17 Sons/Textural
- Experimental rock
- Ambient
- Micronoise
- Abstract
- Post-rock
- Avant-garde
- Post-industrial
- Illbient
- Dark ambient
- Experimentalism
- Sound art
- Guitar ambient
- Avant-rock
Tänapäeval vaieldakse sageli mõttetute asjade üle, mis veelgi sagedamini on poliitilist laadi; on mõistlik naasta pärisasjade manu -- mis on hoolega valmis tehtud, käega katsutavad ja kõrvaga kuuldavad. Näituseks kuulata muusikat, mis kõlab hästi sõltumata taustast ja ajast(ust), millal kuulaja seda kuulab ja mõtestab. Mitte vaielda teemal, kas professor või muusik on suurem patukott, kuigi mõlemad käisid vaenuliku riigi propat toitmas, nägemata külastuses probleemi (eelduslikult on tõde mõistust rakendavale inimesele teada). Hea asi ei ole suhteline -- hea on siiski absoluutne. See album sisaldab viit kriisilooma, kes on pinges ja pingul -- justkui vibunöör, olles valmis noole väikseima võpatuse peale välja laskma. Siinne muusika põhineb kitarridel, ent pillidelt on võetud (rokkmuusika) võitja strateegia -- käigud, rifid, akordiarendused-noodi ülesehitused. Ühelt poolt minimalism on siinse võitja nimi elik kuidas artist oma viha taltsutab, lastes sellel vaikselt paisu tagant välja immitseda. Ent ometi on see rokkmuusika -- rokkmuusika algses ohtlikkuses nagu seda tajuti 60 aastat tagasi (mitte ontlikkuses nagu seda tajuti 40 aastat tagasi) -- kus kitarr oli masinavärgi käitaja, kui prepareeritud elutu mehhanitsistlik loom, millesse oli elekter sisse suunatud -- väljendades varem instrumendile omaseid jooni moonutatult, valulikult, liialdatult et mitte öelda ebaloomulikult (nagu ütles suur Briti muusikaline vabamõtleja Mark Edward Smith, et rokkansambel ei ole midagi muud kui instrumentide piinamine, nendel laamendamine). Siin on ka see piinamine esindatud, ent salakavalalt ning peeneviisiliselt läbi viidud. Näide sellest, kui mürane ja väänatud helipilt on trumbiks pööratud. Väljaandjaks oli peamiselt eksperimentaaltehnot ja -elektrot edastanud Prantsuse netiplaadifirma 17 Sons (ning Textural Records).