ERR
Lugesin Meerit Maaritsa kommentaari ERR-i kultuuriportaalist: "Järgmist uut otsides kaotame oskuse muusikat päriselt kuulata" ning esimese asjana ei saa mitte poolnaljatamisi ära torgata, et päris hirmus võib olla, kui muusikaga seoses tekib... hirmutunne. Nõus laias laastus kirjutatuga - kõik see ongi kultuuriliste jadade mõjujoonte tuvastamine (kuigi nende mõjudele näpu peale panemine on märksa keerulisem kui esmapilgul paistab; lisaks muusikutele on otsesteks mõjutajateks insenerid-instrumentide ehitajad, kes muusikutele ruumi loovad), aga lisaksin omalt poolt, et kuhu sel popmuusika(tööstus)el ikka minna on. Kuhugi ei ole ju minna, kogenut tavakuulajat ei peaks trendid üldse loksutama (ja ilmselt ei loksuta ka). Ei ütlegi, et kunagi tehti paremat muusikat; üha enam olen veendunud, et ka siis produtseeriti hulgi keskpärasust, seda enam, et paljud klassikalised (ent igavad) asjad on ülehinnatud. Omalgi on näiteks posu Fleetwood Mac'i, 70ndate teise poole Yes'i, 80ndate The Stranglers'i ning Jethro Tull'i plaate, mida ei viitsi enam kuulata, sest see tundub ajaraiskamise ja nüriduse kultiveerimisena oma hinge. Selle eest hoolitsedes on parem mõnda asja mitte teha, sh kuulata. Võib-olla see mõte tundub hetkel ketserlikuna, aga muusikutele tuleks paljuski kasuks, kui mindaks tootvale tööle. Paljudel juhtudel saadaks tööstuse moolokist sõltumatuks, jalad oleksid rohkem maas; ei ole mõtet endid kujutada ette Olümpose elanikena, kui ideede ja julguse puudumine annab helilises närvetuses tunda. Millega külgnevalt muusikatööstus muusikute koha päält pigem räägib sellest, kuidas muusikud saavad endile lobeda pensionipõlve välja teenida, aga see teatavasti tuleb kõige olulisema arvelt. Seega sõltumatuse määratlus tuleks tänasel päeval ümber defineerida. Kardetakse tehisaru, aga kõige parem viis sellele vastu astuda ongi ise kodus produtseerida -- veelgi enam, tehisaru muusikas kõigest peegeldab tehislikkust - ammu enne TI tekkimist - , mis ta loonud on. Nimelt popmuusikatööstuse trendiloome, üleelusuuruses üleshaipimine, standardite loomine ja esteetika nivelleerimine on tehislikkust ammu juurutanud. Selle valguses TI üle jauramine on võltsprobleem -- jah, probleemid tekivad autoriõiguste ja rahadega, aga see on pelgalt entroopiline last, mis muusikaloomesse ei tohiks puutuda (aga bürokraatlikud nüansid sageli salakavalalt muudetakse selle osaks). Karavan komberdab kuidagi edasi.
