Recent Music Heroes

9/07/2025

José Miguel Candela -- Afectos del Desastre (2025)

Pueblo Nuevo

Improvised music
Experimentalism
Conceptual
Acousmatic music
Glitchtronica
Post-minimalism
Musique concrète
Microsound
Abstract
Electronic
Avant-garde

Selle neljast kompositsioonist koosneva üllitise mõistestikus torkab kohe üks asi silma -- kõikide lugude pikkuseks on 11.57. Sekunditesse teisendatuna on vasteks 717 (seda käsitletakse inglinumbrina, mis omakorda tähendab sõnumit üleloomulikust ilmast; seostatuna vaimse ärkamise, kaemuse, uue alguse, sõltumatuse ning loovusega). Teiseks tähendab pealkiri: "katastroofi tagajärjed". Teose eesmärgiks oli süveneda inimkogemuse emotsionaalsesse valdkonda, mis on ajendatud majandustegevusega seotud sotsiaal-keskkonnakatastroofidest. Kohati muutub tšiillase José Miguel Candela (JMC) muusika vägagi abstraktseks, kujutades seda, et seesuguste piirsituatsioonide negatiivsel aktualiseerumisel ei olegi eriti midagi tõdeda -- hinges miilab tuimenenud valu jälg, mis aeg-ajalt leekima hakkab -- iseäranis kujundlikult väljendub see loos "Santa Olga (incendios)". Vaikus võtab mingil hetkel võimust -- emotsionaalselt on subjekt end läbi küpsetanud või surnud. Kuivõrd Santa Olga piirkonda laastasid puidutööstusest valla pääsenud metsatulekahjud, siis tule hävitustöö kirjeldamiseks ei saagi olla paremat kirjaviisi ja emotsionaalset tööriista. Lisaks sellele oli aluseks veel reostus Puchuncaví's ja põud Quillagua's (mõlemad ilmnesid kaevandustööstuse tegevuse tagajärjedena). Kui ma kuulan kompositsiooni "Quillagua (sequía)" - seda pühalikku vokaalset intonatsiooni ning kargete veetilkade langemise kaja, siis meenub Elias Canetti metsa ja katedraali võrdlus. Ikka tegijatel juhtub, ent sageli sedalaadi õnnetused juhtuvad kasuahnusest -- millest on tingitud turvameetmete tagamatus, vähetasustatud personali motiveerimatus, inimlik ükskõiksus, looduskeskkonna ja tööliste kurnamine üle forsseerimisega). Ent tõsi on see, et kõik, mis inimene teeb, teeb vaid endale: olles osa loodusest ning sõltuv füüsilisest keskkonnast, on tagajärjed sageli pöördumatud. Nagu ahv, kes banaanide kättesaamise nimel on põõsa juurtega maast välja kiskunud (tõsi, ahv reeglina nii loll ei ole). 8.0 (7.5-8.5)

Roberto Vodanović Čopor -- What happens when we become silent (2025)

Mahorka/Bandcamp

Experimentalism
Ambient drone
Avant-garde
Microtonal
Sound art
Organic electronica
Dark ambient
Musique concrète
Electronic music

Inimestel võivad omada kõiksugu uskumusi -- alates sellest, et tubaka tarbimine suurendab produktiivsust ja loomingulisust kuni selleni, et Vikatimees võib pahaendeliselt öösel kolm korda uksele koputada (lisaks fataalse liisu langemisele arvatakse, et Surm irvitab kristliku püha kolmainsuse arusaama üle). Uskumuste virvarr muutub ajas ning uue informatsiooni omandamise käigus, sõltudes loomulikult konkreetse isiku eluhoiakutest ning soovmõtlemisest. Samas uskumused ei peagi suhestuma mõistusega -- sageli on tegu kinnisideeliste fenomenidega, mis ei suhestugi intellektiga (nagu Brett Anderson kunagi tabavalt laulis Suede'i 2002. aasta albumil). Või kui suhestuvadki, siis loogika muutub hägustub ning vahetab rugevamad argumendid nõrgemate vastu, et uskumustele õigustust leida. Suitsetajale ei pruugi olla argumendiks miljonite patsientide hääbumine kopsuvähki suitsetamise - põhjustades haigust 80 protsendil juhtudest - tagajärjel; küll aga on argumendiks, et ülejäänud paarikümnel protsendil on kurja haiguse tekkepõhjuseks radoon ja radiatsioon, keskkonna saastatus ning kroonilised kopsuhaigused. 55-aastasel horvaadil Roberto Vodanović Čopor'il (RVC) näikse surmamotiiv ja vaikusesse hääbumise teema käesolevat 8-loolist albumit läbivat. Elu on kõrge taraga piiratud aed, milles kulgev teerada viib plangu manu -- teadmata samas, mis teisele poole seda jääb. Inimestena näeme-mõistame siia poole jäävat ultimatiivset horisonti, samas mõistmata, kas surm on lõpp või hoopis üleminekuala kuhugi mujale. Ka muusikaliselt ilmestab RVC temaatikat sügavusest esilekerkiva tumeduse ja rõskusega. Kitarristina kasutab zadarlane oma instrumenti tuntaval viisil vähe ning vastupidi ilmselt palju -- tõsi on, et see on kaemuslik süvenemine helikunsti ja ämbiendi sügavatesse hoovustesse, milles toimub kogu aeg midagi -- midagi tõuseb esile, midagi vajub hoomamatusse; toimub kuulaja aju stimuleerimine ning simulaakrumite loomine (võib-olla simulaakrumiteks on neid isegi lihtlabane nimetada, kuivõrd neile seisunditele reaalsuses vaevalt vastet leiab). Siit leiab summutatuid karjeid, allasurutud meeleheite immitsemist, lõpetamata lausete mõtestatud perspektiivi. On paar lugu ("The day started with rain" ning "The night"), milles tumedus on peaasjalikult hajunud ning loodushelide lainetamine ja näppe- ja klahvpillide mõtisklused pakuvad pealtnäha rahustavat perspektiivi). Surm on julm ning kosmoses on külm (või oli see vastupidi) -- võib-olla seda albumit kuulates on võimalik Vikatimeest üle kavaldada nagu ühes Eesti muinasjutus seda tehti -- esmakordselt jootes ta purju ning teist korda kleepides ta pingi külge. 8.5 (8.0-9.0)

9/06/2025

The Silly Pillows -- A La Fois (1991)

Archive

Psych-rock
Lo-fi
Acid rock
Yacht rock
Doo wop
DIY

Digitaalse truuduse ajastul on haruldane ja põnev kogemus sattuda albumile, mis kõlab ajakapsli uksest välja tõmmatud lugude kogumina. See 9-looline on kaunilt teostatud palavikuline unistus, omapärane heliline süntees ja ristand, mis võtab 60ndate lõpu joovastava, orelirohke psühhedeelse roki ja koolutab seda läbi pehme fookusega lo-fi objektiivi, leides seejuures ruumi 70ndate jahtroki mahedatele, päiksepaistelistele harmooniatele. See on plaat, mis võib-olla tehniliselt ei peakski toimima, aga teeb seda siiski muretu, peaaegu trotsliku graatsiaga. Albumi kõla tuumaks on kahtlemata orelimäng, mis tundub nagu otsene Ray Manzarek'i kanaliseerimine tema võimu tipul. Continental Vox-oreli kihid ei ole ainult tekstuuriline element; see on jutustav hääl, mis põimib lugudes kerge impro happelise mässulisusega. Selles on kohati kõulikku intensiivsust, samas järgmises loos taandudes õrnaks, peaaegu kaemuslikuks virvenduseks. Segased Padjad suudavad neid mõjutusi austada ilma, et see kõlaks pelga imiteerimisena, pakkudes hoopis värsket ja laetud lähenemist mainitud žanritele. Vokaalharmooniad ja meloodiline struktuur meenutavad ansambli Love meloodilist sarmi ja loomuldasa jahedust, mis on mõjus vastupunkt psühhedeelsele tormlemisele. Seesugune paralleelselt kulgevate rööpmete üksteisest distantseerumine ning samas nende vahealade (mõningane) segunemine on albumi salarelv, mis loob õndsa meeltes ja hinges segadust tekitava tunde. Ühel hetkel hõljub kuulaja elektrist laetud vibreerivas orelipilves ning järgmisel hetkel tõmbavad sind õrnalt kaldale kergelt virvendavad pehmed kidraakordid ning soe bassiliin. Viimane pusletükk on albumi madala täpsusega salvestus -- lindi susisev heli ja toores, lihvimata miks, mis tagab autentsuse; mida moodne, lihvitud ja steriilne produktsioon pakkuda ei suudaks. Madalsageduslik esteetika ei ole siin kindlasti piirang, vaid teadlik valik, mis tabab ideaalselt 60ndate vabadustundmusest läbiimbunud vaimu, vaadatuna 90ndate alguse ilmselt (väga) erinevast maailmast. See tundub ehtsa ja südamliku austusavaldusena, omal ajal radari alt kadunud ettevõtmisena. See on heliline paradoks -- tolmune happerokk laisaks pärastlõunaks. 9.0 (8.5-9.5)

Centz -- mini-DV (2025)

Dusted Wax Kingdom/Bandcamp

Trip-hop
Sampledelic
Electronic
Hip-hop
Breaks
Downtempo
Cinematic

Suur rõõm on teatada, et Colin Thieme (CT) ehk Centz on tagasi; ent veelgi rohkem rõõmustab tõik, et sellega kaasnevalt on ka oluline Bulgaaria netiplaadifirma Dusted Wax Kingdom pärast nelja aasta pikkust pausil olekut tagasi (oli paraku alust arvata, et on pillid kotti pistnud). 18-loolisel üllitisel on välja arendatud sämpledeelsed orkestratsioonid, mis kõrgustesse püüdlevad, kujundamaks arusaama, et kuidas ja kuivõrd on omavahel seotud ämbient ja klassikaline muusika, filmimuusika ja üleelusuuruses unenäod ja päikeserammestusest tekkinud nägemused. Kompotti lükkavad edasi lohisevad trip-hop- ja rohmakad hip-hop-rütmid, mis kolisevad orgaaniliselt eri intensiivsuse ja rütmide vahelduvusega -- sünkopeerides, lahti harutades, kombineerides, moonutades. CT mõnuga orkestreerib laiekraanhõllandusi, mis sulni harjaga paitab kuulaja vaimust lahti igapäevaseid porikillukesi ning mudapritsmeid, et lasta hingel õilmitseda ja vabalt lennelda. Alati on oht, et tehakse midagi valesti -- üle pingutades või tulemust liialt lahjendades. Lisaks selle vältimisele ning terviku võimendamiseks on oluline lugusid õigesti järjestada ning intensiivust ja varieeruvust õhulisusega võimestada. Kahtlemata Centz oskab seda -- lisaks eelpoolmainitud võtetele näiteks lugu "Tread" areneb inditrooniliseks paleuseks, milles on sees nii tung kui vaigistamatu uudishimu uute helikombinatsioonide sõlmimiseks. Siin-seal kihtide vahel on igati värskendav elektrikitarride undamist kuulda -- CT ilmselgelt ei tee seda seetõttu, et kidrasaundi oleks lahe kasutada, vaid tõlgendab seda eriomaselt (elektroonilise muusika produtsendi horisondilt). Äkki kõike seda ülevust ning rõõmu, mis sellesse muusikasse on valatud, on CT kaasaegne Ludwig van (elik teisisõnu, kui Beethoven elanuks tänapäeval, teinuks seesugust muusikat). Näituseks vapustav rõõmupall "Crash", mis põrkudes ja veeredes pillub ülinakkavalt sädemeid. 9.0 (8.0-9.5)

9/05/2025

c4 -- Transient II (2012)

Proc-Records

Breaks
Lo-fi
Progressive electronic
Electronic music
Modern classical
DIY

Lähtudes ühe mõtleja arusaamast, et primitiivse ja kaasaegse vaimu vahel puudub kvalitatiivne erinevus, siis käesoleva neljaloolise taiese puhul torkab silma viis, mismoodi helikvaliteeti rakendatakse. On ju arusaadav, et žanriliselt on tegu kaasaegse taiesega -- tangerinedreamilikust progressiivelektroonikast tänapäevase klassikalise muusika põhise voolavate akordidega juurdlemiseni või väljavenitatud nootidega eksperimenteerimiseni; lohisevad flyinglotuslikud rütmid annavad tunnistust trip-hop'i ja acid techno/house'i kiiluveest esile tulemisega. Ent need madala resolutsiooniga ning "rikkis" sagedused - mille vilin taamal - annavad tunnistust artisti soovist eemalduda steriilsetest stuudiotest -- mille ruumides võrdluses kodusega on veelgi võimalik paar kvaliteedipügalat kõrgemale tõusta. Selge on see, et Edgar Froese'le tehnoloogiliselt ilmselt seesugune mõtlemine olnuks vastuvõetamatu (üks tuntud muusikaajakirjanik tõdes ühes arvustuses, et mida rohkem peent tehnikat kogunes Tangerine Dream'i stuudiotesse, seda kehvemaks nende muusika muutus). Ameeriklane Adam Crammond seevastu on meistrimees -- ta panus metsikusse annab eelpoolmainitud taiestele toore vahetuse -- selles rafineerimatuses löövad õitsele mainitud žanrite - ütleme et - viimased kümme protsenti. See on seesama rafineerimatus, millele kolm aastakümmet tagasi panustasid piraatraadiojaamad -- milles sahinate-raginate mõju muusikale tekitas müstilist efekti. Tegelikult võib seesugust lähenemist käsitleda ülimoodsa lähenemisena, milles tegijad eraldavad end primitiivilmingutega või "vigase" modernismi kontseptsiooni loomisega, et luua distantsi kaasaegsetest. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Traqueurs de Combes - Streaks of life

Nowaki Music

Experimental pop
Electronic
Avant-pop
Art pop

Artist: Traqueurs de Combes

Release: Freak offs

Label: Nowaki Music

Year: 2025

[Teaser of the day] WAAS - We Miss You Jared C. Balogh

Murmure Intemporel

Experimental electronica
Electronic music
Power electronics
Post-minimalism
Avant-electronica
Noise music

Artist: WAAS

Release: VA - A Tribute to Jared C. Balogh (vol.2)

Label: Murmure Intemporel

Year: 2020

[Teaser of the day] Spuntic - Mineral Ages

Enoughrecords

Experimental electronica
Organic electronica
Electronic music
Ambient

Artist: Spuntic

Release: Hybrid Source

Label: Enoughrecords

Year: 2010

9/04/2025

Neu! -- Neu! 2 (1973)

Brain

Experimentalism
Krautrock
Experimental rock
Avant-rock
Motorik
Psychedelic
Acid rock
Ambient
Turntablism
Avant-garde
Musique concrète

Kuigi Klaus Dinger`i ja Michael Rother`i teist albumit reeglina on hinnatud nende esimesest kolmest albumist kõige madalamalt, siis siinkirjutaja arvates on asi pigem vastupidi -- kuigi Düsseldorf`i tandemi kõik neli taiest on head või väga head, siis sellest 11-looliset taiesest immitseb teutoonlikult gruuvivast helikoest välja vastupandamatut trotslikkust ja loomuldasa mässulisust, mida 42 minuti möödumisel varem või hiljem igatsema hakkad. Isegi sedavõrd, et see omamoodi hingepiinaks muutub. Üllitist muuhulgas nimetatakse ka protopungiks -- tõepoolest nimetatakse, ent see osutab täpselt samapalju kui postpunk pungi kohta. Igatahes pigem suhtumine kui muusika. Tinglik osutus fenomenile, mis jääb pungist miljonite kilomeetrite kaugusele. Kindlasti võib seda rokkmuusikat nimetada omast ajast eest olevaks -- ehk oleks veelgi õigem nimetada seda muusikaks siin ja praegu, mis kunati on alati sobiv ja suunda näitav. Vinüülplaadi krõbinad ja vinüülimängija nõela kriiped ning kriibetest üle kanduv vibratsioon siin-seal osutavad albumi isegi lihtlabasele tekkeloole -- ninelt bändil sai salvestamisel raha otsa ning selleks, et plaani täita, otsustati kasutada plaadimängija erinevaid kiirusi ning aeglustamise-kiirendamise efekte. Teisisõnu -- Rother-Dinger tegid midagi sellist, mis tänapäeval nimetatakse remiksimiseks ja turntablismiks. Kaks asja ühes. Võib ju lõõpida, et näiteks lugu "Super 78" on gabber mis gabber. Vaimukas gabber endi tingimustel ammu enne seda, kui see banaalsel kujul ilmet võttis. Muusikaliselt on domineerivaks põrnitsev industriaalne helind -- veel enne, kui see mõiste avalikkuses oli välja käidud; ent näpuotsaga on siin ka ämbienti (või õigem oleks öelda katsetusi konkreetmuusikaga). Muusikaliselt lükkab asja edasi motoorne apatši rütm, mille inspiratsiooniks pidasid mehed jalgpalli -- mängu dünaamikat; seal edasi-tagasi liikumist. Eks selle albumi võimsust peegeldab pealtnäha pisiasi, et hetkel Duo 5 pealt jooksva "Kill Bill'i" heliribale valis RZA just sellelt albumilt pärit taiese "Super 16". 9.0 (8.0-9.5)

9/03/2025

[Teaser of the day] Kinematic - A Quota Guarantee

Jamendo

Noise pop
Indie rock
Garage rock
Alternative rock

Artist: Kinematic

Release: The 38th Parallel

Label: Jamendo

Year: 2022

[Teaser of the day] m1ld.concuss1on - same.old.sh1t

Electronic
Avant-garde
Juke
Breaks
Experimentalism
Footwork
Improvised music

Artist: m1ld.concuss1on

Release: complet

Label: Noise Margin

Year: 2025

[Teaser of the day] Filmy Ghost - Graves of Yarborough Cemetery

Electronic
Avant-garde
Abstract
Experimentalism
Glitchtronica
Noise music

Artist: Filmy Ghost

Release: Haunted Caves

Label: Attenuation Circuit

Year: 2017

9/02/2025

[Teaser of the day] Sunnesther - end of ramadan

Electronic
Sampledelic
Ethnotronica
World music

Artist: Sunnesther

Release: i´myourcastle

Label: Virtual Soundsystem

Year: 2025

[Teaser of the day] Post Human Era - Captain Tripps

Electro-rock
Art rock
Electronic
Synth-rock

Artist: Post Human Era

Release: Artifact Two

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2007

[Teaser of the day] Tihomir Zdjelarevic - Hopefully we will see

Watch Pineapple Press

Progressive electronic
Electronic music
Berlin School
Kosmische Musik
Ambient

Artist: Tihomir Zdjelarevic

Release: Mikrowelt

Label: Watch Pineapple Press/Bandcamp

Year: 2018

9/01/2025

Bacanal Intruder -- Modem (2006)

Zymogen

Folktronica
Indie folk
Glitchtronica
Post-folk
Lo-fi
Art folk
Electronic
DIY

Modulaator-demodulaator ehk modem on seade, mis teisendab arvuti digitaalsignaalid analoogsignaalideks, mida saab edastada mööda telefoniliine ja koaksiaalkaableid. See teostab ka vastupidist protsessi, teisendades sissetulevad analoogsignaalid tagasi digitaalseteks andmeteks, mida seejärel saab arvutile ette sööta töötlemiseks. Modem toimib sillana kohaliku võrgu ja interneti vahel. Teisisõnu, modem on helikaart, mis tõlgib ühe süsteemi informatsiooni teisse -- asjassepuutuv küsimus seisneb selles, et kas teeb seda piisavalt täpselt -- ilma kadude ja moonutusteta? Ning kui tekib kadusid, siis missugune hulk informatiivsest kaost on aktsepteeritav ilma, et see kutsuks esile kvalitatiivseid muutusi? Kas käesoleval 5-loolisel läheb midagi kaduma eeldusel, et elektroonilised digitaalsignaalid sisenevad akustilisse folkmuusikasse? Seda eriti veel ibeerialikus traditsioonis, milles elavat esitust on peetud suurimaks eheduse ja professionaalsuse näitajaks -- et mitte öelda ainuõigeks tegutsemisviisiks. Näikse, et Luis Solis (LS) ei püüa mitte naiivse amatöörluse etendamisega kuulajas samastumistunde provotseerimisega vastuvõtlikkust suurendada, vaid vastupidi -- näitab, et heliloome süntaks muundub pöördumatult. Järelikult eelpoolmainitud ootused sellisele muusikale ei ole õigustatud. Luuperitel ja sämpleritel kahtlemata on oma toimimisloogika, ent see ei tähenda automaatset kohustust artistile joonduda tavapärasesse ootuste ja tõlgendamiste protsessi. Masin on paindlik teatud piirini, ent teisalt selle paindumatuse kiuste võimaldab see seesuguseid tõlgendusi tehnilises plaanis, millest tavaesituses võib vaid unistada. Sellest 14-minutilisest miniteosest õhkuv moraal seisneb selles, et kõiksugu "vead" ning ühildamatused maandatakse elektroonilises süsteemis selle integreeritud osaks. See, mida tavamõistes professionaalseks ja pühaks peetakse, ei ole iseenesest absoluut. Veatu teguviis ei taga veel horisondi saavutamist. LS manipuleerib lõpuni osavalt loos "La Pulga", ent teistes kompositsioonides hinge peenmehaanika tsipa vettib selles tehnilises konnatiigis - jõudmata õhku tõusta ja sama sulnilt lennelda. 7.5 (6.5-8.5)

Visions Of Yokāi -- THOSE WHO DANCE AT THE SUMMIT, THOSE WHO CREEP IN THE DEPTHS (2025)

Bandcamp

Experimental metal
Post-metal
Dungeon synth
Black metal
Funeral doom
Avant-metal
Noise metal

2022. aasta uuringu järgi hindas keskmine inimene isiklikku atraktiivsust kuue pügalaga kümnest. Hakatakse elegantselt suitsetama, kui ei ole kedagi suudelda; või siis vihast metallmuusikat tegema (lihtsalt üks lõtv hüpotees). Ilmselt muusikud hindavad oma loomingut kõrgemalt -- vastasel juhul ei ole mõtet loomingut välja anda. Looming erinevalt välimusest on lõpuni valiku küsimus. Või kas ikka on? Tehniliselt küll, ent sisuliselt võib-olla mitte. Artistile omane vormirangus tuleneb tema pühitsusest kindlale sisule, vastasel juhul asi võib kontrolli alt välja valguda. Kui varasemad üllitised kõlasid ilmutusena, siis käesolev on muundunud kinnituseks. Kinnitamine ei tähenda varasema kordamist, vaid loomingule uute varjundite lisamist ning isikupärasse kuuluva süntaksi ja tämbrilise intonatsiooni nihestamist. Suur rõõm oli näha teadet, et Vision Of Yokāi on pärast kolmeaastast pausi tagasi. Nagu ikka ammutab Los Angeles'e artist leegi ülalhoidmiseks (lisa)hapnikku psühhedeeliast, konkreethelidest, droonmuusikast ja progerokist. Ka lohisevast DIY-muusikast, mis kipub ühest otsast lõkendama ning teisest narmendama ning külgedelt kolletuma. Teisalt see kummastav lõbusus vaheldub funeral doom'ist miilava meeleheitega, lisades taiesesse eepilist meeleliigutust. Sellega külgnevalt artisti dungeon synth'i ja tumeämbienti teemaarendused on samuti veenvad -- sügavad ja pahaendelised. Ruum vibreerib ja resoneerub orgaaniliselt teisest dimensioonist kostuvate häältega ja müravaakumi rõhumisega; siin kehtivad teistsugused ainevahetuslikud skeemid, viies teistsuguse arusaamani nii keldrisündist kui metallijärgsest muusikast. Siuh ja säuh! Viimistletud tumemetalli näide, mida on taotud ja sepistatud ketserlike sepahaamritega; kõlades gnostilise vooluna, tuues värskust dogmaatilisse pilti -- justkui ebatäiusliku Jumala loodud maailma võrdkujuna, pakkudes eksimisruumi, räppa ja soppa ning olla võimalust vaba ja kulgeda pidevas otsimises ja leidmises; milles inimesi ei ole psühholoogiliselt kammitsetud ürgsüül põhineva ideoloogilise sita ja Isa ihu söömise õõvaga. Alguses oli müra -- impulsiivne ja meeleheitlikult kookonist välja murda tahtev. Igatahes siinkirjutaja metallpanteonis kinnistab Visions of Yōkai enda ülimuslikku positsiooni. Mulle meenutab tema muusika rohkem kui kümne aasta eest alustanud teist Langenud Inglite linnast pärit projekti nimega Wreck and Reference, kelle muusikas metall kohtus müra ja tugeva lo-fi-esteetikaga (muideks, neil tuli just uus album "Stay Calm" välja -- lähitulevikus jõuame ka selleni). Seniks nautigem seda viiepärlilist põrgulist. 9.0 (8.5-9.5)

8/31/2025

[Teaser of the day] CXR ATK - Skrangol

Free Music Archive

Experimental techno
Electronic music
Tech-electro

Artist: CXR ATK

Release: Underground

Label: Nul Tiel

Year: 2025

[Teaser of the day] Cryptic Scenery - A Slicer Shimmers

Free Music Archive

Electronic
Ork-pop
Alternative pop/rock
Krautrock
Experimental pop
Art pop/rock

Artist: Cryptic Scenery

Release: The Exterior Zone

Label: Free Music Archive/Bandcamp

Year: 2024

[Teaser of the day] Cobramor - Para lá da corrente de luz

Progressive electronic
Electronic
Cosmic synth
Ambient

Artist: Cobramor

Release: Flores do Vazio

Label: Mimi

Year: 2025

[Teaser of the day] small electronic deer - access

Electronic music
Ambient
DIY
Ambient techno

Artist: small electronic deer

Release: access EP

Label: UK Gloom

Year: 2025

[Teaser of the day] Centz - Grass Mannequins

Dusted Wax Kingdom

Cinematic
Chilltronica
Breaks
Electronic music
Easy listening

Artist: Centz

Release: mini-DV (LP)

Label: Dusted Wax Kingdom

Year: 2025

[Teaser of the day] Nurses With Knives - Vermin

Zenapolæ

Neoclassical
Dark wave
Art music
Electronic
Post-industrial

Artist: Nurses With Knives

Release: Dissocative Fuge

Label: Zenapolæ

Year: 2025

Jared C. Balogh -- I Am The Ship//I Am The Shaman (2014)

Nowaki Music

Experimentalism
Spoken word
Cinematic
Modern classical
Post-classical
Improvised music
Avant-garde
Art music
Progressive pop

See kolmelooline taies on ameeriklase Jared C. Balogh'i (1975-2019) (JB) varasalvest, kelle panust netimuusikamaailma on raske üle hinnata. Lõi ise palju muusikat ning teisalt tekitas kaasmuusikutele platformi enda loodud plaadifirmaga Altered State Reflections. Prantsuse netiplaadifirma Nowaki Music all üllitatud kolmeloolisel ta jätkab südamelähedast kaasaegse klassika põhist narratiivi eksperimentaalses võtmes. Orkestreeritud helid, mis paisuvad filmilinalikeks sildamisteks üksikult õõtsuvate nootide vahel. Näiliselt kerge, ent kahtlemata lihtsate asjade väljatöötamine vajabki rohkem aega, kogemust ja vormistamist. Ilus asi ei saagi olla lihtne, ilu ilmneb keeruka ideestiku, osava planeerimise ja hunnitu vabanemise suunitletud teostamisena. See on teatud liiki hierarhilise reaalsusvaate peegeldus. Loo "Shifting Patterns And Challenging Journeys" algusosa meenutab Soft Machine'i progressivistlikku vaadet jätsrokile, mis on igati meeleolukas kuulamine. Aga pakub ka ühisosa Dave Keifer'i aka Cagey House'i manipulatsioonidega, mida võiks kuulata kultuurimaja intiimses õhkkonnas valitud seltskonnaga. Tabab ka Penguin Cafe Orchestra peent üleminekut abstraktsedt kammermuusikast voolavama ja emotiivsema manu. JB ei ole rahul pelgalt lihtsusega -- formaliseerimise protsess viib sügavamale puhastus- ja täiustamisprotsessini. Ta laiendab lihtsate nootide piire -- jätab küll alles nende üksildusest tingitud sügava melanhoolia, ent sillates ja laiendades seda suuremaks ja ühtsemaks reaalsuseks. See on muusikaline peegeldus hinge teekonnast materiaalse maailma esialgsest lihtsusest jumaliku ilu lõpliku keerukuse ja ühtsuseni. Eelpoolmainitud oskuslik planeerimine ja suunatud teostus muutuvad looja hinge tõusuteeks -- distsiplineeritud ja sihipärasejs teekonnaks vaimse vabanemise poole. 9.0 (8.5-9.5)

8/30/2025

Dog As Master -- Dog As Master Dog Food (1986)

Archive

Chiptune
Nintendocore
Sound collage
8-bit
Electronic
Tracker music
Micronoise
Experimentalism
Conceptual

Aastast 1986 meenuvad kõigepealt Tšernobõli tuumakatastroof ning Argentiina tulek teistkordselt maailmameistriks eesotsas Diego Maradonaga. See, kuidas Armando legend tollal õitsele puhkes, ei olnud varem ega ole ka hiljem mitte kellegagi jalgpallimaailmas juhtunud. Kes on vaadanud tollaseid videosid tagantjärgi, on ilmselt täheldanud, kuivõrd teisiti tollal vutti taoti. Mängus oli kindlasti suurem juhuslikkuse moment ning teisalt kui võimalus vabaks jäetuna trahvikasti taga tekkis, siis virutati ka kohe peale (naiste jalgpall meenutab tollast meeste mängu, kuigi ka naiste puhul on ilmne tendents ratsionaliseeritusele -- iseäranis Hispaania paistab silma). Liigne ratsionaliseerimine - arvestades, et tegu on mänguga (mille oluline komponent on lõbu ja loovus) - annab varem või hiljem tagasilöögi. Mõneti sarnast loogikat pallimänguga on ka Hal McGee kaheloolisel taiesel (kumbki lugu on kümme minutit pikk). Minimalistlikult kultiveeritud, parajalt juhuslik; juhusliku protsessina sündinud kompositsioon, mille aluseks on Hal McGee semu Toby O'Brien'i mängitud pesapall Commodore 64 arvutis. Mis tähendab seda, et see on helikollaaž 8-bitistest helidest, mida ilmestavad nurgelisus ja toorus, kus kõrvuti elulevad umpa-umpa külakapelli tatsumine ning abstraktsed madalasageduslikud heliefektid (antud juhul loodushelisid meenutava pruuni müra lainetused) ning tollastele mängudele nii iseloomulikud stamphelid. Hetketi tundub, et parem stereokanal lakkab töötamast. Ütleme nii, et see on põnev ja nostalgiline kuulamine, ent kindlasti saanuks ka huvitavamalt kokku kleepida ja interpreteerida. Kuivõrd Commodore 64-põhine skeene on järjepidevalt tegutsenud neli aastakümmet, siis erilisest kurioosumist ei ole ka põhjust rääkida. Ilmus algselt kassetina 1986. aastal, (C20), Cause And Effect plaadifirma alt. Kaanepildiks on modifitseeritud Frito kaubamärgi Corn Chips'i kott. Kaanepilt ja lint olid lukuga plastkotis (meenub Kohvirecords'i all ülllitatud Uni debüütalbum 1999. aastast). 7.5 (7.0-8.0).

[Teaser of the day] Nodding by the Fire - Swaying Reeds

Indie folk
Twang
Americana
Alt-folk
Folk indie

Artist: Nodding by the Fire

Release: The Forest Knows

Label: Self-released/Bandcamp

Year: 2015

[Teaser of the day] Juan Rodriguez - Webmaster

Monofónicos

Club dance
Electronic music
Tech-house

Artist: Juan Rodriguez

Release: Forhouse EP

Label: Monofónicos

Year: 2025

[Teaser of the day] Georgy Orlov-Davydovsky / Nikita Shishkin - Losing Languages

Electronic music
Ambient
Radiophonic art
Acousmatic music
Experimentalism
Avant-garde

Artist: Georgy Orlov-Davydovsky/Nikita Shishkin

Release: Ethnopolis

Label: Attenuation Circuit

Year: 2025

reFUGeeS From Beyond -- Etrange Constellation (2025)

Le Colibri Nécrophile

Avant-garde
Improvised music
Sampledelic
Ethnotronica
Post-psychedelic
DIY
Experimentalism
Lo-fi
Krautrock
Industrial music

Le Colibri Nécrophile on kahtlemata üks põnevamaid kaasaja netiplaadifirmasid. Teisalt katsetuslik muusika ei erine kuigi päriselust -- tuleb ette õnnestumisi, aga esineb ka tagasilööke. Ühelt poolt psühhedeelia ning teisalt katsetuslikkus, mis muusikaliselt omandab suht ebakonventsionaalse vormi (midagi krautrokist, etnomuusikast, psühhedeeliast, lo-fi'st, kosmoserokist, industriaalmuusikast). Ent käesolev 78-minutiline šamanistlik hullus krutib suurepäraselt algusest lõpuni. Meenuvad Faust'i protoindustriaalsed jämmid, milles metalne teravus hõõrus haavu esteetilisse kehandisse -- luues rahutus- ja pingetunde, pideva hõõrdumise, hoides kuulajat pinges. Hullud mehed need Faust'i mehed, keda ohjas produtsent ja mänedžer Uwe Nettelbeck -- teades, millal neid võis lasta stuudiosse ning millal tuli hoida luku taga. Erinevalt Faust'ist ei tehta siin ootamatuid temaatilisi vurre, vaid doseeritakse energiat, et keerata pöördeid maksimumini, viimaks lõpuni šamanistlikku teekonda heli sügavustesse. 6-loolise albumi toores, taltsutamata energia esindab esmapilgul kaootilist ja esindamatut tühjust, väljendades looja ja laiemalt inimelu eksistentsi. Ent sellele on siiski antud piirid ja korrastatus loomeakti aktualiseerimisega, mis kasvatab näiteks loos "Lévitation" lummavatest kordustest moodustuva vaaba. Kujutlusvõime muutub reaalsuseks, allasurutud hirmud maandatakse loomeakti ratsionaalsusesse. Teravused ja vastasseisud saavad eksistentsi valemi osaks -- ometi see ei tähenda, et pinged oleksid lõpuni minimeeritud. Pinge lihtsalt transformeerub kvalitatiivselt. Kuulates seda joonistuvad välja trajektoorid helindis -- kas elliptiliselt teatud servades teelt välja kaldudes või siis teistsuguse mustriga radu pidi liikudes kiirgavad esteetilist laetust. 9.0 (8.5-9.5)

Bruno Duplant & Judith Wegmann -- Univers Parallèles - Des Nuits Et Des Jours (2025)

Moving Furniture

Art music
Electronic
Experimentalism
Post-classical
Musique concrète
Electro-acoustic
Avant-garde
Modern classical
Improvised music
Sound art

Üks lihtsustatud viis üllitist planeerida on luua pikaldane taies. Nagu see 42-minutiline kompositsioon Madalmaade eksperimentaalmuusikaplaadifirma Moving Furniture'i all, mille puhul ei pea pead vaevama vähemalt lugude järjestamise ning pealkirjade väljamõtlemisega. Siin see on -- loogeldes prepareeritud klaveri ankurdamise saatel; ent seda nimetada ainult klaverimuusikaks on ilmne moonutav kitsendus; klaveriakordid on siin tõepoolest rõhutatud, ehk isegi eraldi võimendatud -- madalad akordid tungivad kõigest läbi ning sügavale allapoole; ent nootide vahele jäävast ruumist on tehtud omaette instrument ja selle mängimisest kompositsiooniline tulem; sellega liituvad aeg-ajalt (peen)elektroonilised helid ja osakeste vood, andes taiesele teistsuguse dimensionaalsuse. Kolmandaks lisandub improvisatoorne mõõde -- seda nii klaverimängu tasandil kui ka delikaatse manipuleerimisega kihtide vahel (nt 10.45 algab töötavat filmiprojektorit meenutav heli; kohati mõned helid meenutavad suuga tehtud häälutusi). Nii et kokkuvõtvalt on tegu on nii akustilisse kui elektroonilisse muusikasse ulatuva taiesega, milles liikumist võimendavate impulsside vahele jääb ka hoogu pidurdavat staatilisust. Sellesse kuuluvad konstandid (konkreetselt klaveriakordid) on ilmselt aastasadu tuntud, ent kaasaegseks teeb selle ennekõike ajastu võimalustest ja looja tahtest tulenev (normide külge mitteklammerduv) tõlgendus. Kokkuvõttes -- mida muud see on kui tänapäeva klassikaline muusika, mis nii vormilt kui definitsioonilt õieti ei olegi seda enam. Tähelepanu ja äratundmise järgi on see seda. 8.5 (8.0-9.0)

Malisima -- Take Me In Your Arms And Carry Me Home (2025)

Bayview Financial Trading Group/Archive

Ambient
Electronic music
Post-classical
Microtonal
Ambient drone
Hauntology
Dark ambient

Kuulates seda kaheloolist taiest tuleb möönda, et selles on nii Brian Eno määratlust ämbientmuusikast kui passiivsest, elutoaruumis teatud funktsionaalsust täitvast helindist -- kui taustahelist; ning teisalt ärgitab see emotsioone ning tungib sügavamale hinge, kuigi jah, tahtlikku (tõrjumine on ka aktiivsuse tunnus) distantsi võib tajuda kuulaja ja muusika vahel. See igatahes nõuab tähelepanu, isegi kui see võimaldab pingevabamat kaasatust kui mõned teised stiilid, luues erilise, käegakatsutava atmosfääri või helimaailma. Iseäranis käib see loo "Carry Me Home" kohta, muutes kuulamiskogemuse aktiivseks, meditatiivseks ja liigutavaks -- kuivõrd hõllanduslikku atmosfäärilisust vormitakse mõjusate droonide - andes lugudele raskuse - ning tumetämbrilise segmendiga. "Take Me In Your Arms" seevastu on kummituslikum ja leviteeruv, justkui sügav paine kummituslinnast. Ometi olemuslikult pigem passiivse vormina ei kujutaks seda vaimusilmas eriti nahkdiivanite ja riiulite vahele. Õnneks Brian Eno piiratud mõtted ja vildakad soovid said järgnevate põlvkondade poolt ümber lükatud (eelkõige Daniel Maze'i, Dave Zeal'i, Uni, Tim Hecker'i, Loscil'i poolt). Ei ole mõtet sedagi kiruda, et kuidas too Eno Briti muusikapressi poolt ebaõiglaselt ämbientmuusika isaks tituleeriti ning au sakslastelt pätsati). Kui seda siin kuidagi mööbliesemega võrrelda saab, siis peaks säherdune artefakt sügaval kosmoses sabatähtede seltsis liuglema. 8.5 (8.5-9.0)

8/29/2025

Yumenoma -- The Blues are Still blue E.P (2019)

Nowaki Music

Indie folk
Twee pop
Post-folk
Cowbell
Indie pop
Folktronica
Folk indie

Sellel kaheloolisel EP`l ei ole ei mahuliselt ega ka tehnilises plaanis eriti midagi pakkuda. Poplugudel, millest lõpetava loo pikkus jääb alla viie ning alustava oma suisa all kolme minuti, on seevastu pakkuda emotiivses plaanis. Mis tähendab seda, et eelpoolmainitud eeldused ei peagi olema ülemäära küllastatud. Ei ole ju vaja palju elemente -- sulnist naishäält (Matsumoto Naoko lihtsalt rõhutab ühe fraasi kordamisega oma sensuaalsust), mõnd vibreerivat oreliakordi, üht elavat arpedžot, hoogsat trummeldamist ning kristalselt sisselõikavat kellamängu. Siin estetiseeritakse indipopilikku muusikalist piiratust, mis iseenesest ei ole halb, kuivõrd piirid annavad ettevõtmisele konkreetsuse ning mõtte. Hea popmuusika mõte on ju jääda kummitama -- ajudesse ladestuma kasvõi tunde või päevi pärast loo kuulmist. Teisalt on tõsiasi, et seesugust lugu igapäevaselt raadiost ei kuule. Ei olegi mõeldud, kuivõrd selle traditsioon ühelt poolt ulatub eneseteadliku Stereolab`i kunstpopini ning teisalt tweepop`i süütuse ja naiivsuseni (iseäranis Rootsi üheksakümnendate-nullindate pehmeindipundid nagu Club 8, Acid House Kings, The Postmarks, The Mary Onettes, The Concretes, Sambassadeur, aga ka The Cardigans). Ning taiese pealkiri osutab veel ühe ristiisa - Belle And Sebastian`i - samanimelisele loole. Raadiopopi pidevalt keerlevas masinavärgis ei valluta nad eetrilaineid seetõttu, et filtreeruvad läbi eelpoolmainitud elementide, jättes mulje nii ebatavalisest kui ka sügavalt isiklikust. See näikse vaikse mässuna -- näikse enamat kui see esmapilgul oma naiivsuses ja lihtsuses on. See asetseb popmuusika keskmele piisavalt lähedal, et tunduda tuttav, kuid samas kõlab piisavalt uuenduslikuna, et olla vaieldamatult omaette. See on selline muusika, mis tunduks Eurovisiooni-sugusel kõrge panusega võistlusel kohatu just seetõttu, et selle tugevus peitub peenutsemises, mitte vaatemängulisuses (nagu kunagi üks lähedane möönis Ruffus`e 2003. aasta loo kohta: "on küll hea lugu, aga see ei sobi sinna". Kuigi jah, nüüd tagantjärele on seda Epliku kirjutatud lugu ikka piinlik kuulata -- eks see oligi totaka pilaloona mõeldud). 8.0 (8.0-8.5)

D`incise -- Insectes, Attente Pixels (2006)

Zymogen

Experimental techno
Glitch techno
IDM
Avant-techno

Meeldiv olla tagasi Itaalia (praeguseks paraku mittetegutseva) netiplaadifirma Zymogen`i man, et anda edasi analüütilisi tundmusi Šveitsi väljapaistva elektrooniku Laurent Peter`i (LP) 7-loolisest üllitisest. Genfis resideeruv muusik on 23 aasta vältel üllitanud üle 50 taiese. Plaadiümbrisel on ritsikas -- ühelt pool ritsikate "laulmine" ehk siristamine on (eksperimentaal)muusikas üsna sage võte, millega antakse lisaks muusikalisele variatsioonile edasi ka õhtuse vööndi kohaolu heliteoses. Kui võtta arvesse tõik, et troopiliste ritsikate puhul on mimikri kasutamine läinud väga kaugele (nt tiibade muster meenutab puu- ja põõsavööndi lehti ning koguni tiibade servad näivad olevat näritud ja rikutud; leherood on selgesti nähtavad ning leidub ka puukoort imiteerivaid vorme. Ka LP 33 minutit on katkendlikud ja auklikud - iseäranis rütmid -, ent teisalt peab möönma, et šveitslane mahendab hetktõrgetele rajatud rütme süntesaatorite improde ja atmosfäärilisemate seadetega. Ent rütm on siin kõige isa, ema ja püha vaim -- väljendusrikas, vali ning imposantne. Ühte lukku siseneb ka (prantsuskeelne) sõnaline osa, mis näikse edastavat kapitalismi kriitikat (kuidas siis veel!). Ei ütleks, et artist midagi väga väljapaistvat looks, ent keskmisest parema tulemuse teeb ikkagi ära. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] REfugEEs From Beyond - Lévitation

Le Colibri Nécrophile

Electronic
Experimentalism
Post-psychedelic
Avant-garde

Artist: REfugEEs From Beyond

Release: Etrange Constellation

Label: Le Colibri Nécrophile

Year: 2025

[Teaser of the day] Zepam - Self-Violence

Groove metal
Industrial metal
Electro-metal

Artist: Zepam

Release: The Ataraxia Fallacy

Label: Napoleon Rigor Mortis

Year: 2025

8/28/2025

[Teaser of the day] R$kp - Mazingarbe 3

Mahorka

Synth-wave
Experimental electronica
Electronic music
Progressive electronic

Artist: R$kp

Release: L’EAU LOURDE - Vemork / Mazingarbe

Label: Mahorka

Year: 2025

[Teaser of the day] Klangschleifer - Scream If You Can

e:fope

Acid electro
Electronic music
Breakcore

Artist: Klangschleifer

Release: Groaning Crackle

Label: e:fope

Year: 2005

8/27/2025

[Teaser of the day] John Kannenberg - Lucifer is Fallen / Rachel is Baptized

Nishi

Experimentalism
Electronic
Sound art
Microtonal
Ambient drone
Micronoise
Avant-garde

Artist: John Kannenberg

Release: A Canticle For Leibowitz

Label: Nishi

Year: 2005

Arturas Bumšteinas -- Glockenspiel (2006)

Alg-a

Avant-garde
Sound art
Experimentalism
Post-minimalism
Electronic music
Improvised music

Leeduka Arturas Bumšteinas'e 20-minutiline kompositsioon - õigupoolest selle konkreetsed detailid - vajavad materialiseerumiseks vastasjõudu; ning vastasjõu rakendamiseks on vaja kitsast ja piiritletut ruumi. Algselt kuulates seda mobiiltelefonist kippusid helid lihtsalt hajuma; kaduma molekulidena liiga avaras ruumis veel enne, kui vastastikusest mõjutusest oleks ammutatud energiat edasi eksisteerimiseks ja mõju avaldamiseks; jättes järele vaid ähmase trajektoori kuulaja mällu. Kiiluvee jälje meelde, mis ajapikku hääbub ümbritsevasse lainetusse. Kõrvaklappe appi võttes helimustrid hakkavad aktualiseeruma ja konkretiseeruma. Ning kinnituma nii teadvusesse kui ajalisse järjestusse. Alates minimaalsest undamisest - mis on avanguks -, kuni kriipivat häält tegeva vinnas asendist vabanenud vedru kõla meenutava heliefektini, mis jääb taiese domineerivaks jõuks seni, kuni abstraktsuse piiril hüplevasse efekti tungivad järk-järgult jõelaevade müstiliselt kõlavad udupasunad. Asi muutub selgemaks tuttavlikkust ja turvalisust sisendavas tähenduses. Kuigi see tuttavlikkus on meie teadvusse süstitud ajalooraamatute ja filmide kaudu, s.t otsest kogemust vaevalt keegi omab. Kui esmapilgul võib see helind näida üksteise suhtes ükskõiksetest osadest kokku pandud moodustisena, siis kokkuvõtvalt võib möönda, et iga helind säilitab eripära. Need on isoleeritud aineosakeste ja osakeste voona kulgevad sujuvalt ja sirgjooneliselt, kuivõrd selle taiese eri osade vahelised suhted näikse kindlalt paika pandud olevat. Seesmine peegel, mis siin objekte moonutab, on minimalistlikult tagasihoidlik, ent tõhus. Ühelt poolt mõõt ja eesmärk on paigas, ent neile paarikümnele minutile annab sisu ajastut iseloomustav eksperimentide aldis reaalsus. Neid eksperimentaalelektroonilise muusika lahendamise võimalusi on tohutult, ning see on üks neist. 8.0 (8.0-8.5)

8/26/2025

[Teaser of the day] Bacanal Intruder - La Pulga

Zymogen

Folktronica
Art folk
Electronic
Drone folk
Improvised music
New Weird Spain
Post-folk

Artist: Bacanal Intruder

Release: Modem

Label: Zymogen

Year: 2006

[Teaser of the day] Adrian Carter - Communication

Earth Monkey Productions

Abstract electronica
Electronic music
Sound poetry
Avant-electronica
Spoken word
Experimental electronica

Artist: Adrian Carter

Release: Magnetic

Label: Earth Monkey Productions

Year: 2006

[Teaser of the day] Frenklah - Asahi

Dusted Wax Kingdom

Cinematic
Nu jazz
Breaks
Electronic
Sampledelic
Trip-hop

Artist: Frenklah

Release: Tokyotape (EP)

Label: Dusted Wax Kingdom

Year: 2016

Fabio Keiner -- Adamastor (2025)

Enoughrecords

Microtonal
Dark ambient
Drone
Dystopbient
Avant-garde
Sound poetry
Experimentalism
Ambient drone

Austria muusik Fabio Keiner (FK) pakub põgusaid nihkeid reaalsuses (või kujuteldatavas reaalsuses -- s.t potentsiaalsetes situatsioonides, mis aktualiseeruks mõeldavate eesmärkide teostamisel). FK visandatud reaalsus on raskelt lohisev ja mustavalt pahaendeline. Koosnedes varjudest, mis näikse liigutavat; tajutavatest helidest, mis lahustuvad fantoomhääleks ("The Rape of Thetis", "Adamastor's Curse"), sügavamat laskumist maailmasse, mille rõõmututelt seintelt tilgub vett ning õhkub lõikavat külma ja lehkab kopitavat haisu. Ometi jõutakse viimaks kõledast koopast laevaga ookeanile, mis on sattumine vihma käest räästa alla. Pealkiri osutab mütoloogilisele tegelasele, kelle vaimusigitas Portugali poeet Luís de Camões oma eepilises luuletuses "Os Lusíadas" ("Lusiaadid"). Tegu on Hea Lootuse neeme personifikatsiooniga, sümboliseerides tohutuid ohte ja väljakutseid ookeanil, millega selle maa kuulsusrikkad maadeavastajad ja meresõitjad silmitsi seisid (soovitan järele kuulata Martti Kalda saadet Fernão de Magalhães'ist) Vikerraadios 3-4 kuud tagasi). Täpsemalt nimi "Adamastor" on mugandus hellenikeelsest sõnast "adamastos", mis tähendab nii "taltsutamatut" (ka selles tähenduses, et see on midagi-kedagi, mida-keda ei olegi võimalik taltsutada). Ta esindab tooreid, ettearvamatuid ning sageli vägivaldseid loodusjõude. Luuletuses on Portugali maadeavastaja Vasco da Gama ja tema meeskond jõudnud Aafrika lõunatippu (mida nad ise algselt nimetasid Tormide neemeks). Tormist ilmub koletu hiiglane, kes ennustab tulevasi laevahukke ja tragöödiaid neile, kes julgevad tema valdustest mööda purjetada. Teisalt üleloomulike tegelaste kujutamisel paratamatult sugeneb teosesse aukartust ja omamoodi pühalikkust -- FK 4-looline taies on õnnestunud katse kirjeldada helides eepilist odüsseuslikku narratiivi Euroopa kirjandusloos. Helikude on üheaegselt abstraktne ja emotiivne, inimest suurena näitav, ent veelgi suuremana teda ümbritsevat keskkonda peegeldav -- mis tema loob, mis teda vormib, mis talle elamistingimused loob ning lõpuks tema hukutab. Mikrokosmilise laeva kulgemine mööda makrokosmilist ookeani sümboliseerib kahe kosmose omavahelist põhjuslikku liini ja hierarhiat. 33 minuti vältel see alluvussuhe meeldetuletavalt kumiseb ähvardava sünkjasmusta madalbassi voona, mis kerkib kusagilt hoomamatust sügavusest. 9.0 (8.5-9.5)

8/25/2025

Mas&Delayer -- Books and Dubs (2025)

Mahorka

Dubtronica
Ethnotronica
Electronic music
Psychedelic
Raggamuffin
Dancehall

Kui rääkida netiplaadifirmadest, Bulgaariast ja Euroopast ning nendevahelisest seosest, siis mainitud Balkani riik tõuseb Euroopa kontekstis esirinda. Kui mõelda plaadifirmadele nagu Fusion, Dusted Wax Kingdom (kumbki on paraku oma tegevuse lõpetanud) ning Mahorka, mis tegutseb siiani. See on veel tagasihoidlikult öeldud -- Ivo Petrov'i juhtimisel õilmitseva kaubamärgi all üllitatakse 1-2 üllitist nädalas, tehes sellest ilmselt kõige viljakama omataoliste seas mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas (ning võib-olla kogu universumis). Ning üleüldse muusikailmas, mis on ju väärtus omaette (kuigi kompromisse ei tehta kvaliteedi arvelt). Lisaks digitaalsetele vormile ilmub mõnest üllitisest ka kassettväljaanne. Nii et -- võnge on võimas, näitamata vaibumise märke (ptüi!!!). Muusikaliselt on rõhuasetus eksperimentaalelektroonilisel. Näiteks käesolev 32-minutiline vastab mõlemale kategooriale, kuigi pakub siinkirjutajale uut kogemust ninetatud diskograafia piirides (tõsi, mulle on üle jõu käinud nende pea 500 ühikust koosneva kogu ärakuulamine). Jamaika ja mõned teised Kariibi mere saared, ent mitte see kergemeelse aistinguga popmuusika, vaid eksperimentaalsem, kanepisuitsust ja kangest märjukesest läbiimbunud stuudiotes produtseeritud reggae-järgne muusika. Teisalt jälle -- ka seda võib nimetada reggae'ks nagu postpungi termin - eristamaks seda pungist - tuli muusikakriitikasse hiljem (mis tähendab seda, et algusaegadel oli see üks punk kõik). Lee "Scratch" Perry ja Osbourne Ruddock'i aka King Tubby inspireerivat õnnistust on tunda selle kohal -- nii tektooniliselt müdisevates biitides kui väljavenitatud kaja- ja viivitusefektides. Algselt isoleeritud basside ja trummide impulss on üleujutava efektina päästetud valla, olles nii psühhet ümberseadistav kui mentaalselt horisonte kaugemale nihutav. Nii et kui on plaanis teha üks korralik Kariibi-teemaline peoõhtu, siis mängige seda või sedalaadi muusikat -- võõristus ja võltsnaeratused hääbuvad iseenesest. Ainus erand on - nagu nimigi vihjab - "Naked Lunch in the Desert (with Abu Ama, BedouinDrone)", mis lõgistab sarnaselt teiste lugudega, ent olles läbiimbunud ebamaisest mošeede ja minarettide siluetist päikeseloojangu taamal. Teine osa pealkirjast osutab raamatutele -- pealkirjades ka mässulistele kirjanikele (Kerouac'ile, Burroughs'ile, McCarthy'ile ning ilmselt veel kellelegi). 8.5 (8.5-9.0)

Chiaki Nanami – Temporal Hallucinations (2025)

Bayview Financial Trading Group/Bandcamp

Vaporwave
Electronic music
Post-industrial
Slushwave

On teoseid, mis on loodud kuulamiseks ning on säherdusi, mis kajavad iseenda konfiguratiivses tühjuses vastu. „Temporal Hallucinations“ kuulub tollesse teisse liiki. Kaksteist lugu -- eraldi seisvad, justkui üksildus ise häälitseks kajakoridoridesse kinni kiilununa. Siin on iga rütm ning iga udune helikatke ülemistes kihtides pooleldi sosistatud lausetena, milledest aeg-ajalt kumavad emotsioonid läbi -- allasurutud viha, õõnes(tav) äng. Öeldakse, et armasta oma vaenlast -- vihkamisele kuluv energia jääb susse vähemalt neutraalsel kujul alles, et saaksid seda järgnisteks (positiivseteks) tegevusteks rakendada. Rütmid on sünged, ebatäiuslikud, pigem vaaruvad kui sirget sammu hoiavad. Negatiivsed emotsioonid on arenenud psühhosomaatiliseks ning füüsis on juba haaratud -- jalad on rahhiitlikult muundunud; samuti ülemised jäsemed -- kõik, mida (vähemalt alguses) teed, on kõverusest haaratud. Joonistused on viltu, kirjastiil on längu, köögi põrandat ilmestavad kukkunud asjade tekitatud täkked. Teisalt album loob tunde nagu sammuksid võõras toas -- tajud ruumis seinu ja lage ebamääraste moodustistena. Inimhääled - kergelt kajavad, triivivad - ei otsi selgust. Vastupidi, kummituslik efekt tõuseb esile -- justkui naabertoast kostuvate naabrite argipäev pärineks aastast 1850. Füüsiliselt nad ei saa olla päral, aga nende mured, raskused ning pelutav hüsteeriliselt väljenduv rõõm on imbunud sinna seintesse ja jäänud seinte vahele. Tumeelektroonika - raske ja vinnastatud - loob tõsiduse, enam-vähem tseremoniaalse maastiku, andes albumile kummalise raskusastme; see ei varise kitšiks ega paroodiaks, vaid osutab, et ka udusel ja kergel vaporwave-stiilil on kaalu. Üksildane olemine ei tähenda ainult seltskonnast ilma jäämist; see tähendab omaenda kohaloleku kuulmist tühjades kohtades. Iseendaga võid rääkida, ent täiesti pööraseks läheb asi siis, kui hakkad iseenda jutule vastama. Kuulaja jõuab tõdemuseni, et need kompositsioonid on õõnes, ent siiski on asustatud. Teadvus skaneerib aeglaselt üle helipuru, asetades virvatulesid koridoridesse, mis muidu oleksid kottpimedusse mattunud. Aga võib-olla on ka see üks pelk mask, näivuse armutu trikk. 7.5 (6.5-8.5)

[Teaser of the day] dudley - Kashcut

Autres Directions In Music

Indietronica
Electronic
Alternative dance
Neo-psychedelia

Artist: dudley

Release: seasonal lp

Label: Autres Directions In Music

Year: 2003

[Teaser of the day] Josh McCurdy - Creature Walkin'

Tape Safe

Hip-hop
Shoegazing
Rap
Electronic
Alternative dance
Breaks
Neo-psychedelia

Artist: Josh McCurdy

Release: Z-Mon EP

Label: Tape Safe

Year: 2017

[Teaser of the day] Trixie Delight - Gimu - Brittle

Ambient noise
Sound art
Post-psychedelic
Experimentalism
Electronic
Avant-garde

Artist: Trixie Delight

Release: Brittle

Label: The Committee for Sonic Research

Year: 2025

8/24/2025

Planina -- Když jsem šel z hub...(2025)

Noise Margin

Acousmatic music
Experimentalism
Post-minimalism
Abstract
Avant-garde
Musique concrète

See kahest loost koosnev taies tekitab mus kahetisi tundeid. Ühelt poolt tahaks irooniliselt küsida: leidke siit viis erinevust nende 28 minuti vältel. Tundub, et tegu ei ole justkui minimalismi, vaid dementsuse minimeeritud näitega -- üks muusikaline käik on justkui unustatud luupima, ent salvestamisnuppu on siiski vajutatud. Veel üks võimalik seletus on, et muusikale on esmapilgul jäetud teisene roll seetõttu, et see peaks kajastama - õieti osutama - seenelkäigule. Justkui oleks tegu üht harjumuspärast tegevust kajastava audiopäevikuga, mida hiljem on töödeldud. Avaloo paarkümmend minutit lõviosas kõlavad luupi püütud kõmpimise episoodina, mis ei muutu ega puutu -- liikumise sümmeetria, lineaarsus ning lakoonilisus ei anna võimalust kuulajale astuda kompositsiooniga dialoogi. Paneb õlgu kehitama. Äkki võiks sellest pildi joonistada. Milles seisneb õieti loo spirituaalsus, mis ärgitaks andma muusikale ajastuvaimust kantud tõlgendust (kaasaegseid tõlgendusi). Tõsi ta on, et kuulajana muutun närviliseks -- mis paganama pläust see on, mida ma kuulan? See ei ole aga ka pläustimine -- on see üleüldse (midagi)? Kutsudes harjumatu vormiga esile kinnisidee dešifreerimaks seda -- ent hommikupoolne mõistmatus hakkab tasapisi hajuma õhtu saabudes - Planina manipulatiivsus seisneb selles, et artist ei püüagi ajastuvaimuga suhestuda, vaid konkreetset päeva ja inimenergiavarusid lõppemise-vähenemise perspektiivi seada. Spliin-O vajub ning hüpn-O tõuseb. Seeni on korjatud sajandeid, ainult et lõpus (kohalt minema kihutava) masina hääled osutavad tuttavlikumale. Või kostusid hoopis lahtisest aknast möödasõitvate autode hääl tänavalt tuppa... . Kus on selle üllitise algus ja ots õigupoolest (eriti kui jätta muusikapleier kordusrežiimile) 7.5 (7.5-8.0)

8/23/2025

[Teaser of the day] Kabana - Cardiogram

Nishi

Minimal techno
Dub techno
Electronic music
Ambient techno

Artist: Kabana

Release: Front EP

Label: Nishi

Year: 2005

[Teaser of the day] Cagey House - Fast Asleep in the Poconos

Black Square

Sampledelic
Art music
Exotica pop
Electronic
Sound collage
Easy listening

Artist: Cagey House

Release:Major Monk (plus three)

Label: Black Square

Year: 2010

[Teaser of the day] Shovelware - Pulse Pain

Bump Foot

Club dance
Electronic music
Tekno
EDM

Artist: Shovelware

Release: Neon EP

Label: Bump Foot

Year: 2018

[Teaser of the day] Ana María Romano G - a todo menos a nada

Abstract
Musique concrète
Electronic
Field recording
Experimentalism
Lowercase
Found sound
Microsound
Avant-garde

Artist: Ana María Romano G

Release: hasta mañana al día siguiente

Label: pan y rosas discos

Year: 2016

Stabcoffin -- Thus Dawns the Sorcerer’s Way…. (2024)

Trash Can Dance/Bandcamp

Dungeon synth
Dark ambient
Black metal
Ambient drone
Funeral synth

Vaatasin üht tõsielul põhineva krimisarja "I (Almost) Got Away With It" episoodi, milles 17-aastane tüüp tappis vägivaldse kasuisa kusagil Ühendriikides. Tema süüd ei suudetud algul tõestada, mistõttu lasti ta vabaks. Koolis ei varjanud veretööd koolikaaslaste eest -- mõned küsisid otse, et kas ta on nõus ka nende vanemad kõrvaldama, ning oli igatepidi tegija -- tüdrukud litsusid ligi, kutsuti peole jne. Ei tea, aga mõned konservatiivsed tegelased räägivad, et satanismi esimeseks ja peamiseks aktiks on tapmine -- alates abortidest ja lõpetades mõrvadega. Et USA abordikliinikud olevat üks neid peamisi kohti, mis tõmbavat sataniste ligi kui sitt kärbseid. Ei oska öelda, et kas nii koidab nõia tee -- talupojatarkusest järeldaksin, et pärast seda ilmselt nii mõnedki eeldused oleksid täidetud. Siinkirjutajale need, kes sellesse kõike tõsimeeli usuvad ning nood, kes selle vastu silmist-kõrvust leeki välja hingates võitlevad, on parajalt kentsakad tegelased. Võib ju seapea kiriku ukse külge naelutada või tagahoovis suviti kirstus magada, aga sellel on parimal juhul kultuuriline väärtus -- juhul kui sellega kaasneb kvaliteetne muusika, kirjandus ning kunst. Kui sellega ei saa hakkama, siis soovitaksin metsa vahel paar kiiremat sprinti või sadakond kätekõverdust teha -- uskuge, hakkab parem! Tallinlase Denis Vjurtts'i 9-looline album algab stiilipuhta (ent mitte tüütu) ämbientdroonmuusikaga, mis järgmistes lugudes vahetab neutraalse undamise müstilisemate hoovuste vastu - leinaliku, mustast mürast seestunud pahvakute (säherdust ekstaasi tekitavat osist võinuks märksa enam olla). Väga hea taies igatahes -- ei ole kapseldunud keldrisündi maneerlikusse, vaid unistab aeg-ajalt ka pööningu ämblikuvõrkudest ja katkistest klaasidest. Ei ole selle žanri eriline fänn olnud eelpoolmainitud (kokku)kuiva(va) poosetamise tõttu - mistõttu ei ole ka kuigi palju seda kuulanud -, mistõttu käesolev on üks parimaid, mida nimetet sahtlis kuulnud olen. Plaadiümbris on ka parajalt sugestiivne -- pakun, et Nosferatu käis joodeldamas. 8.5 (7.5-9.0)

Shokushu -- Clouded, Crowned, Conquered (2012)

Proc-Records

Breakcore
Electronic music
Progressive electronic
Kosmische Musik
Electro pop

Kanadalase Yannick Houle ' 7-looline taies kuulutas üsna pea ühe peatüki -- netiplaadifirma Proc-Records'i lõppu. Aasta oli 2012, näiteks Modicum Of Silence ja Rack And Ruin olid just eelmistel aastatel uksed sulgenud (olen mõned nende leibelite üllitised arhiveerinud oma blogi leheküljel nimega [Rare albums]). Sündmused, mis laial skaalal eriti tõukeid ei tekitanud, ent kui võtta aluseks suur üllitiste arv neil saitidel, siis millelegi see ometi osundab. See tähendab tuhandeid tunde oma tundmuste ja ideede kirjeldamiseks muusikalise grammatika ja süntaksiga. Sageli taoliste netiplaadifirmade kadumisega kaovad võimalused neid enam kuulata juhul, kui sa ei ole helikandjat alla laadinud (ning lisaeeldusel, et seda teha oli võimalik üksnes plaadifirma koduleheküljel). Kuidagi õõvastav tunne läbib kuulajana sisemust -- meenub Sigmund Freud'i öeldu, et kui vaid teataks, kui ruttu elavad unustavad surnud, siis loobutaks elamast teistele mulje avaldamiseks. Montrèal'i produtsendi muusika kahtlemata kõneleb iseenda eest -- labürintjas ragisev elektropopp vaheldumas kiikamisega kosmosesse. Rohmakate molekulide kontsentratsiooni ja konfiguratsiooni mahendatakse väiksemate ja peenemate molekulide koondamisega teisse äärde. Mikrost saab makrokosmos -- ja vastupidi. Kiikamist kosmosesse võib mõista mitut moodi -- see, mida me näeme visuaalselt (k.a teleskoobi või kosmosesondide vahendusel), teine asi on, mida me ei näe -- mis pelgalt tekib meie ettekujutuses ja soovunelmates (see on inimlikust tahust palju olulisem -- ka religioosne ja metafüüsiline mõtlemine on selle järelm). Juba kustunud tähelt saabunud valgus segunemas subjekti mõttemolekulidega on ühelt poolt kujuteldamatu, ent teisalt vägagi reaalne -- mistõttu tasuks ka surnuid meeles pidada. Freud muidugi liialdas natuke -- muidugi mäletatakse surnuid, temast rääkimata. 8.0 (7.5-9.0)

Arnaud Romet -- Free Fruits (2013)

Nowaki Music

Experimentalism
Art music
Improvised music
Drone
Electronic music
Avant-garde
Dada music
Experimental electronica
Ambient
Electro-acoustic
Post-classical

Suur privileeg ja rõõm on olla tagasi Prantsuse leibeli Nowaki Music'u diskograafia man, iseäranis kui tegijaks on veel Gallia muusikud (kes on esindanud netiplaadifirma eksperimentaalsemat ja tummisemat tahku). Tõepoolest, ilmselt kõvasti oli tegemist selle 28- loolise ning 62-minutilise taiesega -- ennekõike seetõttu, et keskmiselt vähem kui kahe ja poole minuti sisse on vaja mahutada eeldatav kontseptuaalne sisu. Ei tea, kas vabad viljad suhestuvad keelatud viljadega, ent kellegile antud kogum kompositsioone on kindlasti õige magus. Plaadiümbrisel kenitleb helge pilguga jorss lõõtspilliga (tegel't näeb välja nagu David Guetta), ent instrumendile iseloomulikku häält võib kuulda alles üheksateistkümnendas loos "Lynch's ballade". Korpusele koputused on pandud luupima lõõtsa droonide ja sünteetilise ämbiendi taamal, pakkudes sügavust ja müstikat ilmselt suure filmimeistri loomingut järele aimates. Sellele kompositsioonile eelnenud ja järgnevates taiestes seevastu on kräud ja tramburaid kõvasti -- süütult süüdimatu dadaistlik impromuusika -- seda küll metoodiliselt ja suhtumiselt, mille lehtrisse on kukutatud nii klaverimuusika kui elektroakustilised sepitsused, miniatuurelektroonilised sulistamised-pladistamised. Arnaud Romet'i mõttejõud ja käteosavus, mõtteselgus ja häbitu vaimude sekkumine on seda segi paisanud ja korrastanud, andnud sellele impulsi ja selle impulsi piiranud vormi. Sageli klaverimuusika (millele lisab lendu ja õhulisust glissando-tehnikaga toestamine) puhul on täheldatav ühe heli ümber koonduv või kitsa teemaga mängimine -- kass sisalikku mänguilu huvides nahka ei pane, see on vaikiv kokkulepe kahe poole vahel, et nad igavuse kätte ei lämbuks. Klaverikujuline reptiil aegade hämarusse ulatuva fossiilina on kogunud setteid, mida siin kaasaegse objektina ajastuvaimule ja sisemisele kutsungile vastavalt (ümber) seatakse. 8.5 (8.0-9.0)

8/22/2025

Ruben Borgers -- Local Maxima (2025)

Colectivo Casa Amarela

Ambient
Experimental electronica
Cosmic synth
Kosmische Musik
Progressive electronic
Electronic music
Avant-electronica

Belglase Ruben Borgers'i (RB) taies Portugali plaadifirma Colectivo Casa Amarela all räägib trippimisest paralleeluniversumites, et avastada midagi uut ning leida üles senini leidmatut. Muusika on komponeeritud laivsalvestustena süntesaatoritel, et ratsionaalne planeerimistahk oleks toetatud intuitiivse innu ning elektrooniliste masinate piiride kompomisega. Tõepoolest, RB saab ülesande püstitamisega ideaalilähedaselt hakkama, kuivõrd see on helide ja efektide keskselt põnev -- vaiksetest helide tasanditest kasvavad äkitselt välja impulsiivsed vesipüksid ja tornaadod (jäämata pelgaks ja ühildamatuks hüpertroofiaks); tunnistan ausalt, et ei tekkinud isegi ketserlikku mõtet sellest, et mis laadi ka marki masinatega seda üllitist produtseeriti. Tõsi, loos "Weyburn" annab masin oma kohalolust märku, ent seal see panustab inimlikule -- järjekindlalt jonnides ning kinnisideeliselt tähelepanu võita tahtev. See ei ole ei aju- ega hingesurmas moodustis, mida hoiavad loomuvastaselt püsti heakskiidu pälvinud masinad. Täpsemalt -- see toetub küll masinatele kvantitatiivselt, ent kvaliteet võrsub neist eraldatult. Kvantiteedi ja kvaliteedi üleminekuläviks on helide oskuslik organiseerimine -- nii lähedased, keskmised kui kauged kooskõlad kinnistavad loomuldasa ja orgaaniliselt selle 6-loolise heliuniversumi piire, mis - tõsi - näivad aeg-ajalt ähmastuvat. Kvaliteet tagab subjektile tektooniliselt raputavaid hingemaastikke; nagu omamoodi sügavikust; millest on võimalik ammutada jälle ja jälle ning jälle. Justkui heidaksid pilgu sügavikku, ent sügavik jõllitaks sind iga kord erinevate maskide tagant paljastunud seni nägematu palega. 9.0 (8.5-9.5)