L'Abeille Cool
- Avant-electronica
- Post-industrial
- Progressive electronic
- Cosmic synth
- Experimental electronica
- Micronoise
- Kosmische Musik
Suunates ööpimeduses pilgu ülesse - pilvitusse tähistaevasesse ilmaruumi - paistab kõik nii ülev ja ilus - tegelikult ongi ilus -, ent teine asi oleks kogeda, kuidas see ilu füüsiliselt tunduda võiks. Kui jõuda sinna kohale, siis seal valitsevad füüsikalised tingimused, mis elusorganismi taluvusläve ületavad. Kosmoses on külm, kosmoses on valus, kosmos on tappev. Võib-olla on see ka vihje sellele, et igaüks piirdugu oma päriskoduga. Ei tea. Käesolev 7-looline üllitis on ruumiline, aga see on täis jõnksatusi ja tõmblusi, kummastavalt tekkivaid ja kulgevaid heliefekte, mis ühelt poolt moodustavad terviku, ent teisalt tundub siin olevat alati midagi orbiidilt väljas; ehk isegi mõni kiht on veiderdavalt orbiidilt väljunud. Samaaegselt -- mis omakorda osutab ühelt poolt staatilisusele ja stabiilsusele ning teisalt progressioonile ja dünaamikale. Stabiilsuse ja dünaamika kahekõnes - nende tingimuste eelduslikkuselt - nii loodud tuuma kindlapinnalisuselt kui energeetilisest ülejäägist - saab luua lisakvaliteeti. Modulaarsüntekate puhul on just eelduseks tõik, et helid luuakse nullist, helisignaali tuleb mõista pärisomase, kui füüsilise ja vormitava materjalina, millest on võimalik sünteesida eripäraseid sagedusi, tämbreid ning helikõrgusi. Olles keeruline ja kapriisne seade, mida samaaegselt tuleb juhtida ja kontrollida. Tehnoloogiline ja spirituaalne mõistestik, mis ühtib masinaehitajate ja elektroonikapioneeride nagu Delia Derbyshire'i arusaamaga, samas suhtudes põlastavalt digitaalsüntesaatorite masstootmisse laskmisessse (demokratiseerumine toob kaasa standardsuse). Asi oli radikaalselt teistsuguses arusaamas elektroonilisse muusikasse: see pidi olema konstrueeritud, uuritud ja kogetud ning alles siis salvestusnupule vajutamiskõlblik. Elektroonilise muusika loome kui dialoog artisti ja masina vahel, mida võis vaadelda pigem teaduslikkusele lähemal seisvana kui kompositsioonilisena. Mis omakorda tähendab seda, et artist võib tunde veeta selle taga, keerates nuppe -- kui tuleb lõpuks valida paljude toredate helide vahel, mis sageli ongi erakordsed ning kordumatud, kuivõrd nende lummusest on raske vabaneda ning palju tööd on nende sünteesimiseks tehtud. (Samasugusel teelahkmel nt seisis 80ndate lõpul Kevin Shields - kelle loodud revolutsioonilisel albumil "Loveless" täitus eile 35 aastat -, kes astus ammu tagasi, et dekonstrueerida kidrasaunde-rokksaunde, pannes neist kokku midagi tavapärasest teistsugust. See subliimsus ilmselt on ka põhjus, miks nii mõnelegi elektroonikaartistile on mainitud taies lemmikalbumiks). Vanyamba 35-minutilisel taiesel on vaatamata kõiksugu veiderdamisele atmosfäärilist, isegi ülevat voolavust, mis annab tunnistust sellest, et loodus on orgaanilisust, on loomuldasa sidusust -- ehk ülesanne on õnnestunud. 9.0 (8.5-9.5)
