Humberto Luis Schenone on Buenos Aires`e lähedal resideeruv 54-aastane härrasmees, kes sel aastal on plaadifirma Clinical Archives`i märgi all välja andnud koguni 5 albumit. Mehel on selja taga korralik muusikaharidus- ning kogemus. Muuseas, HLS on mõnd aega elanud ka Brasiilias. Viimased kaks kümnendit on ta pühendunud peaasjalikult rütmimuusikale, realiseerides omi ambitsioone isiklikus perkussioonistuudios.
Vaadates albumeid, tuleb tõdeda, et HLS on inspireerinud kirjandus (“Human Tracks II/Heq”; “The Rhythms of Life I”) ning ajalugu. Peaasjalikult Ladina-Ameerika inimeste saatusetormid. Näiteks eelmisel albumil “Human Fights=Human Rights I” segas ta muuhulgas omavahel kokku rütmimustreid, tuliseid agitatsiooni- ja protestifragmente (mille poolest on lõunaameeriklased teatavasti väga tuntud) ning loodushelisid. Oleks vale arvata, et HLS keskendub üksnes rütmimöllule. Üksnes esimene album "Um Perto", A Percussion Trip” pakkus domineerivalt rütmikombinatoorikat. Järgmistel albumitel on rütmid tahaplaanile taandatud. Ah jaa, argentiinlase käsutuses olev pillipark on muljetavaldav. Järgmistel albumitel on esiplaanile kerkinud vilespillidel põhinev eeterlik, newage`ilik helisentiment, millesse on tihti põimitud ka loodushelid. Tõsi, sellel kõigel on tugev etnilise muusika hõng juures. Siinkirjutaja jaoks on tema looming ennekõike meeleolumuusika. Vahetevahel on HLS teinud põikeid ka mujale – nt üle-eelmisel albumil “The Rhythms of Life I” oli üks lugu puhtakujuline drone-kompositsioon ning lisaks oli seal ka süngekõlalist kolistamist.
Uuel albumil on argentiinlane võtnud üles rahulikuma joone, olles tagasi teise albumi (väga korralik album!) meeleolude keskel. Inspiratsiooniallikad – ajaloolised sündmused, lugemine, reisimine, naabrite halvad kombed (sic!). Lugu Escribiendo kahes versioonis on pühendatud Argentiina kirjanikule Julio Cortazar`ile. Albumit valitsevad peaasjalikult taevalikud vokaalharmooniad, mille taamal on kuulda õrnalt tukslevaid rütme ning keelpillide näppeid. Ka on saund sünteetilisemaks muutunud. Nagu eelpool juba korra mainitud, on see ennekõike meeleolumuusika. Hetkel sombuse ilma taustal kuulatuna ei avalda see erilist mõju. Pigem päevade pikenedes ning kevadise punase õhtutaeva taustaks sobiks see saund paremini. Kokkuvõttes jääb see teos liiga üheülbaliseks. Nähtavasti tema nõrgim album.
Kuula albumit siit
6.4
