Blogiarhiiv

3/26/2026

[Teaser of the day] Yoshiwaku Mushotoku - Clowns From Outerspace


  • Electronic
  • Psycho-acoustic 
  • Power electronics 
  • Noise music 
  • Avant-garde 

Year: 2020

[Teaser of the day] Snow on Mt. Silver - Entering Heaven Alive


  • Alternative rock
  • Post-rock 
  • Shoegazing 
  • Post-metal
  • Experimental rock 

Year: 2026

[Teaser of the day] Nordbeck - Piano 1


  • Art music
  • Modern classical
  • Post-classical
  • Improvised music 

Artist: Nordbeck
Release: Önnestad LP
Label: Sediment
Year: 2011

Reversed Bear Trap -- Apocalyptic Drill (2026)



pan y rosas discos/Bandcamp 

  • Avant-hop 
  • Experimental hip-hop 
  • Trap 
  • Southern hip-hop 
  • Crunk 
  • Sampledelic
  • Rap

Reversed Bear Trap'i muusikas on ilmnenud eksperimentaalne, toores ning mässumeelne lähenemine hiphopile ja sellega seotud žanritele. Või mis külgnevatega! -- artist ise teeb need loomuldasa läbipõimunuks ning traagelniitidest nähtamatuks elik integreerib neid piisava sügavusega. Jutt käib albumitest "Psionic Youth" ning (2023) "Champions of Modern Sport" (2024). Ühendades vabajätsu, elektroonilist muusikat, räppi, grime'i, UK garage'i, kaheksabaidist muusikat, avangardhoppi, eksperimentaalsust, minimalistlikku sünti, psühhedeelilisi elemente, breakcore'i ja industriaalset hip-hop'pi protestina liiga sujuva, liiga puhta, liiga turvalise stuudiotoote ning liiga steriilse stimulatsiooni vastu -- ohtlik, toores ning täis elu. See sisaldab ähvardust pöördumatuks korratuseks, ent laskumata puhtasse nihilismi. Ent käesoleval 12-loolisel peaaegu 50 minutilisel taiesel näikse artist rahunenum olevat, kuigi jah, seda konkreetse stiili piirides püsimise tähenduses. Või siis hoopis -- Krista Bloom on suutnud ohtliku energia teistsuguseks konverteerida, anda asjale konkreetsema vormi ning popspetsiifilisema suunitluse. Aga jah, seekord meeliskleb ta konkreetselt eksperimentaalse kallakuga lõunaosariikide hip-hop'i najal, milles omakorda on toorust ja vihast andmist, ent ka sugereerivat eksperimenteerimist -- nii crunk'i keevaline jalakeerutamisenergia, bounce'i tektoonilised potsatamised, chopped and screwed'i ja turntablism'i ebastabiilne ent järjepidevalt miilav energia panevad mängu uhkelt püsti. Pluss algul mainitud elemendid on siin pihustunud kõikjaletungivaks energiaks. Artist ei aja siin läbi mõranenud kõlari ja pragunenud mikrofoni taga harmooniaid-meloodiaid, vaid helidest immitsevat pinget ja ülevõimendust. Ta püüab hoida ülal süütamist kui akti, et seeläbi saavutada katarsist. Ometi see kõik vormub üheks korralikuks popplaadiks, kuivõrd kuulajana ei saa lahti tundest, et selle plaadi loomisel suutis artist end kogu aeg kõrvalt jälgida. 8.5 (7.5-9.0)

3/25/2026

[Teaser of the day] Emily Grantham - Coconut Flesh


  • Electronic music 
  • Singer-songwriter 
  • New Weird Australia 
  • Experimental pop
  • Sound art
  • Avant-pop 
  • Art pop 

Year: 2021

[Teaser of the day] Gucci Mane - Plain Jane (feat. Rocko)


  • Trap
  • Hip-hop
  • Chopped and screwed
  • Electronic
  • Southern hip-hop
  • Rap

Artist: Gucci Mane
Release: Trap Back
Year: 2012

[Teaser of the day] Atone - Belneaire


  • Lo-fi
  • Electronic music
  • Indietronica 
  • Ambient pop
  • DIY

Artist: Atone
Release: Un Jour EP
Year: 2004

Overthruster -- 20knps 23 (2025)




20kbps

  • Digital hardcore 
  • Power electronics 
  • Breakcore 
  • Electronic music 
  • Rhythmic noise 
  • Breakbeat 
  • Jungle 
  • Gabber

Legendaarse Šveitsi netiplaadifirma 20kbps all üllitatud järjekorras 381 taiesel mitte vähem legendaarse Seth Vanhorn'i ehk Overthruster'i poolt saab kuulda tekstuuri põletamist, pinnase raputamist ning masinlikku mürtsumist. See on pigem eluterve karikatuur neist loojatest ja nende loomingust, kes justkui karmi liini ajavad, saamata aru, et asi muutub mingist hetkest naeruväärseks, saamata aru, et rütmide intensiivsus võib muutuda nüristavaks, kui sellest kaob sügavus ning orgaaniline nõtkus. Säilenõtkus jäägu meite maile, nii et peerud kahest otsast lausa löövad põlemaie. Aga pauer on ka siiski oluline, rütmide nurgelisus lõikab ning keegi peab seda tera nii teritama kui ka kuulaja pehmostunud hinge vajutama. Overthruster pärineb veel sest ajast, kui trumm ja bass hakkas vesiseks muutuma, gabber muutus paberiks. Tuli pöörduda nimetatud stiilide juurte manu, lihtsalt vahepeal omandatud uute tehnikate kasutuselevõtuga oskuslikult kanaliseeritud energia tuli muuta 90ndate alguse jungle'i kunstiliseks metsikuseks. Kõik see risu-räsu tantsib siin kenasti, pöörleb-keerleb erinevates tõmbetuultes, metallile näpu andnud okultistlik võnge pühib ratsionaalsed kaalutlused vaiba alla, kõik see õitseb nii ootusärevas ülesehituses kui põleb heleda leegiga lõpuks lahvatanud energiamöllus. Või mis irooniline kommentaar see ikka eelpoolmainitud stiilide dekadentsile on -- see ongi eluterve ja konstruktiivne versioon nimetatud stiilidest. Trotsi, kompromissitust ning tahet läppunud vett uuesti loksuma panna. 8.0 (8.0-8.5)

3/24/2026

[Teaser of the day] DF90 - Frequency Drop


  • Electronic music
  • Deep techno
  • Dub techno
  • Ambient techno

Artist: DF90
Year: 2026

[Teaser of the day] CLOUDWARMER - The Village Wants to Kill Me on Monday


  • Electronic 
  • Hip-hop
  • Hauntology 
  • Easy listening
  • Sampledelic
  • Film noir
  • Cinematic
  • Breaks 

Artist: CLOUDWARMER 
LabelblocSonic 
Year: 2024

[Teaser of the day] Lopkerjo - Suicide Eagle


  • Folk rock 
  • Americana
  • Folk rock 

Artist: Lopkerjo
Year: 2026

Multiple Personality 3 -- GLAUKO PSYCHE (2025)



Le Colibri Nécrophile

  • Lo-fi 
  • Avant-garde 
  • Improvised music 
  • DIY 
  • Outsider music 
  • Experimentalism 
  • Psycho-acoustic 
  • Avant-hop 
  • Post-psychedelic 
  • Krautrock 
  • Cloud rap

Vaimsete pingete aluseks on soovimatus kogeda õigustatud kannatusi. Siin tunduvad heliliistud ja -naastud, mis justkui sümboliseeriksid kannatusi - olema seotud üksteisega kiht-kihi haaval. Seda kõike aitavad natukenegi leevendada psühhedeelsed elliptilist trajektoori järgivad poognad, mis sellest helindist mõjusalt välja kasvavad. Siin on nii mõneski loos orkestratsioone, mis samas sama orgaaniliselt ja sünergiat tootvalt muljet ei avalda. Aga jah, näituseks "Annihilation Accidental Instrumental Reprise" on täiesti vaimustav eelpoolkirjeldatud pinge(status)t levitamas üle mänguvälja. Muidugi on Ed End'i - kes Le Colibri Nécrophile-netiplaadifirma taieste taga on - madistamised sageli "katki", kuivõrd helisid on sikutatud ning efektselt tasakaalust välja viidud. Tema ajukoores kohtuvad avantproge, krautrokk, psühhedeelia kui ka lihtsalt hälbinud vaade heliloomele, mis töötab kahevalentselt -- ühelt poolt standardeid rikkudes ning sellest põhust tekkinud uue esteetilise tootemi käitamisena. See on säherdune kompromissitu käiamine justkui homset päeva ei olekski! Kohati see meenutab raadio kuuldemängu, mis sageli on osutunud helikunsti viljakaks loomisväljaks (mõtleme näituseks BBC Radiophonic Workshop'ile).See võib vaimusilmas kangastuda raadioülekandena jaamast, mis saate ajal füüsiliselt koost laguneb. Nende n-ö katkiste lugudega kombineerides ei mängi artist lihtsalt muusikat; ta viib läbi omadel tingimustel rituaali helikunstis. Seal, kus sisenevad robustsed - et mitte öelda primitiivsed - rütmid, seal võib-olla tegeletakse räppmuusika homse päevaga. Mündiviske vältel narratiiv üliäkki muutub -- nii paganama pilves näikse see kõik olevat! Heli tasakaalustamata olemus hoiab nii loojat kui kuulajat vastavalt üliteadvustatud loomis- ja vastuvõtuseisundis. Emotiivselt võimsalt laetud ning järelikult heliliselt hästi toestatud 63 minutit rulluvad me ees. 9.0 (8.0-9.5)

3/23/2026

[Teaser of the day] Coastgoth Community Center - garden shapes (reel 7)


  • Ambient pop
  • Experimental pop
  • Electronic
  • Ambient noise
  • Avant-pop
  • Art pop

Year: 2020

[Teaser of the day] Velha - Aguarrás


  • Alternative pop
  • Baroque pop
  • MPB 
  • Art pop 
  • Chamber pop

Artist: Velha
Release: Velha
Year: 2026

[Teaser of the day] Gultskra Artikler - Starik Hotabitch


  • Experimentalism
  • Electronic
  • EAI
  • Avant-garde

Release: Gololed
Label: Autoplate
Year: 2004

Dirge -- Fountain EP (2004)



Autres Directions In Music

  • Art rock 
  • Indie folk 
  • Chamber rock 
  • Slowcore 
  • Post-rock 
  • DIY 
  • Folk indie

Ei ole paha taies see viielooline, kuigi purskkaevust ootaks isegi suuremaid üllatusi välja purskumas. Pigem ootaks traditsioonilisest rokkbändi pillipargist ning tšellost sügavamaid helisid välja immitsemas. Kõik instrumendid on kenasti esindatud, ent võib-olla jäävad esmapilgul üksteise suhtes liigagi paralleelseks ning segunematuks. Iroonilisel kombel lugu "Hidden Track" kannab laulukirjutamisoskuse kõige paremini välja. Midagi nende kaasmaalaste Natural Snow Buildings'i - mis teatavasti on ilma parim punt - ning Low' muusika ristumiskohtade inspiratsioonipurukestest toituv eepilisus. Kaunis ballaad, sugereeriva vokaaliga, ning jää hakkab lõpuks liikuma. Teisisõnu, kui spordist -näiteks jäähokist - otsida analoogi, siis otsiks võrdlust mängijaga, kes tritsutab omalt poolelt, mängib üle vastaste viis mängijat ning tehes veel enne täistabamust efektse pirueti ümber värava. Muusikalises mõttes seda Prantsuse trio teebki, võib-olla värav jääb neil viskamata, ent mängu põnevus on sammhaaval üles köetud. Loos "Phone" lisanduvad eelpoolmainitud instrumentidele süntesaatoril visandatud telefonitooni tukslemised, kuigi ka kitarriakordid muutuvad seestunumaks. On tunda rünkpilvede kogunemist, õhu galvaniseerimist enne välgu sähvimist. Kõik muutub kardinaalselt kuulaja ümber. Ka sissejuhatuseks on Casio'ga tehtud elektromehaaniline hõllandus. Kokkuvõtvalt on siin loodud oma hoolest, pingseisunditest (nt ühe bändiliikme paha pohmakas pärast jama jõulupidu, tundes talumatut vaikust sisemuses) ning tõestamisvajamatusest kummastav heliilm, kus igal noodil ja helivarjundil on tugev emotiivne loogika -- hoides kuulajat kütkeis. Algul mainitud pealispindsus tagantjärele osutus nii viirastuseks kui ka lõksuks, muutudes mängu loogika oluliseks osaks. 8.5 (8.0-9.0)

3/22/2026

[Teaser of the day] The Hirundu - Bricked Up Witch


  • Electronic
  • Avant-garde 
  • DIY
  • Experimental music
  • Lo-fi 
  • Outsider music 
  • Psychedelic 

Artist: The Hirundu
Year: 2017

[Teaser of the day] CAlix✦ - Keep Your Loves Where They Cant Hurt You


  • Art pop
  • Electronic music 
  • Ambient pop
  • Avant-pop 
  • Vaporwave
  • Experimental pop

Artist: CAlix✦
Release: Stayhomekid
Year: 2014

[Teaser of the day] Erasers - Lost///Found


  • Drone pop 
  • Post-minimalism
  • Experimental pop
  • Indietronica 
  • Neokrautrock
  • Psychedelic
  • Avant-pop 
  • Organcore 

Artist: Erasers
Year: 2024

The Silent Ballet: Volume 4 (2007)



Lost Children

  • Post-rock 
  • Art rock 
  • Alternative rock 
  • Ambient rock 
  • Experimental rock 
  • Psychedelic

Üks on öelnud, et tsivilisatsiooni ei hävita õelad mehed; selle hävitavad nõrgad mehed, kes ei suuda head kaitsta. Olles hiljuti vaielnud ühe sõbraga Led Zeppelin'i headuse ning väärtuslikkuse rokkmuusika ajaloos, saan aru, et nad vedasid pjedestaali mäe otsa, et sealt teistele alla vaadata. Mis lihtsalt tähendab muidugi seda, et ullikesed lollitavad endast tuhmimaid; mis omakorda tähendab seda, et Lääne popkultuuri peavoolu aluseks olevad algoritmid on lihtlabaselt ettekirjutatud, isegi mõõdetud stsenaariumid. Mõnes mõttes on bändile traagiline, kui ta sellesse valemisse sobitub. Samas oleks jälle veider mõelda, et LZ asemel olnuks Captain Beefheart või Keiji Haino (või ta bänd Fushitsusha). Frank Zappa, kes juba 60ndatel tajus konformismi rokkmuusikas, võttis aeg-ajalt vaevaks seda kõike parodeerida ja naeruvääristada. Eks kõiges selles ilmneb ka popmuusikatööstuse kontrolliv mehhanism sotsiaalsel tasandil. Popstaarid ulatavad sööda ning hoiavad samuti konksu otsas. Ka nemad ise on konksu otsas -- see ei ole ainult lõbu (kuigi peaks ideaalis olema), see on kolmandasse pensionisambasse raha kogumine. Alternatiivid -- tegelikult alternatiivid jooksevad ju paralleelselt, ning alati võib ning peabki ka neis kahtlema. Suhtun aeg-ajalt umbusuga nii My Bloody Valentine'i, Radiohead'i, Pulp'i, Suede'i, Sonic Youth'i, Tortoise'i, The Fall'i, GYBE!'i kui Stereolab'i. Isegi The Smiths'i ja CAN'i suhtes väheneb usk kunati. Ka siin ilmutab popkultuur sümptomeid -- (kvaasi)revolutsioonilisi nõrkushoogusid. Samas päris nii ka ei ole, et kui oled tuhm ja sul ei ole enam palju alles, siis muutud tugevaks. Kuigi jah, ilma fantaasiamänguta ei ole ilmselt ükski loominguline teos sündinud, samas see fantaasia on suht kohitsetud ja nõrk, et kangelased saaksid üleelusuuruseks sirguda. Mistõttu mõni kodus nikerdav melomaan kõlab palju huvitavamalt ja usutavamalt (eks selle valguses saigi Ariel Pink'i fenomen võrsuda). Rääkides sellest 13-loolisest kogumikust, siis siin on ansambleid nii Ühendriikidest kui Kanadast; kuni Rootsi ja Soomeni ning sealt Hispaania ja Austraaliani ning sealt Iirimaa ja Belgiani välja. Raskuskeskmeks kahtlemata on Ühendriigid - mis ei ole ka ime -, kuivõrd seal on artiste rohkem kui võimsal sõjaväekompleksil rakette. Tuntuimad ilmselt on Montréali punt Destroyalldreamers ning Texase oma Balmorhea. Esimesena nimetatu lugu on üks kogumiku tipphetki igatsuslikult sisisevate kitarridega, mis mõjusalt laiendavad kuulamisspektrit; Amplifier Machine ei lukusta endid meetristikku, vaid lahustab kitarrid õrnaks uduks ning orkestraalseks hämuks, mille vektor on pigem suunatud ülespoole. Ehk kitarridega tehtud ämbient, on ju? Ülejäänud artistid kinnistavad postroki kui žanri tuumikut crescendo'deks paisuva kitarrienergiaga. Igati aus kraam, mis lisaks dokumenteerib tõetruult nii sotsiaalmeediat (MySpace!) kui nullindate rokiaktsente. Pöördudes jutuga algusesse -- no mida sa ikka nii väga ihaldad? Ning kogumikele punkte ka ei ole mõtet panna.