- Lo-fi
- Outsider house
- DIY
- Chillwave
- Electronic
- Synth-pop
- Indietronica
- Hypnagogic pop
- Organcore
- Drone pop
- Ambient pop
- Glo-fi
Kahtlemata nullindate lõpp oli õnnelik aeg; kuidagi väga helge – kas see emotsioon oli vallandatud majanduskriisist või Bandcamp'i tekkest või New Weird-liikumisest või noorte pettumusest nn establishment-muusikas. Tõepoolest, suured (indi)rojud olidki rojud ja on edasi rojud. Negatiivse aspektina meenub Animal Collective'i manööverdamine aastal 2009, kus senini ürgne ja enamuses veenev avangardistlik ekspressiivsus konverteeriti millekski seesuguseks, mis ei olnud enam originaalne ja inspireeriv. Ja bändi allakäik pärast seda oli ilmne. Asemele tuli chillwave, toonaste lo-fi elektroonikat armastavate noorte arusaam dream pop'st. Olulist osa selle esilekerkimises mängis Prantsusmaa võrguleibel Beko DSL, mis esimesel kahel aastal iga nädal üllitas peamiselt kaheloolisi singleid sellistelt kollektiividelt – kui nimetada vaid tuntumad – nagu Memoryhouse (kelle lood pooles ulatuses ühtisid imetabase The Years EP'ga aastal 2010), The Bilinda Butchers, Wonder Wheel, The KVB, Ela Orleans, Death And Vanilla, Sore Eros, The Dreams, kellest nii mõnedki jõudsid suurema publikuni. Üks neist üllitatud artistidest oli Woven Tales ehk Saint Petersburg'st Floridast pärit Brian Warden, kelle kahelooline sisaldas eriilmelisi, eksperimentaalseid postpsühhedeelseid kompositsioone. Erinevalt käesolevast albumist Hazel ei olnud seal chillwave'ga eriti pistmist. Need kuus lugu rulluvad lahti kui õndsad unistused eikusagimaal, kus rõhk on pigem ajalisel dimensioonil; lõputus öös kui päevase armetuse ja kurnatuse vastandil. Eskapism, mis kasutab unenäolisuse ja õndsaksolemise värskendamiseks teravamaid ja ebaharilikumaid võtteid ja helisid. Kohe alguses reliis juhatab kuulaja "valele" rajale autsaiderhausiga (7777.8888). Kuulates lugu God Helmet tuleb chillwave-valemi sisse lisaks dream pop'le lisada drone pop (mida siinkirjutaja on enamikel juhtudel täiendanud stiililaiendusega organcore). Hea (pop)albumi eelduseks on mõistlik kogus transgressiivsust, et mängida erinevate ideede, fantaasiate ja helidega optimaalsetes piirides (piirid paratamatult loovad-mõtestavad fenomeni). Siin on piirid, siin on salajast piiride ületamist, siin on lahutamatult arenguid ja kordamise maagiat; seetõttu on selles dünaamilist essentsi ja lummavat muusikalist tähendust.
