Noise Margin
- Avant-garde
- Industrial music
- Avant-electronica
- Experimentalism
- Improvised noise
- Post-minimalism
- Psycho-acoustic
- Experimental electronica
Ma eeldan, et 4-loolise taiese kõige rohkem vaidlustekitavamaks momendiks on viimane lugu ehk siis "Frequency Modulation", kus sagedusi moduleeritakse 33 minuti vältel. Põhimõtteliselt kordub üks ja seesama tsükkel pealtnäha lõputult. Ülejäänud kolm lugu kõlasid enam-vähem sama pikakt kokku 33 minutit. Teisalt seda helieksperimenti on põnev kuulata, kuna on põhimõtteliselt on see modulaarsüntesaatori kui masina jõudemonstratsioon, paljastades ennast oma ilus ja alastuses. Sagedused mullitavad viisil justkui homset ees ei ootakski -- muidugi ei tea, milleks taoline käitumisviis viimset päeva silmas pidades oluline oleks. Kui ühe tuntud punkbändi lüürikat aluseks võtta, siis midagi see tähendab, aga mida, ma ei tea. Kõiki teisi lugusid ka arvesse võttes omandab industriaalmuusika lisaks algsele tähendusele - kui tootmisliinilt tulev muusika; muusika kui massitoode - ka pahaendelisema tähenduse kui osutusega tööstuskompleksis võõrandunud inimese mina-pildile, kus teadvus teeb trikke, kutsudes esile viirastusi ning moonutatud taju; kus ajataju ning võib-olla ajamääratlus on lootusetult sassi läinud ning kus mälu trikitab. Helid pulseerivad ebaloomuldasa ja moonutatult justkui ebameeldivad tundmused sügavalt alateadvusest. Kõige selle valguses taas naastes eelpoolmainitud 33-minutilise kompositsiooni manu tuleb möönda, et algne negatiivne hinnang muutus, kuivõrd toimides düstoopia hajutajana (olles ise ka düstoopne - kuigi vähemal määral) ning ilmutades industriaalmuusikale nii omast liialdustega manipuleerimise vabadust. Aga kui muusika omab terapeutilist efekti, siis ei olegi midagi kobiseda. Kui kolmes esimeses loos industriaalmuusikale nii omaste neurooside, psühhooside ning hirmudega spekuleerimine - milles taas on tunda igivana võimurite rakendatavat tavainimese vastast vägivalda ning samas neist autoriteetidest trotslikult mööda astudes ebatavalist käitumist mässuna peegeldades võetakse sealsamas kunati aeg maha -- flegmaatiliselt sammudes ning ümber astudes nagu oleks aega sajandeid; ühesõnaga -- see helipilt liigub täpselt nii nagu see artistile sobib, moodustades helindi selgroo logeleva, mõnuleva rahuloluga. Võttes üheks eelduseks juba eelpoolmainitud osutatud tööstuslikkuse ning teisalt sellega meelevaldselt nii ajaliselt kui vormiliselt ümber käies paljastub artisti industriaaldaimonlik-industriaaldeemonlik iseloom. Süttiv kokteil loovusest ja vabadusest. 8.5 (8.5-9.0)
