Blogiarhiiv

11/02/2024

Niclas Tamas -- The Shrunmas Plains (2024)



Zenapolæ

  • Modern classical 
  • Post-classical 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism 
  • Art music 
  • Contemporary classical 
  • Cinematic

USA netiplaadifirma Zenapolæ all üllitatud kahelooline taies (51- ja 45-minutilised kompositsioonid) on kui pikale rännakule minek, mille eel valitseb suur põnevus, ent kilomeetrite möödudes hakkab tüdimus järk-järgult kasvama; ent tark rändaja kohaneb oludega, leides siit-sealt huvitavaid ilminguid, üldistades teatud mustrite kordudes enesele pidepunkte, mis hoiavad teelolija toonust üleval. On isegi paratamatu, et pikal reisil see, kes otsib, see ka leiab. Me vajame kordust; eelduslikult erisus/erinevus on paratamatus, mis omakorda eeldab mõtestamiseks kordust, st mingi asja või fenomeni identiteedi rohkem või vähem korrastatud esinemine aktualiseerib eksistentsi. Näituseks krautroki motoorne rütm on keskselt erinevuse tõrjumisele üles ehitatud. Ungarlase Niclas Tamas'i muusikat võib nimetada kaasaegseks klassikaks, mis pöörleb voolava lopsaka klaverimuusika ümber, mida kunati kaunistavad orkestratsioonid või selle lühikesed vahelelõiked, õõnsad klaasharmoonika akordid, elektroonilised efektid ja kajad ning helistruktuure läbivad raputused. See kõik voolab, see kordub mingil määral jälle, muutub, ning kordub mingil määral jälle. Muljetavaldav muusika ning huvitav reis. Kuivõrd tegu on artisti ühe triloogia viimase osaga, siis soovituslik oleks kuulata ka kaht varasemat osa (kehtib ka siinkirjutajale). Album läheb aasta lõpus kindlasti loosi.