Camembert Électrique
- Improvised music
- Avant-garde
- Improvised noise
- Experimentalism
- Live session
- Avant-blues
Ou jee, see on üks tore psüühilise, füüsilise ning mentaalse pinge väljutamine 15 ja poole minuti vältel -- see on improviseeritud muusika nagu plaadiümbris vägagi täpselt ennustada võimaldab, kuivõrd seal on esindatud instrument nimega meloodika (mida näiteks väga armastas dub-legend Augustus Pablo ning ka The Fall'i liidril MES'il meeldis seda kasutada ansambli muusikas üheksakümnendate algul). Ka elektrikitarr on siin kenasti esindatud, ent tuleb tunnistada, et traditsioonilist kitarrisaundi siit küll välja ei kosta; mutileeritud kidrasaundi kostab küll, ent see on kaja- ja delay-efektidega seotud ja laetud (ning mis asendis ja mis vahenditega kidrat üleüldse mängitakse, on iseasi). Küsimus lõppude lõpuks taandub identiteedile -- tavateadvuses kitarr on kitarr ennekõike siis, kui rokkmuusika falloseks peetav instrument täidab rolli ontlikul ja turvalisel viisil. Et kuulaja saaks väita, et mängija on käsitööoskuslikult vilunud, on omandanud kimbu oskusi, tulemaks vastu kuulajate ootustele; ka sellest muusikast kostub rokitraditsiooni -- bluusmuusikapõhist seestunud energiat, mille kohta liigub ringi süngeid legendeid, kuidas varased bluusimehed ühele kabjalisele täiskuu ajal teede ristumiskohas hinge maha müüsid. Ajad on läinud edasi, ent sellest instrumendist kostub jätkuvalt tumedat vilinat-sahinat-mürinat; isegi kui tulem on hoopis midagi teistsugust, on suhtumine õige; sekka karust vokaali (pigem on see oigamine). Äge noh. Ou jee, ou jee. 8.0 (8.0-8.5)
