja nägemisimpulsid. Konkreetmuusika suurimaks puuduseks (eeliseks?) ongi nimetatud pingeseisundi tekitamine – mis on selle mõte? Kas peabki alati mõtet selle taga otsima? Samas mainitet pinge taandub – teised impulsid nõrgenevad –, kui sisenevad kunstlikud helid nagu pulseeriv elektroonika ja sumisevad-kumisevad droonhelid. Helid muutuvad kunstiliseks/kunstlikuks, organiseeritud väljundiks elik muusikaks (Raadio Elmari kuulaja ilmselt minuga käesoleva teose foonil ei nõustu). Näiteks kompositsioon A Tracing of a Single Tide kõlab kui elektrifitseeritud, sumisev versioon kõrrega kokteili mekkimisest või luristamisest (maitseasi, on ju?). See kolmelooline reliis – mille on üllitanud plaadifirma Flaming Pines – toob mulle meelde Masayuki Imanishi ülimalt minimalistliku teose Worn Tape (2019, Moving Furniture), mis kõlas kui kodumasinate kuuldamatu hingeelu võimendamine ja esiletoomine. Tõuseb ja vaibub, ärkab ja kustub. Nullist saab üks ja ühest saab null. Ja müra käändub vaikuseks. Ja vaikus on ontoloogiliselt mitteeksisteeriv, st eimiski.

Kroma – Siin kus lõpeb Maa (2014)

Trash Can Dance

Bandcamp

• Kosmische Musik 
• Electronic music
• Progressive 
• Space music 
• Cosmic synth

Viimased uudised Minneapolise-nimelisest linnast Ameerikamaal edastavad, et osa rahvast ei taha enam politseid kui institutsiooni. Oleksime justkui jõudnud valgustatud seisundisse, kus ei oleks vaja ei politseid, kohtuvõimu ega valitsust. Robert Nozick'i klassikalises teoses "Anarhia, riik, utoopia" käiakse välja idee, et sarnaste huvidega inimesed võiksid koonduda kommuunidesse, kuid konfliktide vältimiseks erinevate kogukondade vahel tuleks palgata turvafirmad või mingi sarnane vahendav institutsioon. See peegeldab seda, et inimene on loodusest eemaldunud; konflikte ei suudeta loomuldasa isekeskis lahendada, erinevused on lepitamatuks kasvanud. Ma ei ole kindel, et inimkond oleks hetkel valmis jõuinstitutsioonidest loobuma; ei ole valmis, asemele tuleks üksnes rohkem vägivalda. Küsimus on eskapismis – kuidas põgeneda üksteise eest, kuidas vabaneda humanistlikust õudusest. Inimese kui olendi loomuse ja kui isendi ilu esilekerkimiseks oleks ideaalis vaja olukorda, kus tsivilisatsioon hukkuks ja inimene loodusliku liigina võiks tuhandetes kordades vähem asustada Põhja-Ameerika ja Aasia põhja- ja lõunaosa, Ida-Aafrika murranguala, Amazonase vihmametsa, Mikroneesia ja Paapua paradiislikke kaldaid. Alasid, kus oldaks vastamisi ülekaaluka looduse stiihia ja iluga, mis ühelt poolt annab loodusele võimaluse ja teisalt sunnib inimest keskenduma olulisele, mitte tegelema seinast-seina lolluste ja puudustega (majandusnäitajad, lõputu võlaorjus, tööpuudus, nipsasjade ihaldamine, (kontseptuaalne) ülemõtlemine, ühte ideoloogilisse sohu vajumine ja (ideoloogilised) sõjad, saastatus, drastilised meeleolukõikumised, enesetapud, upsakas egoism, sookvoodid- ja neutraalsus, rassiprobleemid, silmakirjalikkus, vähemused ja põgenikeprobleemid jne). Teisisõnu, kui suudame end kõigest sellest piisavalt distantseerida ja selge pilguga hinnata, siis võime südamerahuga tõdeda, et elame hiiglaslikus vaimuhaiglas. Eksistentsiaalses mõttes – suhestatuna loodusega – on käesolev olukord kõigest agoonia pikendamine. Inimene kui loomaliik peaks lähenema loodusele, peaks muutuma loomalikuks-loomulikuks. Teine võimalus oleks kosmosesse põgenemine, aga seda võimalust ei ole ega tule – mis kuidagi ei korreleeru piletihulga ja -hinnaga, mida Elon Musk'il on õnnestunud ullikestele miljonite eest maha müüa. Märgatavalt odavama ja käegakatsutavama kosmosereisi saab hankida Antti Turpi ehk Kroma muusika vahendusel, mille pealkirjad viitavad varasematele põgenemistele (nt Lem'i "Solaris", Verne'i "20 000 ljööd vee all"). Ainuüksi plaadifirma Trash Can Dance poolt üllitatud kassettväljaande kaas teeb südame soojaks – Mirabilia raamatusarja stiilis kujundatud skafandris eskapist jälgimas ekraanilt iludust nimega Maa. Kõrvuti leibelikaaslaste Trent Hawkins'i ja Day Of The Triangle'iga on Kroma korralikult panustanud teadvuse avardumisse ja puhastumisse-korrastamisse. Tõepoolest, sõna "kosmos" ja ka sõna "kosmeetika" pärinevad etümoloogiliselt ühest ja samast kreekakeelsest sõnast "kónsmos", mis osutab korrastatusele või korda tegemisele. Atmosfääriline korrastatus, mida hoiavad alal pulseerivad (analoog)süntesaatori rütmid ja kaunistavad sünteetilised arengud ülakihtides ja eemal/kaugustes. Hea on olla kosmoses, veel parem lokaalselt kodus. Vaimselt ja füüsiliselt terves kodus.

[Teaser of the day] The Shining Men - Substructure Discovering

Archive.org

• Electronic music
• Experimental techno
• Avant-techno

Artist: The Shining Men
Release: From Outer Space
Label: 17th Sons/Jamendo/Bandcamp
Year: 2005

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - Perceptron

• Electronic music
• Avant-techno
• Hauntology
• Sampledelic
• Micro-techno 
• Experimental techno

Artist: CLOUDWARMER
Release: m o n o l i t h I I 
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] EthnoTronic - Ethnorphines part6

Ethno Indigo

• Electronic music
• World fusion
• Psychedelic
• Ethnotronica
• Alternative dance 

Artist: EthnoTronic
Release: Ethnorphines Ep
Label: Ethno Indigo
Year: 2011

[Teaser of the day] Deftechnixks - Holes In Her Face

Underpolen

• Progressive
• Comedy
• Dada music
• DIY
• Avant-rock
• Art rock 
• Experimental rock

Artist: Deftechnixks
Release: Reliefless
Label: Underpolen/Bandcamp
Year: 2015

[Teaser of the day] Batard Tronique - Chill For Real

Jamendo

• Electronic music
• Dubtronica
• Dub house
• Chilltronica
• Sampledelic

Artist: Batard Tronique
Release: Oesop
Label: Jamendo
Year: 2011

DV-i – Implementation (2020)

Maltine

• J-pop
• Alternative pop
• Electronic pop
• Mood music
• Alternative dance
• Electro pop
• Easy listening

Olen taas Jaapani leibeli Maltine diskograafia juures, seekord märksa positiivsema meelestatusega kui eelmine kord (Coa White'i reliis Momoko). Pitchforkis ilmus mõned aastad tagasi artikkel kümneid tuhandeid inimesi hõlmavast Jaapani klubikultuurist, mis toetub ainult kohalikele netileibelitele. Eraldiseisev, samas ka ühendav subkultuur. Käesolev viielooline üllitis annab põhjust seda asja edasi ajada – kohalikust päkapikudiskost (antud juhul žanrilisel analoogial, mitte hinnangutel põhinev väljend) märksa rafineerituma elektropopi ja ämbientse meeleolumuusikani, samas olles küllastatud jaapanlastele omase laserkiirete rütmimuutuste ja pimestavate üleminekutega. Eks jaapanlased ole Lääne inimesi mürgitanud ülihaaravate meloodiate ja harmooniatega (Pizzicato 5, Fantastic Plastic Machine), mistõttu järk-järguline tung tugevamate meloodiate ja harmooniate järele seda albumit kuulates tugevneb. Hammas on verel - tahaks veel, veel ja veel!

Future Memories – Into the Memory (2020)

The High Fidelity Emporium and Orchestration

• Vaporwave
• Seapunk
• Dreamwave
• Yacht pop
• Easy listening
• Mood music
• Sampledelic

Into the Memory on ulme (moonutatud olme?); oma mõtetes, fantaasiates on meil võimalik põgeneda tühisusest ja vastuoludest meie ümber; üks tuttav ütles, et mida vähem inimestega kokku puutuda, seda parem. Eriti nende olenditega, kellega on olnud ebameeldiv kogemus; ja kui järjekordne negatiivne situatsioon peaks tekkima, siis tulevad kõik eelnevalt alateadvusliku kalevi alla peidetud emotsioonid taas esile. Olen näinud unenägusid, kus olen olnud täiesti üksi hiiglaslikus keskkonnas-maailmas, ümbritsetuna hiiglaslikest puudest. See on tunne, mida sellesinatses ilmas ei koge. Ühelt poolt veider ja teisalt kosutav, isegi lootust süstiv. Seda muusikat kuulates avardub ruum ja kustuvad konkreetsed mälestused (mis võib-olla on omavahel seotud). Mälestustest on jäänud pelk jälg, mis ei ole emotsioonidest laetud, võib-olla on isegi valemäluga täitunud. Oluline on keskkond, mida konkreetne muusika esile manab. Taevasinine vahemerelik sillerdus, pehme tuul puhub ja päikesepaiste tekitab rammestust. Kaunis hetk, oo, kesta...! Isegi kui vahetevahel tüünus täitub kurjakuulutavamate helidega, on see albumi kui terviku ja kuulaja seisukohalt positiivne, lisades hoogu ja dünaamikat sellesse lühikestest kompositsioonidest (kokku 18) koosnevasse teosesse. Iseenesest mainitud kurjaendeline vahetus on samuti teisele poole tõstva efektiga. Unenäoline psühhedeelia, mille vundamendiks on sujuv kombinatsioon vaporwave'st, yacht pop'st, dreamwave'st ja tolmukorra alla mattunud VHS kultuurist. Ja tänu Future Memories'i anamneetilisele efektile võib taas inimeste sekka astuda.

[Teaser of the day] 10Konekt - #edeef0

• Electronic music
• Easy listening
• Avant-garde
• Dubtronica
• Experimentalism

Artist: 10Konekt
Release: 10 Kolive V 
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Marcus Denight - Exciting Landing

United Studios Corporation

• Electronic music
• Kosmische Musik
• Cosmic synth
• Organic electronica
• Progressive
• Space music
• Berlin School

Artist: Marcus Denight
Release: The Rustle of Star Memories
Label: United Studios Corporation
Year: 2017

Cough Cool – Buy Some Dust (2009)

Bandcamp

• Shitgaze
• Alternative rock
• Lo-fi
• DIY
• Indie rock
• Garage rock
• Noise pop/rock
• Fuzz pop/rock

Cough Cool'i nagu paljude teiste alustavate artistide jaoks oli oluline väljalasketoru Prantsuse leibel Beko DSL nullindate lõpus ja kümnendate alguses. Jutt käib kümnetest kui mitte sadadest tuhandetest kuulamis- ja allalaadimiskordadest. Cough Cool esindas käredat garaažiroki suunda, mida lo-fi kõlalisuse ja ragisevatest feedback-kajadest küllastatuse järgi nimetati ka shitgaze'ks. Sitapõrnitsemine – kõlab ju hästi, või mis? Sitt, surm, stimulandid, simulaakrum, surrogaatlapseäri, suu- ja sitaauguseks (tsitaat J.M.K.E. laulust „Aidsist”) on sisuka tänapäeva ülendavad orientiirid. Buy some dust kõlab mõneti sarnaselt fraasiga bite (some) dust – justkui oleks meile inimestele tagatud igavene elu; juhul kui elust lõpuks villand saab, on võimalik surma osta. Vikatimees müügiesindajaks. Sellega seonduvalt on muidugi sümboolne, et paljudes riikides on matuseäri libisenud maffia kätte, mis samuti on surma korralikult paaaanustanud (nagu Margus Lepal meeldib raadioeetris huilata). See seitsmelooline oma lärmakuses ja hulluses on samuti maffia, helimaffia. Cough Cool on selle helimaffia (JAMC) derivaat, mis meie rahvuslikule aardele Iffile tekitas seedeprobleeme Rock Summeril umbes kolm aastakümmet tagasi. Tõsi, albumil on paar erandit, mis kõlavad justkui mürarokkarid oleksid peale väsitavat sessi end segi kamminud ja kitarridega parmupilli mänginud. Elektroakustiline muusika riidekapist.

Dominik Vogel – Oasis (2020)

der Kleine Grüne Würfel
Archive.org

• Electronic music
• Tech-electro
• Alternative dance
• Experimental electro
• Experimental techno
• Outsider music

Kolm näidet elektroonilise muusika ristteedelt, kus elektro flirdib tehnoga seitsmeminutilistes lugudes. Elektroonilise muusika puhul on kummastav kasutada sõna "lo-fi", kuigi keskmise tehno- või elektroalbumiga võrreldes on siin madalamad resolutsioonid ja mõnevõrra vähem sidusust. Või on mainitet väiksem sidusus omaette kunstiline mõtlikkus ja hajameelsus, mis struktuuri mõjusalt hajutab. Teisalt on siin lummavat iteratiivsust, st kordusstruktuuridega manipuleerimist. Nimetame seda teisiti autsaider-tehnoks ja -elektroks. Sellega seonduvalt – keskmise tehno- ja elektroalbumiga võrreldes on Dominik Vogel'i üllitis eksperimentaalse kaaluga, mis tantsupõranda asemel sobiks pigem NYYD-muusika lavale või jääks melomaani sünapsite vahele pingpongi mängima. Artist lõi modulaarsüntesaatoril selle kõik ühe jutiga ühel õhtul/öösi. Kokkuvõttes igati haarav reliis Saksa parima eksperimentaaltantsumuusika traditsioonidest lähtuvalt, mille on üllitanud Teutooni leibel der Kleine Grüne Würfel (kuu aega hiljem ilmus sellele sama metoodika alusel loodud järg-EP Low Season Carnival).

Coa White – Momoko (2020)

Maltine

• Urban music
• Hip-hop
• Rap
• Autotune
• Electronic music
• Anime pop

Elektroonilise muusika pioneer Delia Derbyshire oli väga skeptiline süntesaatorite osas, öeldes, et õiget elektroonilist muusikat tuleks teha viisil nagu nemad tegid BBC Workshop'i raames – kleepides-lõigates ja suht primitiivseid generaatoreid kasutades. Praegust elektroonilist popskeenet jälgides oleks raske legendile vastu vaielda – aeg on raha, aga raha ei haise; küll haiseb heliline sõnnik, mida raha vastu vahetatakse. Vähemalt käesolev artist oma kolmeloolise hip-hop/autotune-kräpi eest raha ei küsi. Tuleks üks heli-Hitler, kes autotune-masinad kokku korjaks ja lõkkes põletaks. Nali naljaks – masin ei ole ju süüdi, et inimesed neid nii üheülbaliselt ja mõttetult ekspluateerivad. Nagu osaliselt funktsioneeriv robot keset mõeldavat postapokalüptilist risuhunnikut nimega linn. Nagu paadunud narkomaan, kelle pähe mahub kaifi mõju all olles ainult üks fraas, mida ta võib lõpmatult korrutada adekvaatsetele inimestele (teisisõnu, saadab masinlikult pikalt). Ja autotune siin korrutab, mängides ilmselgelt kuulaja närvidel. Ei ole ju naljakas – isegi see vist ei päästaks, kui siia peen nali sisse süstitaks. Teisalt mingi anime lõime ja jaapanliku autentsuse püüe kulgeb siit läbi, aga nüri on nüri on nüri. Keskpärase jama on väljutanud muidu asjalik Jaapani leibel Maltine.

[Teaser of the day] Cidulator - On A Prowl Reprise

Jamendo

• Krautrock
• Indie rock
• Psychedelic
• Art rock
• Alternative rock
• Electronic

Artist: Cidulator
Release: Cidulator LP
Label: Jamendo
Year: 2011

[Teaser of the day] Xenoton - Perpetuum

 tonAtom

• Electronic music
• Kosmische Musik
• Cosmic synth
• Berlin School

Artist: Xenoton
Release: Crescent
Label: tonAtom
Year: 2020

[Teaser of the day] Art Of Empathy - Cynicism Left For Dead

• Neofolk
• Art music
• Apocalyptic folk
• Neoclassical
• Dark folk
• Dark Wave

Artist: Art Of Empathy
Release: End Of I
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Izhorian - Hostile Planet

Jamendo

• Drone
• Dark ambient 
• Microtonal
• Electronic music
• Musique concrète
• Ambient drone
  

Artist: Izhorian
Release: Transcend - Best Of Izhorian
Label: Jamendo
Year: 2013

[Teaser of the day] Ataque Escampe - II. Espada Excalibur

• Indie pop/rock
• Art pop
• Alternative pop/rock
• Psychedelic
• Space pop

Artist: Ataque Escampe
Release: A Alma
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2019

Makuta - The Kingbird Sessions (2015)

Bump Foot

• Art pop
• Indie pop/rock
• Alternative pop/rock
• Pomp pop
• Musique concrète

Viielooline üllitis algab siirupise looga Hard Enough Time, mis võib nii mõnegi eemale peletada, kuna on liigmagus, läila ja klišeelikust armastuslüürikast ligunenud. Värelev vokaal, ülepakutud paatos ja armunu objekt on küllalt värsked veel, et oleks vaja leppida kokku aeg perenõustaja juures või esimese tüli peale lahku minna (nagu Eestimaal tavaks on. Peab ka endale tuhka pähe raputama). Aga... muusika kasvab siin. Warpaint on korralik elektrikidraga bluus, mida toetab veelgi veenvam mees- ja naishääle põimumine, mis lisaks pakub huvitavaid haake muusikalise selgroo suhtes. Remind Me To Forget (You) on keskne kompositsioon. See on väljapaistev ballaad, mis kaunistaks ka kõige banaalsemat lüürikat (aga pealkiri on ju piisavalt sügavamõtteline, et sellest oleks vaja edasi heietada). Siin on lendu ja poosi, kandvat eepilisust ja ideaalkoguses paatost. One More Day langeb tagasi samasse lõksu, kuhu varises põrmu avalugu. Kõik see tervik lõpeb lühikese, ent seestpoolt soojaks tegeva leierkasti umpa-umpaga. Mündid sisestatakse mängijasse, aga lugu võinuks kesta kauem. Raha väärtus on ilmselgelt langenud. Üllitise on välja andnud Jaapani leibel Bump Foot. Siin teevad kaasa mõned tuntud produtsendid, heliloojad ja muusikud. Artist on pärit Ühendriikidest, kus hetkel Prince'i kodulinnast alguse saanud rassi-massirahutused paisuvad kulutulena; kujutan ette, mille kohta nii mõnigi paranoilisem ja küünilisem ühiskonna valvekoer ütleks, et ühiskonna valitsevad kihid on ühe tavategelase ohvriks toonud, et veenduda, kui palju vurtsu on massidel hetkel sees. Jumalik komöödia läheb edasi igatahes – vahet ei ole, kust rakursist pilku heita. Mängu ilu-elu on meie ees.

Spectrum Control – Hunters At Cyber Dawn (2016)

Field Hymns

• Drone pop
• Organcore
• Indie pop
• Lo-fi
• Krautrock
• Experimental pop/rock
• Electronic
• Avant-pop/rock
• Psychedelic

Ameeriklase Dewey Mahood'i (Plankton Wat, Eternal Tapestry, Edibles) ühemeheprojekti Spectrum Control'i kümneloolist üllitist on kirjeldatud kui Galaxie 500 trummimasinaga, kui neelupõletikku põdevat Yo La Tengot maagiliste seente peal; kui mõnd Saksa punti, keda sa ei ole kuulnud, aga peaksid kindlasti kõrva peale panema. Teravmeelsusi sissejuhatavaks eineks küllalt, aga omalt poolt kirjeldaksin seda muusikat kui ühendavat lüli Ty Segall'i ja Moon Duo ning esimese otsa, sirgjoonelisest krautrokist ja kingapõrnitsemisest läbiimbunud Stereolab'i vahel. Ja nende bändide kaudu räägivad loomulikult Saksa rohkem- ja vähemelektroonilised rokkansamblid minevikust. Kuulates lugu Street Thunder lisanduvad Teutooni kaasaegsed (piiripealsed) krautrokkarid nagu Kreidler, Mouse On Mars, To Rococo Rot, Lali Puna. Muidugi tuleb valemisse lisada tee-seda-ise esteetika ja selle teenistusse rakendatud droonpopp ja lo-fi piiramatu mängulisus. Piiramatu mitte absoluutses, vaid tinglikus tähenduses; lõpmatute valikute seast konkreetsete helide väljavalimine ja nendega opereerimine. Siin on seda peent kidrade ja elektrooniliste klahvpillide vahelist sisse- ja väljalülitamist, aga Dewey Mahood teeb seda elegantselt jämedate helikudede vahendusel, milles on jõudu, sügavust ja dünaamikat. Rokib, rokib; rokib täiega. Tõsi, lugu nimega Terry Coltrane siseneb oma allasurutud hillitsetuses tänapäeva kosmiliste sündivõlurite manu (Daniel Lopatin, M Geddes Gengras, Steve Hauschildt). Suurepärase albumi on üllitanud plaadifirma Field Hymns.

Coen Oscar Polack – Haarlemmerhout (2020)

Moving Furniture

• Field recording
• Musique concrète
• Organic electronica
• Electronic music
• Electro-acoustic
• Avant-garde
• Drone
• Abstract
• Ambient
• Sound art
• Micronoise
• Non-music
• Experimental electronica
• Minimalism

Lammaste määgimine, sigade röhkimine...kas on tegu ühiskonnakriitilise kommentaariga? Ei hakka kaunikõlalist albumit, selle kunstilist väljapaistvust banaalsustega sittama. Aga jah, eelpoolmainitud loomad on siin esindatud, keset linnulaulu ja veevulinat. Hollandlane Coen Oscar Polack on tuntud helide looja, kes on tuntud konkreethelide kasutamisega oma heliteostes. Tema ilmselt tuntuim ja väljapaistvaim album on The Skipping Monk (Recordings Of Nature And Culture In India) aastast 2009 (plaadifirma Narrominded), mis – nagu pealkirigi vihjab – on India rännakutel põhinev audiopäevik-manipulatsioon-kompositsioon. Suurepärane ja teadvustavardav teos, kus on nii avarust, sügavust kui transtsendendaalset (üle)minekut. Meeldib, et COP ei püüa pärishelide abil presenteerida helide taga olevat realismi – kuivõrd see püüe on juba eos võimatu –, vaid komponeerib neid helisid autentsel kujul kasutades, vahel moonutades ja genereeritud pikki signaale, mõõdukalt doseeritud mürasid ja droonhelisid ja vahedat elektroonikat juurde lisades ja segades. Kas ongi enam imekspandav, et elektrooniline heliloome võib olla niivõrd emotsioone esilekutsuv ja dünaamiline – liikudes range ja lõdva, terava ja maheda, obsessiivse ja meeliavardava heliessentsi vahel. Kohati liigub album väga eepilistele väljadele – ilma pingutuste, ilma punnimiseta. Album on inspireeritud urbaansest eskapismist, põgenemisest parki (kuigi siinkirjutaja jaoks on see vähe vildakas idee, kuna linnast põgenemiseks on reaalselt sealt vaja väljuda, mitte simulaakrumsõlme peadpidi vinduma jääda). Aga muusika räägib – ja räägib kõigest üle ja kõigest kõvemini. Plaadi on välja andnud üha olulisem ja oma (teenitud) kohta väljanõudev Hollandi plaadifirma Moving Furniture Records (tuntuimad artistid Merzbow, Machinefabriek, Frans de Waard, D'Incise, Gareth Davis).

[Teaser of the day] Igor Amokian - Deleted Scene

A.M.P-RECS

• Micronoise
• Avant-electronica
• Experimentalism
• Space age music
• Experimental electronica
• Electronic music
• Avant-garde
  

Artist: Igor Amokian
Release: Space Matrix EP
Label: A.M.P-RECS
Year: 2018

Gallo'84 – Shimano (2018)

Colectivo Casa Amarela

• Ambient
• Ambient drone
• Microtonal
• Minimalism
• Abstract

Seda suurepärast albumit kuulates mõtlesin, et mis kiirusega vuhisevad droonhelid mööda sünaptilisi kiirteid (või mis iganes teid pidi nad vuhisevad)– on see 18 m/s, 80m/s või 800m/s? Ilmselt kõik variandid on mõeldavad, sõltudes konkreetsest loost. Shimano on teatavasti firma, mis toodab jalgrataste detaile, aga ka õngedele spinningkettaid (koletiskalade püüdja Jeremy Wade kasutab Shimano omi). Veelkord – liikumine, sujuvus ja veatus. Siin ei ole kuigi palju lisada, arvestades et helide anatoomia kellelegi vaevalt korda läheb. Helide anatoomia üksipulgi vaadatuna ei tooda ka väärtust, kuna sünergiline resultaat ehk lõpptulemus ületab selgelt alghelide kogusumma. See on universaalne heli – hetkel kuulan seda päikeselõõsas, päike lagipähe paistmas ja mõõdukas tuuleke kuumust kõrvale juhtimas; teisalt olen enam kui täiesti kindel selle saundi sobivuses õhtusesse vööndisse. See on totaalne heli, küllastatuna jahedusest ja emotsioonidest, haarates justkui kõike ja samas jäädes ikkagi piiritletuks. Rokkmuusikas võiks selle vasteks olla kingapõrnitsemine, nt Slowdive'i kaks esimest albumit (ja kui hea on kuulata täisvõimsusel shoegaze-kontserti keskpäeval kolmekümnekraadises leitsakus!). Selle on välja andnud Portugali leibel Colectivo Casa Amarela.

[Teaser of the day] Sai - Sleep Deprivation

Mahorka

• Electronic music
• Breakcore
• Breakbeat
• Drum and bass

Artist: Sai
Release: Lost Data
Label: Mahorka
Year: 2020

[Teaser of the day] TITLE - Goosebumps

• Electronic music
• Hip-hop
• Aquacrunk 
• Wonky
• Cinematic
• Yacht pop

Artist:TITLE
Release: Shook Up
Label: Saturate
Year: 2020

[Teaser of the day] MOHER - Antropoceno Auto​-​Infligido

• Avant-garde
• Abstract
• Acousmatic music
• Non-music
• Sound art
• Experimentalism
• Spoken word
• Micronoise

Artist: MOHER
Release: Antropoceno Auto​-​Infligido
Label: MiMi
Year: 2020

Superalma Project – Dystopian Children (2018)

Bandcamp

• Avant-garde
• Neoclassical
• Art music
• Experimentalism
• Electronic music
• House
• Synth-pop
• Vaporwave
• Dark ambient
• Illbient
• Post-industrial
• Sampledelic

Käesoleva üllitise ja projekti taga on üksainus muusik Ivan Almeida, kelle jaoks – nagu meie kõigi jaoks – on olulised eksistentsiaalsed küsimused – kust tuleme, kuhu läheme; portaalideks on sünni- ja surmalävi, impulssi võimendab käesoleva elu elamise ja surelikkuse taaga tajumine. Eks albumi edenedes võib märgata helides intensiivsust, süngust ja paanilist kramplikkust kui võrdkuju surelikkuse mõttega harjumisest või siis vastupidi, harjumatusest. Stiililaiendusi on siin küll ja küll – vaporwave'i vaimust eksalteerunult põrkavat süntpoppi, nihestatud ambient'i, mis mõneks hetkeks näitab rokilikku palet, mis lõpuks osutub siiski košmaarseks hallutsinatsiooniks. Sämpledeelset kiikumist ühest kanalist teisse. Metahaussi – jäädes kinni house-muusika ühte potentsiaali, ühte lõksu; kõlades samaaegselt nii ülevalt kui ka irooniliselt (The Hopeless Timelessness). Kurjaendeline ambient, mis tõuseb kokku kukkunud tööstushoone varemete keskelt, täidetud mustast energiast, mis kogunenud pikkade aastakümnete vältel – elustades korraks selle, mis juba surnud oli. Sisemised pinged, viha, emotsionaalne dissonants, kadedus, kättemaksuiha. Helides emotsioonid kristalliseeruvad, muutuvad abstraktseks, mitteisiklikuks. Kuidas oleks võimalik surelikkusega leppida? Ikka loomise, loomingu, kunsti kaudu, millesse omakorda on kätketud algus, protsess, liikumine, tahtekindlus, kinnisideelisus, äratundmine, leppimine ja lõpetatus. Teatud mõttes iga teose loomine tähendab kunstniku jaoks läbielamist ja suremist, kuni ta taas tõuseb, alustades uut elu ehk uue teose loomist. Kuni saabub lõpp. Lõplik lõpp. Kuigi lõplik lõpp võib olla millegi uue algus. Aga see ei ole praegu meie teada. Kajakad vaid irvitavad.

[Teaser of the day] B2 - Moon

• Electronic music
• Industrial trance
• Hardstyle
• Hard trance
• EBM

Artist: B2
Release: The Last Light Before Eternal Darkness
Label: Carcères
Year: 2018

[Teaser of the day] Astrovia - Neutron Star

United Studios Corporation

• Ambient
• Space music
• Progressive
• Conceptual
• Electronic music
• Kosmische Musik
• Experimentalism

Artist: Astrovia
Release: Spectrum and Luminosity
Label: United Studios Corpoation
Year: 2020

[Teaser of the day] Nicolas Tourney - Electric Tanpura

Vulpiano

• Drone
• Experimentalism
• Microtonal
• Minimalism
• Avant-garde

Artist: Nicolas Tourney
Release: Sightline 
Label: Vulpiano/Bandcamp
Year: 2020

Rich The Kid & ILoveMakonnen – Whip It (2015)

DatPiff

• Hip-hop 
• Rap 
• Urban music 
• Soul

USA hip-hop'is on praegu kummalised, justkui äraootavad ajad. Nende suurimast käilakujust on saanud konservatiiv ja president Donald Trump'i toetaja, mis on tekitanud suurt segadust, paljudes nõutust ja ka madalate instinktide ilmnemist (suure telekanali eetris on Kanye West'i sõimatud "token negro'ks"). Näilist kummalisust lisab asjaolu, et Kanye oma suuruses teeb seda, mis heliliselt "heade" muusikaliste konventsioonidega vastuollu läheb. Ta on kõike muud kui keskpärane määgija autotune'i-nimelise kargu najal (autotune'ga seoses on inglise slängi sugenenud mõõdukalt negatiivse alatooniga mõiste "poptronica". Kaege perrä!). Michelle Obama äsjailmunud autobiograafias kurtis, et oli šokeeritud mustanahaliste valijate külmusest viimastel valimistel, jättes andmata hääle demokraatide (Hillary) poolt. Küll ei taha endine esileedi põhjendada, mis kutsus sellise drastilise muutuse esile. Muutuse drastilisus eeldaks, oleks suisa kohustus üksikasjalisteks selgitusteks. Võiks meenutada, kelle presidentuuri ajal majandussurutise tingimustes peksti New York'i sillal rahumeelseid protestijaid. Võiks meenutada rassirahutusi, mis juhtusid Baltimore's 2015. aastal, kus muuhulgas kõlasid hääled sotsiaalsete tingimuste parendamiseks, sh kõige lihtsamate töökohtade puudumise vastu. Obama võis olla šikk mees meeleolukate õhtutega väljapaistvate muusikute seltsis Valges Majas, aga see ei toitnud keskmist, vaest ameeriklast. Pidu katku ajal. Michael Jordan, Samuel L. Jackson, Stevie Wonder või Lewis Hamilton väärinuks oma tegudega Nobeli rahupreemiat rohkem. Trump osalt patrioodi, osalt küüniku ja egomaniakina (aga kes meist ei oleks seda) on näidanud vastavalt vasakpoolsetele ja kaas(kõrg)eliidile trääsa (need, kes nimetavad teda, äriimpeeriumi- ja riigijuhti, napakaks, kontrolligu kõigepealt isiklikku ajukapatsiteeti – ei ole ju mõtet niisama lahmida!). Liberaalid ei suuda lahti lasta stereotüübist, justkui ülekaalukas osa afroameeriklasi (90%) valiks demokraatide poolt. Reaalsuses see kõik näikse teisenevat. Nimetagem siis seda roiskuvaks populismiks, kui riigipea agenda on tagada oma rahvale, eelkõige vaesemale osale leib ja vorst lauale elik Maslow püramiidi kõige fundamentaalsem aste. See on teema ja sellest saab tulevikus veelgi enam teema – ei pea selleks kuigi terav pliiats olema. Me inimesed oleme esimeses järjekorras (bioloogilised) loomad, alles seejärel kultuuri loovad olendid (kui kõht on täis, alles siis suudetakse mõtteid genereerida; vastupidine situatsioon ei ole perspektiivis mõeldav)). Samuti on iva selles, et ei ole mõtet vajuda ei parem- ega vasakpoolsesse sohu. Ratsionaalselt lähenedes on võtta nii siit- kui sealtpoolt. Jutt läks pikaks, peamiselt tänu sellele, et album/miksteip Whip It toob vaevalt leiva lauale – on teatud fraasid, mis korduvad, millest võib mingisugune positiivselt hüpnootiline efekt tekkida juhul, kui ollakse eelnevalt serotoniinist üle ujutatud või päikesest rammetuks päevitunud. Kui mainitet eeldused puuduvad, siis võib masendusse vajuda. Hoolimata leebest meeleolust ei ole siin ei inspireerivat maanteerännakut ega sillerdavat jahti. Lahja lurr klišeedest ja enamasti juustustest saundidest. Vorsti pääle haukamiseks tuleb kuulata Kanye't, Death Grips'i, Cannibal Ox'i ja Dälek'it.

[Teaser of the day] Medo`s Little Trap - Dreaming on a swing

• Indie folk
• Folk indie
• Downbeat
• Dream folk
• Art pop

Artist: Medo`s Little Trap
Release: Birds on the snow
Label: La bèl
Year: 2018

[Teaser of the day] Tsantser - Yleaia

• Electronic music
• DIY
• Outsider house
• Psychedelic
• Lo-fi

Artist: Tsantser
Release: Tot Nodig
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2018

Helsingfors – Schematics (2009)

Lost Children

Bandcamp

• Post-rock 
• Math rock 
• Indie rock 
• Alternative rock

Keskmist post-rock`i vaimust vaevatud albumit – kuigi seda ideaalkujul, st keskmisena ilmselt ei leia – on nimetatud ka normcore'ks, st igat moodi keskmine, mille nurgad on ära lihvitud, kumeraks muudetud ning tahud väga korrapärased. Mõeldud normeeritud kasutamiseks normeeritud kogustes. Selline taotlus kinnisideelisel kujul võib viia avangardi või varjamatu kunstilise väljundini (näiteks elektroonilise muusika puhul). Ühesõnaga, jutt normcore'st on puhtteoreetiline; kogemusele järgnev, milles kogemuse vähemmärgatavad aspektid on kuulaja poolt ära kohitsetud kas vastuvõtuvõime nõrkuse, kõrkuse või unustuse tõttu. Võib-olla otsitakse nähtustest midagi, mida seal ei pruugigi olla. Helsingfors'i neljalooline instrumentaalalbum võib kohati kõlada igavana, kui selle mõned kohad terviku kontekstist välja arvata. Post-rock'i struktuurid kasvavad ja avanevad uuteks perspektiivideks, näiteks tuleb siin mingi hetk sisse math-rock'i nurgeline elegants kõrvuti dünaamilise eepilisusega. Mõtlesin seda kuulates Solarise-nimelise planeedi muutuvatele struktuuridele (kuigi sealsed moodustised eraldi võetuna on ilmselt imetabasemad ja fantastilisemad, avaldades vahetumat ja suuremat mõju terviku metamorfoosile). Albumi on välja andnud Lost Children võrguleibel.

[Teaser of the day] The Cases - Southern Context

• Synth-pop
• Avant-pop
• Lo-fi
• Space pop
• Electronic
• Glitch-pop
• DIY
• Psychedelic

Artist: The Cases
Release: No Fences
Label: Plateau/Garden
Year: 2020

[Teaser of the day] HEALERS co. - City of Dreams

• DIY
• Indie pop
• Funk
• Bedroom pop
• Psych-pop
• Lo-fi
• Soul
• New Wave
• Alternative pop
• Outsider pop

Artist: HEALERS co.
Release: After Midnight
Label: Ingrown
Year: 2020

[Teaser of the day] α Ori - Souls Landscape

Cian Orbe

• Indietronica
• IDM
• Electronic music
• Glitch techno
• Experimental techno

Artist: α Ori
Release: Interdimensional 
Label: Cian Orbe
Year: 2020

[Teaser of the day] The Three Stigmata - Self-Possessed Chaos

• Post-industrial
• Avant-garde
• Acousmatic music
• Micronoise
• Electronic
• Experimentalism

Artist: The Three Stigmata
Release: The Quarantine Tapes
Label: Attenuation Circuit
Year: 2020

[Teaser of the day] Screaming Factor - Behind The Fangs

Megavoid

• Trashcore
• Hardcore punk
• D-beat
• Speed metal

Artist: Screaming Factor
Release: Welcome Pieces
Label: Megavoid
Year: 2012

[Teaser of the day] Mugison - One Day She´ll Park The Car

• Electronic
• Folktronica
• DIY
• Lo-fi
• Bedroom pop

Artist: Mugison
Release:  Lonely Mountain
Label:  Self-released/Bandcamp
Year: 2003

[Teaser of the day] Bloody Blue - Don`t Let Me Down

• Electronic music
• Leftfield
• Avant-garde
• Ambient
• Post-psychedelic electronica
• Experimentalism

Artist: Bloody Blue
Release: NATURE MORTE
Label: Alrealon Musique/Bandcamp
Year: 2019

[Teaser of the day] Due Samoani - gol in rovesciata di Paramatti

• Acid pop/rock
• DIY
• Psych-pop/rock
• Drone pop/rock
• Indie rock
• Krautrock
• Lo-fi

Artist: Due Samoani
Release: che disastro
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2015

[Teaser of the day] cynthia.exe - This Is What Make Us Human

Cian Orbe

• Electronic music
• Drag house
• Avant-pop
• Ghostwave
• Witch house
• Experimental pop
• Dark synth

Artist: cynthia.exe
Release: V/A - Witch House Sudamérica
Label: Cian Orbe
Year: 2020

Woven Tales – Hazel (2012)

Bandcamp

• Lo-fi 
• Outsider house 
• DIY 
• Chillwave 
• Electronic 
• Synth-pop 
• Indietronica 
• Hypnagogic pop 
• Organcore 
• Drone pop 
• Ambient pop 
• Glo-fi

Kahtlemata nullindate lõpp oli õnnelik aeg; kuidagi väga helge – kas see emotsioon oli vallandatud majanduskriisist või Bandcamp'i tekkest või New Weird-liikumisest või noorte pettumusest nn establishment-muusikas. Tõepoolest, suured (indi)rojud olidki rojud ja on edasi rojud. Negatiivse aspektina meenub Animal Collective'i manööverdamine aastal 2009, kus senini ürgne ja enamuses veenev avangardistlik ekspressiivsus konverteeriti millekski seesuguseks, mis ei olnud enam originaalne ja inspireeriv. Ja bändi allakäik pärast seda oli ilmne. Asemele tuli chillwave, toonaste lo-fi elektroonikat armastavate noorte arusaam dream pop'st. Olulist osa selle esilekerkimises mängis Prantsusmaa võrguleibel Beko DSL, mis esimesel kahel aastal iga nädal üllitas peamiselt kaheloolisi singleid sellistelt kollektiividelt –  kui nimetada vaid tuntumad – nagu Memoryhouse (kelle lood pooles ulatuses ühtisid imetabase The Years EP'ga aastal 2010), The Bilinda Butchers, Wonder Wheel, The KVB, Ela Orleans, Death And Vanilla, Sore Eros, The Dreams, kellest nii mõnedki jõudsid suurema publikuni. Üks neist üllitatud artistidest oli Woven Tales ehk Saint Petersburg'st Floridast pärit Brian Warden, kelle kahelooline sisaldas eriilmelisi, eksperimentaalseid postpsühhedeelseid kompositsioone. Erinevalt käesolevast albumist Hazel ei olnud seal chillwave'ga eriti pistmist. Need kuus lugu rulluvad lahti kui õndsad unistused eikusagimaal, kus rõhk on pigem ajalisel dimensioonil; lõputus öös kui päevase armetuse ja kurnatuse vastandil. Eskapism, mis kasutab unenäolisuse ja õndsaksolemise värskendamiseks teravamaid ja ebaharilikumaid võtteid ja helisid. Kohe alguses reliis juhatab kuulaja "valele" rajale autsaiderhausiga (7777.8888). Kuulates lugu God Helmet tuleb chillwave-valemi sisse lisaks dream pop'le lisada drone pop (mida siinkirjutaja on enamikel juhtudel täiendanud stiililaiendusega organcore). Hea (pop)albumi eelduseks on mõistlik kogus transgressiivsust, et mängida erinevate ideede, fantaasiate ja helidega optimaalsetes piirides (piirid paratamatult loovad-mõtestavad fenomeni). Siin on piirid, siin on salajast piiride ületamist, siin on lahutamatult arenguid ja kordamise maagiat; seetõttu on selles dünaamilist essentsi ja lummavat muusikalist tähendust.

Dadala – 2018 (2019)

Dadalamusic

• Improvised music 
• Avant-garde 
• Bebop 
• Experimentalism 
• Electro-acoustic 
• Psychedelic 
• Free jazz

 
Mäletan üht päeva, kui tööl mängis taustaks meeleolu-jazz ning üks töökaaslastest krimpsutas nina, öeldes, et igav on see lõputu tuututamine. Nojah, eks jatsuga ole see lugu, et eksklusiivsus noh; kas õigustatud või mitte. Minu arust mitte, sama hästi võiks müramuusikat pidada väga eksklusiivseks, aga...paljude kuulajate jaoks ei olevat see muusika, vaid...müra. Tulevad meelde teatud episoodid seoses Klassikaraadio Fantaasia-saadete tagasisidestusega nii toimetajate kui kuulajate poolt. Teisalt ma olen tajunud jazz-muusikas kogu aeg teatud piire, isegi kui tegu on vaba, improviseeritud muusikaga. Teatud instrumendid, teatud käigud, teatud, piiratud potentsiaal arenguteks. See teatud eksklusiivsusele tuginev eelhoiak on ilmselgelt pärssivat mõju omanud. Ma võin kuulata nüüd päkapikudiskot - kuigi lapsik, samas teatud viisil haarav ja nostalgiline -, saades sellest suurema emotsionaalse laengu (90ndatel tõsiselt vastandusin vaibakloppimisele) kui näiteks 16-minutilisest tüütust tuututamisest. Jazz tekitab ja süvendab sageli tühjususest nakatunud anonüümset tunnet; erinevalt mürast ja ehedast industriaalmuusikast (mitte see valdavalt vaimuvaene kontseptsioon, mida tuntakse industriaalrokina) ei püüagi see sulle külje alla pugeda. Püütakse evida autoriteeti selles vaese mehe maailmas, omamata õigustatud alust selleks pretentsiooniks. Ei midagi erilist. Lisaks olen tabanud end mõttelt, et kui universumis on olemas mõtteline kõvaketas jazz-muusika jaoks, kas see ei peaks juba lõhki olema? Tundub, et see on kõik oma võimalused ammendanud, ning kümme ringi takkajärgi. Dadala on oma kontseptsiooni jatsuga ristanud, samas andmata sellele kogu kätt. Siin on lisaks pisikesteks tükkideks lõigatud elektroonikat, mürapurskeid, elektroakustilist koperdamist, mis on kas lineaarses või paralleelses kulgemises. Muideks, Dadala on virtuaalorkester, ning sel viisil rohkem või vähem teadlikult vastandudes jatsu puudutavate laivesituste eksklusiivsusele (tõsi, laivesitustes võibki peituda jatsu tõeline mõte). Kokkuvõttes, käesolev kümnelooline album on pigem positiivse impulsiga nii kunstilises kui tunnetuslikus mõttes.

[Teaser of the day] Monster Rally - Escape to the Cloud Forest (Mountain Village)

• World music
• Electronic
• Sampledelic
• Easy listening
• Raga music
• Ethnotronica

Artist: Monster Rally
Release: Escape to the Cloud Forest
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Lobo Loco - Nice to be Near by You (ID 1014)

Free Music Archive

• Psych-folk
• Folk indie
• Singer-songwriter
• Outsider music
• DIY
• Indie folk

Artist: Lobo Loco
Release: Vagabond
Label: Free Music Archive/Jamendo
Year: 2018

[Teaser of the day] Arzathon - Torment Of Contrition

Rodent Tapes

• Electronic
• Experimentalism
• Field recording
• Post-psychedelic
• Spoken word
• Post-industrial
• Acousmatic music
• Musique concrète
• Avant-garde

Artist: Arzathon
Release: The Catalogue
Label: Rodent Tapes
Year: 2012

Primary – DEMO (2017)

Bandcamp

• Deathrock 
• Post-punk 
• Indie punk 
• Alternative rock 
• Indie rock

Kuuelooline ja 14-minutiline album New York'st, mis on mängitud klassikalises rokiformatsioonis, on suurepärane vaheldus igasugu targutavale popile ja rokile; poosetava popi tühi poos sõidetakse lihtsalt üle ja laiaks. Sirgjooneline ja lööv, samas piisavalt sügav ja terviklik rokk, mis serva- ja külgepidi puutub kokku postpungi ja USA surmarokiga (üks postpungi tuletistest). Jah, nelikul on poos, aga see on lihaks saanud, see on internaliseeritud-integreeritud-konfigureeritud, mitte ei joosta haledalt poosi taga. Naislaulja üürgab ja lõõritab vaheldumisi tumedate ja halle varjundeid heitva heliseina najal, meenutades enim 80ndate lõpus- 90ndate algul tegutsenud The Heart Throbs'i (lauljatari). Jah, see hääle sügavus ja tämbri värvus pärineks justkui mõnest davidlynchilikust süvikust. Ise nimetaksin seda muusikat lihtsalt indipungiks (kuigi termini defineerimine ei ole ilmselt kergete killast - rohkem tunde küsimus). Veelkord - väga puhastav kogemus, mis konverteerib ja absorbeerib negatiivseid hinge kogunenud jälgi. Misse hea muusika eesmärk muud ikke ole, kui lunastust ja tüünust pakkuda. Ja Peltsebuli saab ikka tumedust kiirgavate poomidega välja põletada. Põle!

Nicolas Bernier – courant.air (2010)

Ahornfelder
Bandcamp

• Post-folk 
• Avant-folk 
• Folktronica 
• Glitch-folk 
• Experimental folk 
• Experimental electronica 
• Abstract 
• Glitchtronica

Nicolas Bernier'i muusikaga olen kõrvuti elanud rohkem kui kümme aastat - loomulikult on see reeglina meeldiv kooseksisteerimine olnud. Rõõm on ilmselt minupoolne olnud. Ennekõike meenuvad tema koostööalbumid teise kanadaprantslase, kitarrist Simon Trottier'ga selliste leibelite alt nagu 12rec. ja Zymogen. Digitaalne, armutu glitch-esteetika pastelse ja sageli eepilistesse kõrgustesse ja laiustesse nõutava kitarrikäsitlusega. 1977. aastal sündinud mehe elufilosoofia on nagu paljudel teistelgi kanadalastel vormunud ühelt poolt sügava armastusega loodusesse ning teisalt elu on ta viinud tehnilisse ja tehnoloogilise maailma. Ta ise on maininud seda suisa dihhotoomiana või konkreetsemalt armastuse-viha suhtena näituseks oma süleri vastu. Ühelt poolt võimaldab arvuti inimesele mobiilsust ja mugavust, teisalt ei ole ilmas anonüümsemat asja. Ta on kümnendatel loonud muusikat tantsuetendustele, filmidele, jätkates esteetiliselt viisil, millega alustas nullindatel. Ja saanud isegi auhinnatud, millega ei saa hiilata iga põrandaalune või selle piiril balansseeriv muusik. Täpsemalt, kõigepealt mees, siis kitarr ja elektroonika; mees sageli kitarri hillitsetult, pigem folgilikus võtmes mängimas; püüd tasakaalustada elektroonika külma hingust nagu Põhja-Quebec'i metsavöönd takistab tuulte ja külma levikut Hudson'i lahest, mida tuntakse Põhja-Ameerika külmkapina (külmkapid on toredad, undavad vaikselt; kuigi võivad sõltuvust tekitada). Vastav geograafiline asukoht on ilmselt üks põhjusi, miks näiteks Montréal, NB kodulinn, on üks suurimaid ja erilisemaid muusikalisi metropole. Helides kajastub külmus ja soojus, armastus ja trots, hirm ja ülevus, vastupidavus ja murdumine. Vastandid keerutamas boreaalset tantsu. Stiihia ja vabadus üksteise eksistentsile eeldust ja tähendust võimaldamas (kuulake kaaslinlase Tim Hecker'i nelja esimese albumi hunnitust). Ühesõnaga, kuulake seda (plaadifirma on Ahornfelder) ja tema teisi üllitisi. Ühes loos on kaasategev ka Simon Trottier.

Gemini Lounge Orchestra – Two Years on the Rock (2007)

Proc-Records

• Sampledelic
• Sound collage
• Spoken word
• Electronic music
• Avant-garde
• Conceptual
• Experimentalism
• Hauntology
• Plunderphonics

Tõepoolest, see album koosneb ainult ühest pikast loost, mis – üllatus, üllatus – kannab looga sama nime. Muusikaliselt koosneb see lohisevatest madala resolutsiooniga trip-hop rütmidest, mis on olnud valdav juba rohkem kui aastakümme (tänu Flying Lotus'e varjunimega ristiisale) ning teisalt narratiivi peegeldavast sämplipõhisest materjalist nagu filmist väljavõtted-vägivaldsed dialoogid, mis on täidetud urinate, karjumiste ja ähvardustega. The Rock oli tuntud kurikuulus vangla Alcatraz'i saarel Californias, kus istusid gangsterid (tuntuim kahtlemata Al Capone). Ligi kolm kümnendit sünnitas selle karmus ja kindlustatus legendeid. Selle albumi ülesehitus on nagu kurjategija eluloojoon - algab vaikselt, hillitsetult; liigub märksa valjema ja vägivaldsema suunas, mingi hetk sugenevad helgemad ja lootusrikkamad helid-etapid, kuigi lõpuks on vägivald ja tagasilangemine taas tavapärase koha omandanud. Rusikalöögid näkku. Üle äärte valguv vägivald. Käesolev vaade kaheaastasele perioodile võtab aega kõigest 17 minutit (tõsi, mõtteliselt on need jaotatud 18 osaks). Reliis on osa Proc-Recs-nimelise eksperimentaalplaadifirma kogust. Kuna väljaandmise aastaks on 2007, ei tohi ära unustada, et sel ajal ei olnud vanade sämplite põhise, kummitusliku alatooniga muusika haip kuigi märkimisväärne - see saabus pigem mõned aastad hiljem; viljakas pinnas oli kahtlemata olemas - Irdial Discs'i The Conet Project: Recordings of Shortwave Numbers Stations oli üllitatud ja isegi uuesti üllitatud ja The Caretaker oli kamaluga albumeid reliisinud. Wilco sämplis esimesest ning tänu tülile autoriõiguste üle jõudis laiemasse teadvusesse. Hiljem näitas taset selles vallas The Fucked Up Beat ning selle õigusjärglane CLOUDWARMER (kes hiljuti üllatas kolm albumit korraga).

[Teaser of the day] Frankensteins Ballet - Bodennebel

• Psychedelic
• Experimental rock
• Improvised music
• Avant-rock
• Live
• Krautrock

Artist: Frankensteins Ballet
Release: Live
Label: Aumega Project
Year: 2020

[Teaser of the day] M-PeX - À Espera do Comboio da Noite

Jamendo

• Electronic music
• Avant-garde
• Musique concrète
• Organic electronica
• Cinematic
• Ambient
• Microtonal
• Dark ambient
• Experimentalism

Artist: M-PeX
Release: O Cultivo de Flores de Plástico
Label: Enoughrecords/Jamendo/Archive.org/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Anxiety Of Silence - That`s My Heart

Folksoundomy

• Punk rock
• Indie punk
• Post-punk
• Art punk

Artist: Anxiety Of Silence
Release: Rip It Up Side One
Label: Pen & Mallet/Folksoundomy
Year: 1988/2009

[Teaser of the day] DARKHOLLOW - Plomasos Satanicos

Skull Dungeon

• Black noise
• Brutal metal
• Black metal
• Extreme metal
• Avant-metal

Artist: DARKHOLLOW
Release: Ocultismo y Sabiduria
Label: Skull Dungeon
Year: 2019

[Teaser of the day] Ringo Deathstarr - Never Drive

• Alternative rock
• Noise pop
• Indie rock
• Fuzz pop
• Shoegaze

Artist: Ringo Deathstarr
Release: Colour Trip
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2017

[Teaser of the day] My Own Cubic Stone - Coercition Malsaine

Murmure Intemporel

• Electronic music
• Synth industrial
• EBM
• Dark electro
• Dark ambient

Artist: My Own Cubic Stone
Release: L'Obsession du Contrôle
Label: Murmure Intemporel
Year: 2020

[Teaser of the day] Egg Nebula - Killer Comets Chaser

• Electronic music
• Breakbeat
• Drum and bass
• Deep house
• Alternative dance
• Drill`n`bass
• Jungle
• Breakcore
  

Artist: Egg Nebula
Release: We Are Humanity .​.​.​And We Are Lost In The Cosmic Infinity
Label: Pavillon36 Recordings
Year: 2014

[Teaser of the day] Terminal Sound System - Note Five

Embryo

• Electronic
• Avant-jazz
• Experimentalism
• Improvised music
• Free jazz
• Avant-garde

Artist: Terminal Sound System
Release: Black Note EP 
Label: Embryo Recordings
Year: 2004

[Teaser of the day] Ty Segall and the Freedom Band - Self-Esteem

NYCTaper

• Alternative rock
• Indie rock
• Sophisti-pop
• Free jazz
• Psychedelic
• Live
• Art rock

Artist: Ty Segall and the Freedom Band
Release: October 2, 2019 Bowery Ballroom   
Label: NYCTaper
Year: 2019

[Teaser of the day] Alrucini - Síndrome Da Lúcida Solidão

Electro Rucini

• Avant-rock
• Experimental rock
• Electronic
• DIY
• Dub rock
• Improvised music
• Lo-fi
• Post-rock

Artist: Alrucini
Release: Lanterna Mágica
Label: Electro Rucini
Year: 2020

[Teaser of the day] Blank - Olokun

• Electronic
• Spoken word
• Dark electro
• Neoclassical
• Industrial electro
• Dark wave

Artist: Blank
Release: Thanatosis 
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2020

[Teaser of the day] Primary - Wormhole

• Alternative rock
• Indie rock
• Post-punk
• Art punk
• Indie punk
• Angst rock
• Rock`n`roll

Artist: Primary
Release: DEMO 
Label: Self-released/Bandcamp
Year: 2017

Ethernet Orchestra – Oceans between Sounds (2020)

Pueblo Nuevo

Archive.org

• Improvised music 
• Avant-rock 
• Avant-garde 
• Free jazz 
• Modal jazz 
• Cool jazz 
• Trance music 
• Experimental rock

Comment: it is asserted at their home site Ethernet Orchestra is an Internet-based musical ensemble that explores intercultural improvisation through networked musical performances on the web. These 132 minutes are executed by such artists as guitarist Chris Vine, trumpeter Roger Mills, Hervé Perez (saxophones, laptop, shakuhachi), piano player Holger Deuter, Moorin Khuur player and throat singer Bukhchuluun Ganburged, and in one track by deceased Richard Lainhart (1953-2011) who was being renowned due to experimentation on modular synthesisers and implementation on extended performance techniques. Additionally to the aforementioned names there are involved more musicians, in fact (look at the credits of each composition). More profoundly, this set of 16 tracks being formally embedded on 2 discs is a realization of a telematic real-time collaboration in different locations across the Globe. It is based on sessions during a span between 2014-2019. Musically it is an irresistible take on different modalities of jazz, a variety of (trance/space/progressive) rock-related things and improvised music in general. It is like a meditative exercise, effortless steps forward to find out peace from within oneself and then invoke benevolent ghosts to come out and provide the human kind with external enlightenment. In symbolist meaning, this enormous act in terms of time and technical fulfillment allows one to move down the bank of imaginary river which will ultimately end at the confluence with Styx, the river for dead ones (I guess it could be located somewhere in Southeastern Asia). In other words, it is a purgative trip toward the Meaning, toward the Threshold. The riveting outing is a part of the discography of Pueblo Nuevo, a Chilean imprint.

Trescoli – Lluvia (2018)

Audiotalaia

Archive.org

• Musique concrète 
• Field recording 
• Experimental electronica 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Improvised music 
• Organic electronica 
• Avant-electronica 
• Toytronica

Comment: this course of four compositions stopping by exactly at the 32 minute is as relaxing as it is intriguing. While employing a toy piano, by manipulating it through an immense amount of electronic effects, filters or accompanying it with found sounds like the wind, a remote thunderstorm and rain in different appearances or just intensifying it with elaborated signal processing all the whole will result in a compelling yet effortless result. Emotively the work of the Spanish composer instigates at times neutral sensations due abstract sonic extractions or positive infantile sentiments due to more loosely improvising on the toy piano, at times it is quite gloomy due to using the sound of clocking which reminds of the church bells as a hint of death (the whining wind as a sign of emptiness in the background is about to make the sorrowful feel even starker). Paradoxically, at the recent time, at the time of Coronavirus the churches should be closed though. Lots of sonic patterns and elements used to run permanently through or clash with each other to constitute a second sonic thread as if describing the state of mind within the brain of a pain-trodden deranged human being. No one couldn't foresee back then what would have been happening in a less than a couple of years. Nonetheless this outing already did embrace this feel of havoc and despair and sorrow. The astounding issue is a part of the discography of Audiotalaia, another Spain-related outstanding phenomenon.

Mikołaj Janeczko – Planowo Ciszej (2019)

Crunchy Human Children

• Ambient drone 
• Experimentalism 
• Avant-rock 
• Electro-acoustic 
• Experimental rock 
• Guitar ambient 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Post-rock 
• Psychedelic

Comment: It has always been great pleasure to put own hand upon a release of Crunchy Human Children though I personally have done it at a criminal rate. Mikołaj Janeczko, also Polish, invokes such sort of music which may seem to get lost on the fog. More profoundly, languid guitar drones are wrapped up in a grayish, mild cyclone which face to face create a hypnotic state of mind through different patterns of this sparse yet fertile kaleidoscope. One can hear elegant, ellipse-shaped iterations with a proper psychedelic hint or a bit more abrasive electro-acoustic brushes. Otherwise the first three compositions could be described as a Glenn Branca under the waterfall. In any cases it adds enchanting power to contribute to one`s better way of life. At the final track, Drzwi balkonowe, the course of 4-track loses some gravity and power to succumb to a more loose improvisation set with the assistance of flute playing by Przemysław Wojtaszek. All in all, it is a nearby perfect outing due to being ultimately uplifted to ceaseless feel of a continuum.

[Teaser of the day] Thuoom - Intrepid

Textural Healing

• Electronic music
• Experimentalism
• Kraut-electro
• Minimal techno
• Post-industrial
• Micronoise
• Avant-electro
• Avant-garde

Artist: Thuoom
Release: Organism 
Label: Textural Healing/Bandcamp
Year: 2019