The hirundu on Briti popi lähiajaloo obskuurne pärl (avastasin üleüldse neist ainult ühe plaadiarvustuse ning viite nädala demole kusagil 3.-4. kategooria ajakirjas). Tõepoolest, see punt on omamoodi fenomen ja vääriks põhjalikumat ülevaadet. John Crewdson`i juhituna tegutsenud alates 1989, välja antud üle 20 albumi (kodune pitch and putt, tõenäoliselt fiktiivne sahtlileibel – ma ei suutnud leida ühtegi märki füüsiliste helikandjate kohta – kogu looming on vabaks allalaadimiseks netti pandud). Nende algusaegade muusika (paar esimest albumit) oli kõike muud kui pop – varaindustriaalsed helindid, dadaistlik jämm, found sound, radiofooniline element, cut and paste/sound collage, spoken word jpm. Kui võrrelda John Crewdson`i positsiooni raudse frontman`i ning eksperimenteerimisalti rokkarina, siis on see võrreldav üksnes Mark E Smith`i omaga. Mõned hilisemad albumid on puhtalt Crewdson`i enda soolotöö. Samas oleks ebaõiglane nimetada The hirundu`t vaese mehe The Fall`iks. Bändidel on sarnasusi, samas veel rohkem erinevusi. Veel ammu enne seda, kui Ariel Pink sai kuulsaks oma lo-fi`liku ajatu popiga, oli The hirundu`l selles vallas käsi valge. Veendute selles ise, kui kuulate lugusid Show Us Your Ashtray ning Nancy.
90ndate keskpaigas muututi indie’ks laiemas tähenduses – flirditi ka krautrock’i ja space rock’iga ning aeg-ajalt loovutati kolm tilka verd catchy’dele meloodiatele. Püüti ka jalga plaadifirmade uste vahele saada. Ühe korra oleks asi võinud isegi õnneks minna, kui bänd ei oleks püüdnud kirjutada lugu sellest, kuidas sõltumatud leiblid eelistavad blondi lauljatariga bände a la Echobelly. Kuni kolmanda perioodini (1999–2005), kui Crewdson hakkas viljelema lisaks elektroonilisele popile ning electropop’ile diipi ja maitsekat tech-house’i. Viimastel aastatel on Crewdson pigem seotud taas traadivärgiga (Golf Harris) ning The hirundu osaks on jäänud kogumikud (siiski, õige pea on neilt oodata uut albumit). Käesolev peegeldab just 90ndate esimest poolt, kui suund võeti kidrarokile. Igale indie-mehele-naisele kohustuslik kuulamine. The hirundu albumitest väärivad veel erilist tähelepanu "No Preservatives", "Shimmy", "Lived On No Devil" (milline kuratlikult kaval pealkiri!), "Hypnodisq", "Uneasy Listening", "Full Kontakt Fyzix".
Kuula albumit siit
