Zanstones -- Wormdig (2004)

zh27

• Noise music 
• Avant-garde 
• Deconstructed music 
• Industrial music
• Improvised noise 
• Experimental electronica
• Musique concrète 
• Experimentalism 
• Conceptual 
• Psycho-acoustic 
• Avant-garde 
• Live session 
• Acousmatic music

Legendaarse USA müramuusiku ja industriaalartisti Zan Hoffman'i (ZH) loomingut eri pseudonüümide ning koostööprojektide tagant spetsiifiliselt - konkreetse üllitise keskselt - analüüsida on ilmselt tühi töö ning mõttetu vaimu närimine. Nii et suur taieste hulk võib mõnes mõttes osutada artistile karuteene, kuigi teisalt nimetatud stiilile keskenduvate artistide tohutu viljakus vihjab pigem vaba teadvuse voolule, mille puhul ei kahelda, et kas pähe turgatanud ideid oleks kohe vaja aktualiseerida ning seejärel väljutada või siis mitte. Sellest tulenevalt ei ole ka mõtet säherdusele muusikale läheneda tavaarusaamu rakendades ning narratiive määgides -- ZH sarnaselt teiste sugulashingedega, kes samuti panustasid märkimisväärselt 80ndate DIY-kultuuri ning põrandaaluse kassetikultuuri arengusse - Big City Orchestra'ga ning Stanley Keith Bowsza ehk Minóy'ga - dekonstrueeris paremal (tuttavlikumal) juhul popkultuuri, kuigi esmajoones püüdis ehitada kitsaks peetavale heli perifeeriale omaette platvormi. Sellest muusikaliselt väga kaugele ei jäänud ka The Residents ning suhtumiselt isegi vennad Mael'id. Nagu kirjutas hiljuti lugupeetud kultuurikäila Taavi Eelmaa Müürilehes, et popkultuur on kõige demokraatlikum ilming ühiskonnas, milles on nii tervitatavat pealiskaudsust kui ainiti süvitsiminekut. Täiendaksin omalt poolt, et pealiskaudsust tuleks pigem mõista tinglikult, kuna muusikute käes on tohutu valikute ja võimaluste pagas - luksus -, mida realiseerida. Pealiskaudsusest räägin tinglikult seetõttu, et on popipoliitika on teadlik valik; kõik, mis on teadlik, on kalkuleeritud. Kalkuleeritust seevastu oleks naeruväärne pealiskaudsusega siduda. Nagu eelpool juba osutatud, ei oska seda 30-minutilisest valgusvoost koosnevat tähte ei tõsta esile ega lükata tahapoole ZH-nimelises konstellatsioonis (mis hõlmab rohkem kui 1100 üllitist!), mis olekski selle elulemise loogika vastane. Mida võib öelda - ning seda vihjelisust on ka natuke kuulda üllitise servades -, et Zanstones-nimeline projekt põhineb reeglina eri linnades toimunud esinemistel, millede tarvis ta eelnevalt kogus helid võõrustava linna keskkonnast või lava ümbrusest. Kuigi jah, käesoleval juhul ei oska sellele kohaspetsiifilisele lähenemisele täpset lookust anda. Õrn vihje osutas üldisemale Madalmaade skvott-tripile. 9.0 (8.5-9.0)

[Teaser of the day] Dolphins Of Venice - Irascible Moron

• Electronic music
• Sampledelic 
• Seapunk
• Experimental electronica 
• Vapor-techno
• Avant-electronica 

Artist: Dolphins Of Venice

Release: Captains Of Industry

Label: Mahorka 

Year: 2025

[Teaser of the day] Neosintetico - Espiritual Digital

Pueblo Nuevo 

• Post-ragga
• Avant-garde 
• Electronic music
• Dubtronica
• Illbient 
• Breaks
• Experimentalism
• Post-industrial 

Artist: Neosintetico

Release: La voz de la energía

Label: Pueblo Nuevo 

Year: 2025

[Teaser of the day] Heezen - Martin De Vivies

12rec.

• Post-rock
• Plinkerpop
• DIY
• Art pop
• Chamber pop
• Electronic
• Experimental pop
• Indietronica 

Artist: Heezen

Release: Secret Speech

Label: 12rec.

Year: 2005

[Teaser of the day] Kollaborateur - Padre Alegre

• Experimentalism 
• Drone
• Post-psychedelic 
• Electronic 
• Post-minimalism
• Avant-garde 

Artist: Kollaborateur

Release: Ritual Romano

Label: Militant Liturgy 

Year: 2025

[Teaser of the day] Frisky Dingo - Discrete Pong

Sirona

• Experimental electro 
• Indietronica
• Bhangra 
• Electronic music 
• Ethnotronica 

Artist: Frisky Dingo

Release: Selective Hearing Loss

Label: Sirona-Records 

Year: 2016

[Teaser of the day] Lofiuser - Bicycle Day

blocSonic

• Indie rock
• Acid rock
• Progressive rock 
• DIY
• Alternative rock 

Artist: Lofiuser

Release: Radiant Jaguar

Label: blocSonic

Year: 2016

Jimmy Behan -- In the Sudden Distance (2008)

Zymogen/Bandcamp

• Post-classical 
• Ambient 
• Art pop 
• Glitch pop 
• Modern classical 
• Musique concrète 
• Experimental rock

Ma olen kindel, et seda 2008. aastal üllitatud 5-loolist taiest mõistetakse täna stiililises mõttes hoopis teistmoodi kui AD 2008. Edasi spekuleerides -- neid 25 minutit oleks tajutud hoopis teistmoodi aastal 1991, mil seda peetuks ilmselt radikaalset laadi elektroonikaks. Jah, tänapäeval elektroonilise esteetika läbiimbumidel kõikidesse stiilidesse võib Jimmy Behan'i (JB) muusikat käsitleda otsapidi juba eksperimentaalse rokkmuusikana või vähemalt uusklassikana. Kahtlemata on see vägagi mõtlemist erutav, kuidas esteetiliste taustade muutumisel tähendused ja arusaamad muutuvad. Rokkmuusikas ei saa siiski ilma kitarrideta -- loo "Box of Broken Things" teises pooles ilmestatakse seda meisterlikult fantoomilike pillidega. Itaalia netiplaadifirma Zymogen'i all üllitatud taies kõlab valdavalt üksikute tektooniliste klaverinootide väljavenitamisena, mille ümber toimub trall ja möll -- muidugi, mikroskoopilisel tasandil ning hillitsetult. Pigem võiks seda võrrelda tohutu hulga musituste ja kallidega ülepuistamisena, mis võiks kohati suisa ahistamisena tunduda. Nõnda siin elektrooniline muusika sildab klassikalist muusikat, mis saadab ära teise aastatuhande esimest kümnendit, et uute kümnendisse sisenemisega anda teed uutele tendentsidele -- indimuusikas hakkasid esile tõusma elektroonilised hämukogud ning nõiakunstist ja paganlusest toituvad tumeelektroonilised rütmid ja mustjad motiivid looklesid järgmise dekaadi keskpaigani välja. Liminaalne element -- olles korraga nii üks kui teine kui kolmas. JB taies mässib hästi -- kuigi aeglaselt, ent piisavalt targalt ning doseeritult, et mitte üle pakkuda, samas mitte jäädes puudulikuks. See on rajatud laetusele - kätketud ootusele - ning pinge vabastamisele; selle eeldused jäävad piisavalt ähmaseks, et mitte suuta ennustada, kuidas helikeel paindub. 8.5 (8.0-9.0)

The Echelon Effect -- Departure (2025)

Bandcamp

• Art rock 
• Post-rock 
• Experimental rock 
• Ambient rock 
• Electronic

Kaasaegse postroki laialivalguval maastikul maadlevad artistid sageli keskse eksistentsiaalse kriisiga: kuidas jääda tunnustatud žanri terviku osaks, säilitades samal ajal eeldatavat ainulaadset identiteeti? See pinge samasuse ja erinevuse vahel -kuulumise soovi vastandus vajadusele lahkneda stiili peavoolust - on The Echelon Effect'i edasiviiv jõud. See siin ei ole plahvatuslik mäss, see on peen lahknevus. Kui paljud postroki artistid langevad heliseina ja crescendo-klišee lõksu, ilmub The Echelon Effect (peamiselt David Walters'i looming) varjust, ilmutaded perioodiliselt helisid, mis tunduvad hingava organismina. Siinset helimaastikku määratleb kontrastsete jõudude õrn tasakaal: ühelt poolt valgust kiirgavad kitarrid - mis pigem virvendavad kui möirgavad - kildudeks purunevate löökpillide kohal ning peenekoelise elektroonika taamal horisonte maalimas. Sinna juurde veel siin-seal ilmnevad vaevumärgatavad loodushelid, mis on eelnevaga tihedalt läbi põimitud, suunates sümfoonilised keermed reaalsusesse. Need peened orgaanilised puudutused - värelevad välisalvestused ja tekstuurilised graveeringud - lisavad asjale lisaindu. Tõepoolest, üleminek filmilikust suursugususest vaiksesse ämbientlikku mõtisklusse on sujuv, vältides žanrile sageli tüütut tihedust ning mittemidagiütlevat ruumitäidet. Hinnatav on tulem, et kui orgaaniline see kõik näikse: elav, hingav üksus, mitte kunstlik konstruktsioon. Sümfoonilised paisud looklevad ümbritsevates uuristustes, luues sujuva voo eristamise moel -- ühel hetkel tulevad esile ebamaised kitarrikihid, järgmisel momendil tõmbuvad need tagasi, et paljastada tagasihoidlikud löökpillid või summutatud elektroonika. See on rokkmuusika, mis tasustab korduvat kuulamist, paljastades eristatavaid kihte, justkui rebides keerulise kanga lahti, hindamaks selle üksikuid niite. Ei ole see käputäiest lugudest koosnev taies revolutsiooniline taies, ent keskmisest siiski kõrgemale eenduv. Ka plaadiümbris on mõtteid ärgitav -- on's need lennukid või linnud, kes õieti lahkuvad? 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Jurica Jelić - Fragments 06 Slaves to rain

suRRism-Phonoethics

• Experimentalism
• Improvised music
• Avant-garde

Artist: Jurica Jelić

Release: Fragments

Label: suRRism-Phonoethics

Year: 2015

[Teaser of the day] The Lovely Moon - Mountain Rain

• New Age
• Organic electronica 
• Post-classical 
• Musique concrète 
• Electronic 
• Ambient 

Artist: The Lovely Moon

Release: Moonlight Drift

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2013

Calineczka -- ADWOS/ABWOS (2022)

Moving Furniture/Bandcamp

• Abstract 
• Reductionism 
• Avant-garde
• Drone 
• Microtonal 
• Post-minimalism 
• Lowercase 
• Experimentalism

Kui sageli muusikat samastatakse kaasahaaravate meloodiatega-harmooniatega või rütmiliste mustritega ja nende arengutega, siis käesolev väljalase - kaks identselt ajastatud teost, mõlemad ei rohkem ega vähem kui 42 minutit ja 42 sekundit - midagi radikaalselt erinevat: puhas, rikkumata staatiline müra. See, mida võiks kergesti pidada eemale paigutatud masina vaikseks urinaks või elektroonilise lainetuse madalaks suminaks, osutub pühendunud kuulamisel sügavalt võrgutavaks ja üllatavalt inimlikuks kogemuseks. Heli on hägune, soe ja haarav, sarnanedes kosmoselaeva mootori helilekkega sügavas ilmaruumis. Sellel küll puudub meloodia, harmoonia ning tajutav rütm tavapärases mõttes, kuid sellel on peaaegu kombitav kva(n)liteet. See on stimuleeritud müra -- kuulmisnärvi õrn ja püsiv aktiveerimine, mis köidab tähelepanu võib-olla mitte niivõrd keerukuse, kui puhta kohalolekuga. Nagu Ellen Fullman'i pika pingul traadiga installatsioonid või Alvin Lucier'i resonantsed akustilised eksperimendid, muudavad need teosed lihtsaimad vibratsioonilised nähtused sügavateks helilisteks sündmusteks. Ühest püsivast tekstuurist saab lõuend kuulaja enda tajumuutustele. See, mis algab näiliselt monotoonsena, paljastab järk-järgult elu kihid ja vibratsioonid. Tekivad peened kõikumised -- intensiivsuse mikrovariatsioonid, nõrgad faasilaadsed lainetused, amplituudi aeglane hingamine. Kummagi loo vältel lakkab staatiline heli olemast inertne mateeria, hakates pulseerima -- mitte trotsliku, pealesurutud rütmina, vaid orgaanilise lainepikkusena, mis peegeldab vaikset südamelööki või apikaldast hingamise tõusu ja langust. Ehk on see hoopis mõistukõne „tuimast“ põhjamaa inimesest -- väliselt reserveeritud, seesmiselt kiirgav. Mida kauem selle heliga koos olla, seda enam introvertset soojust immitseb, muutes esialgse eemaldumise ja isegi tõrjutuse omalaadi intiimseks. See on minimalistlik kunst oma kõige kompromissitumal, kuid paradoksaalselt kutsuval kujul. See kutsub kuulajat üles hülgama eelarvamused muusika toimimise kohta ja omaks võtma selle, mis see lihtsalt olla saab: elav vibratsiooniväli, mõtiskluste ruum, kummastavalt lohutav kohalolu. Sellal kui teine pala on jõudmas lõpp-punkti, ei tundu sumin enam pelga toormaterjalina, mis ootab hingestamist. See tundub terviklik, autarkiline ning meditatsiooni eeldusi täitev. Mürarohkes maailmas pakub käesolev haruldast kingitust -- müra, mis vaigistab meele. Soovitan soojalt neile, kes on valmis sellega kohtuma selle endi tingimustel -- aeg reserveeritud, kõiksugu ootustest loobutud; ei pea kuulama ainult kõrvklappidega, et selle tõelist mõju ja mõnu tunnetada. Ka annab taiese väärtusest aimu tõik, et nõnda palju sõnu on lausutud selle isevärki tühjuse kirjeldamiseks, millest tuleb esile või mis muutubki soojaks suminaks. See paradoksaalselt lausub vaibumises, samas ilmutades just ellujäämise instinkte. Veelgi enam -- see on omamoodi vääramatu jõud, mis võib-olla ennustab ette inimkonna tulevikku. Säherdusse äärmuslikku kasinusse pööratud taiesed on Hollandi eksperimentaalmuusikaolsadifirma Moving Furniture'i leib. 9.0 (8.5-9.0).

[Teaser of the day] Lenny Pixels - I Gonna Blow Your Circuits - 8bit

Free Music Archive

• Tracker music 
• 8bit 
• Electronic music 
• Bitpop
• Chiptune 

Artist: Lenny Pixels

Release: Digital Groove System Vol.2

Label: Free Music Archive 

Year: 2025

[Teaser of the day] Charlie Allen - MudSlinger

• Death industrial 
• Electronic 
• Avant-garde 
• Power electronics 
• Noise music 
• Psycho-acoustic 

Artist: Charlie Allen

Release: Shit For Brains

Label: Basement Corner Emissions 

Year: 2025

[Teaser of the day] Modul -- Shiny Headway On The Rainy Summerday

Nishi

• Electronic music
• IDM 
• Ambient techno 

Artist: Modul

Release: Globe Puzzle

Label: Nishi

Year: 2006

Green Peace -- Clean Freak Messy Pig (2018)

Watch Pineapple Press

• Post-punk 
• Improvised noise 
• Art punk 
• Experimental rock 
• Post-hardcore 
• No wave 
• Punk funk 
• Electronic 
• Dub 
• Noise rock

Käesolev 5-looline taies ammutab jõudu postpungi servapealsetest pursetest -- transgressioonidest, mis ei ole taltunud, vaid hakanud omaenda tuuma murendama. See ei ole üldse enam see, mis puudutas postpungi maneerlikkust -- väljamõõdetud bassikäike ja trummeldamist-- mille taga võis erilist vaeva nägemata tuvastada artisti žanrilise eneseteadlikkuse, suht tüütu poosetamise, milles oli (r)evolutsiooniline ind juba lahtunud. Green Peace'i kidramäng -- hakitud, neurootilistest ulmadest puretud nootide jada, peegeldades artisti kompromissitut nuudeldamist, mille juured ulatuvad Public Image Ltd'i, The Fall'i ning This Heat'i juurest Ameerika mandri põhjaossa -- No Wave'i ning post-hardcore'i manu. Muusika, mille puhul oli artistidel ilmselt mõttes see kupatus aeg-ajalt kokku lasta, et loomistsüklit saaks algusest käivitada. (R)evolutsiooni uuesti alustada -- lihtsalt teistsugusest vaatenurgast asjale lähenedes. Kuigi Green Peace is hängi eelpoolmainitud stiilide esindajatega ringi, aga jagab nendega ühist ruumi. See on justkui paratamatu rada, mida läbides ja tundma õppides on võimalik jõuda kuhugi mujale. Näiteks Glenn Branca totaalsuse mõistestikku ja valulävi testides ("Session510"), lõrisedes ning sellest hullumeelselt tükke välja kaksates. Hullumeelsuse virvendus materialiseerub millekski veenvaks, samas jäädes suuresti kategoriseerimatuks. Kasutades klišeelikku selke vägagi kompromissitu muusika kirjeldamiseks -- kuulates kompositsiooni "21" lülisambaks olevat rütmilist kidrapartiid tuleb möönda, et hullumeelsuse ja geniaalsuse vahel tõepoolest ei ole midagi eristavat. Sageli normist hälbimine annab aluse üleminekuteks nii otseses kui kaudses tähenduses. Laivis mängitud kitarri toetamine sämplimisega - milles näikse olevat nii instinktist tõukumist kui kindlat kavatsuslikkust - tõstab muusika uuele tasandile. See hoiab korraga erinevaid seisundeid ning paljastab varjatut. Isegi kui arvad, et oled seda kuulates millestki aru saanud, siis uuel kuulamisringil liigub mõistmine hoopis teistsuguseid trajektoore pidi. Just sellest erinevate impulsside rägastikust sündinud maagia sütitab iga järgmist kuulamist lootusega siseneda uute portaali. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Arzathon - The Rising Tide

Rodent Tapes

• Dub rock 
• Post-psychedelic 
• Avant-rock 
• Improvised music
• DIY 
• Sampledelic 
• Lo-fi 
• Sound poetry 
• Experimental rock 

Artist: Arzathon 

Release: In Bed With Demo-Crazy

Label: Rodent Tapes 

Year: 2013

[Teaser of the day] Robot Swing - Cry-s-tle Ball

Jamendo

• Jazz rock
• Avant-prog
• Psychedelic
• Avant-rock
• Fusion
• Neo-progressive rock
• Acid rock 
• Art rock
• RIO
• Experimental rock

Artist: Robot Swing

Release: OVERRIDE!

Label: Jamendo/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] FoetusDreams - Fractus Sum

Petroglyph

• Ambient drone
• Avant-garde 
• Conceptual 
• Microtonal
• Experimentalism
• Electronic 
• Dark ambient

Artist: FoetusDreams

Release: Petroglyph Music - The xmas compilation 2014

Label: Petroglyph

Year: 2014

Virabelo -- Nova Mistero (2025)

Archive

• Ambient 
• Microtonal
• Progressive electronic 
• Sound art 
• Ambient drone 
• Post-minimalism 
• Dark ambient 
• Electronic 
• Post-classical 
• Drone

Selle 7-loolise üllitise üllitamisega oli seesugune lugu, et New Jersey`i lõunaosast pärit artist oli albumi üles laadinud Archive.org-i juba novembris, ent palus seda mitte levitada enne detsembrit. Juhuslikult sattusin peale, senini oli artist üllitanud lugude kaupa (õigem oleks kasutada mõistet "kompositsioon", kuivõrd annab kaalukust juurde -- kuivõrd träkkide pikkus ületab enamasti kümmet minutit; nagu ületavad ka käesoleval taiesel). Ma tahaksin nii väga nimetada seda muusikat klassikajärgseks helindiks, sest kõik kriteeriumid on siin esindatud -- 78-minutiline voogava helindi figuursed jooned sulanduvad pikkamööda abstraktsiooniks. Võib-olla ei olegi siin kasutatud päriselektroonikat, vaid orkestripillide (pikad) noodid on pelgalt läbi filtrite suunatud ning harmoniseeritud. Üllitise akroni moodustavad droonmuusika, ämbient ning klassikaline muusika, mis siis erinevate rõhuasetuste ning suhestatusega erinevaid kombinatsioone moodustavad. Aeg-ajalt ("Samtempeco") äratatakse kuulaja unest, sisenedes tumedatesse sügavustesse. Kui sügav on sügav? Ilmselt niivõrd põhjatu, et kui päriselus vastet otsida, siis ilmselt sealt välja ei ujuks. Ruum on peenetundeliselt täidetud lainetega, mis resoneerudes haaravad kogu ruumi, muutes selle üheks suureks lainetavaks väljaks. Järelikult on siin seitse hiiglaslikku lainet, mis pigem meenutavad välju. Laine harjal seistes võib selle purustavat jõudu aimata, ent selle hiigellaine tektooniline efekt jääb targu realiseerimata. Virabelo on kavatsuslikkuse ja energia(tasakaaalu) kanaliseerinud pigem seisundi- kui vormi(stamis)muusikaks. Selle realiseerimiseks on olemas teistsugused žanrid -- postrokist ämbientse mürani. Samas -- ei jää sellest ei Arvo Pärt, Stars Of The Lid, Bing Satellites, Loscil ega Brian Eno kuigi kaugele. Igatahes elu pulbitseb selle pinna all, tahtes kohe-kohe lõõmama hakata. Justkui päikesevarjutust läbi oonüksmustade klaaside piideldes, saades pelgalt aimu meie kalli tähe pinnal toimuvatest plahvatustest ning reaktiivprotsessidest. Pigem lõpuloo "Monolito" esiots annab selgemaid signaale -- kuigi ka need on mattunud helifiltri kihtidesse. Või on see hoopis pelgalt veidrate keermete korrastatud turbulents, mis küll lõõskab, ent ei kõrveta. Ometi ilmselgelt manitseb ettevaatlikkusele. Selle muusika pealtnäha lihtsa helikoe tegelikust sügavusest annab tunnustust ka tõsiasi, et kuulates seda eri kaugustelt, võib kuulda erinevaid asju. Ometi eepilisus ei kao kuhugi ja müstika mitte kunagi. 9.0 (8.0-9.5)