Rodent Tapes
- Avant-garde
- Post-psychedelic
- EAI
- Musique concrète
- Ambient
- Sound collage
- Micronoise
- Electronic
- Experimentalism
- Slushwave
- Acousmatic music
Eks selle 66-minutilise taiese pealkirigi vihjab ambitsioonile, mille rahuldamine nii ühelt kui teiselt poolt vaadatuna näikse osutuvat haaramatuks. Ühelt poolt luua taies, mille (lõpuni) mõistmine osutub võimatuks, teisalt artist vihjab pealkirja teises pooles mingitele asjadele -- võib-olla ise ka teadmata, mis need asjad tegelikult on. Küll on kindel, et Rodent Tapes-nimelise netiplaadifirma taga olev tegelane - kes näikse ainuisikuliselt kehastavat ka neid teisi pseudonüüme (Swamp Donkey, Gypsy) - ei ole jätkuvalt murdunud, luues intensiivselt ning suure kirega. Esteetiliselt on see kahtlemata nauditav taies, mis tõepoolest tekitab meeldivat segadust ainuüksi vormilisest küljest. Ühelt poolt justkui hiigellugu, ent monoliitsusest on asi kaugel. See, millega asi algas, ei lõpe kindlasti samas võtmes. Algusosa kehastub kõduneva põranda meeleheitlikuks hingamiseks (tundlikumale hingele oigamiseks). Kas see on muusika? On küll. Kuivõrd selles on ülesehituslikud tahud, selles on pinge, selles on rütm, selles on vastupandamatu miski, mida mujalt ei leia. Kui lähtuda "Kõigevägevama ruupori" Mark E. Smith'i öeldust, kes nimetas rokkmuusikat labaseks instrumentide valesti kohtlemiseks, siis igasugu teistsuguste artefaktide ja objektide ekspluateerimine ei saa olla kehvem. Hiljuti Martin Helme nimetas Valget Tüdrukut "ilgeks roppuseks" kultuuriministrile tehtud järelepärimises ERM-s toimunud peo kohta. Heidy Purga võinuks küsida vastu, et kas Helme unistused jätsumuusikaga kaunistatud kohvikust ei ole mitte satanistlikud; Jüri Lina, kellega näituseks lävib tihedalt Sven Kivisildnik, on nimetanud jätsu saatana muusikaks (konservatiivsest vinklist on MH neid libastumisi aasta jooksul kuidagi palju ette tulnud). Kui Trump ütleks - kusjuures tema loomust arvestades üldse ei välistaks -, et talle Valge Tüdruku asi meeldib, siis võib kindel olla, et Helme lutsiks juba järgmisel päeval Masingu varbaid ning nimetaks teda Eesti rahvuslikuks pärliks, kuna tüdruk laulab eesti keeles. ERM-i peo kohta - Helmele teadmiseks - inimesed, kes on kultuuriteadlikud ning enamus, kes sinna läksid, aimasid artisti kuvandit arvesse võttes õigesti, et seal läheb "ilgeks" mölluks. Lihtsalt küsimus taandub sellele, et miks (pool)põrandaalune kraam ei tohi olla esindatud suurlavadel? Kultuur on dünaamiline ja orgaaniline fenomen, mille siirete stimuleerimisse-läbipõimimisse tuleb jaatavalt suhtuda. Pöördudes Eesti foonilt tagasi käesoleva juurde, siis kujutaksin käesolevat artisti esinemas 60 000 inimese ees -- kui elumuutev kogemus see võiks paljudele olla! See ongi akusmaatiline muusika - disainitud heli kummastavad maastikud -, mida peakski mängima suurtest valjuhäälditest võimalikult võimsalt! Elu on unenägu ning unenäod on üleelusuuruses pildid. 8.5 (8.0-9.5)
