Rodent Tapes
- Ambient
- Electronic
- Avant-garde
- Neoclassical
- Experimentalism
- Art music
- Dark wave
Vaatasin hiljuti praeguseks hetkeks legendaarseks saanud 2010. aastal linastunud õudusfilmi "Astraal" (originaalkeeles "Insidious"). Eriti lummas see stseen, kus pereisa oma poega Taamal otsides liikus ühte koopasse, kus rippuvad nukud kõlkusid õudsete kaunistustena, puidust ratas pöörles ning Nukumeister ise - punase näoga deemon - juhtis protsesse. Intensiivne, burleskilaadne karnevalienergia, mis oli põimitud pahatahtlikkusega. See on pealtnäha lõbus, ent nihkes ja hullunud tsirkuseetendus, mis kutsub kaasa (hüplema), kuid alatoon on puhas saatanlik rõõm: muusika kõigub ja hüpleb, justkui naudiks deemon oma groteskset teatrit, sikutades nööre, samal ajal kui nukud on abitud. Säherdune duaalsus - loomuldasa kuri - peegeldab stseeni visuaalset õudust, kus lapsepõlve süütud nukud, keerlevad mänguasjad loovad õudusunenäolise miljöö. Ühesõnaga, käesoleval 5-loolisel taiesel kostub keelpillidest samuti tumedaid ning metalselt kriipivaid tämbreid, pahaendeliselt veiderdavaid helikombinatsioone, justkui nurgas asuvast kastist hüppaks vedruna välja jubeda lõustaga nukk. Mängutooside tekitatud helid olid 19. sajandi lõpus ilmselt üks nõutumaid mänguasju; mõnda sellist tänapäeval kuulates võib kummastavas ilus tajuda pahade vaimude esilekutsumist. 9.0 (8.5-9.5)
