- Post-rock
- Indietronica
- Electronic music
- Experimental rock
- Drum and bass
- Modern classical
- Downtempo
- Art music
- Avant-rock
Olid ajad, kui rokk- ja elektrooniline muusika omasid ühte ja sama juurt. Headeks näitedeks on The Silver Apples ja esiotsa Kraftwerk, Neu! kolmas album, CAN'i "The Lost Tapes". Hiljem toimus selgem polariseerumine. Praegu ollakse algpunktis tagasi. Vähemalt selle albumi kontekstis küll. Siin on asi üsna karikatuursel viisil välja toodud, n-ö luudeni paljaks kistud. Ülimalt minimalistlikust rütmistruktuurist võib välja kasvada eriilmeline muusika – trummi ja bassi masinlikkusest ja madaldatud kiirusega ujuvast rütmikast kuni elektroonilise indi, kaasaegse klassika ja postrokini välja. Siia-sinna vahele valge müra pahvakuid ja teisi elektroonilisi efekte. Tõele au andes on see seitsmelooline üllitis osa nii modernistlikust kui postmodernistlikust traditsioonist. Viimase sees ta kunati ja paratamatult on, mängides ja korda luues, liites ja lahutades, teeseldes ja tõele pretendeerides; esimese piirides näikse püüdvat taastada kronoloogilist loogikat arengu- ja loomusunnist tulenevalt. Või on see siis just kronoloogilise loogika vastu, kuna alati on eksisteerinud selles "kõrvalekalded". Ent nagu teadus(ajaloos)t teada, on teaduse (lineaarset) arengu(loogika)t aidanud need kõrvalekalded kriisi viia, sillapead luua ja sel viisil uuele tasandile tõsta. Erandid võivad reeglit kinnitada. Reeglina kinnitavadki. Muusikas pealtnäha kriise ei ole, ent inimestes loojatena selle taga küll. Sillapead on lahendus ja väljakutse. Kuivõrd eeldustesse on kätketud niivõrd paljut, siis valiku moraalsus eeldab valikute eesmärkidega hakkamasaamist. Moraal demokratiseerunud muusika(tegemise)s tänapäeval ei seisne "õige" ja "vale" jutlustamises, vaid esteetilise kvaliteedi tagamises. Väärt asi, mis iga kuulamisega paljastab midagi oma varjatuses.
8.0 (7.5-8.5)
